Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



artiklid
Metsahistud majanduskoost radadel

levaade metsahistute arenguteest, praegusest seisust ja perspektiividest.

Pilk mdanikku
Metsanduslikust histegevusest on taasiseseisvunud Eestis ksjagu rgitud. Toonitatud on selle vajalikkust, aga kaeveldud ka edusammude puudumise, igemini tegevusega alustamise raskuse le. Kindlasti on nukogudeaegsed sundhistegevuse aastakmned histegevuse head thendust devalveerinud. Ometigi on olnud metsandusliku histegevuse eestvedajaid juba alates esimeste erametsade taastekkest. Paljuski nende poolt klvatud seemne tulemusena on viimastel aegadel hoogu tiibadesse saanud metsaomanike majanduslik histegevus.

Oluliseks teethiseks sai Eesti Talumetsa Liidu asutamine Sakus 24. aprillil 1992. aastal. Liit oli kavandatud luua metsahistute keskliiduna, aga kuna vrgustik puudus, moodustati kodanike hendus. Majanduslik koost oli aga tsiselt esiplaanil: esimese phikirja jrgi oli liidu kohustuseks muuhulgas korraldada metsatoodete varumist, puidu ttlemist, mki ning eksporti. Liidu poolt otsiti aktiivselt majandustegevuse kivitamise vimalusi uuriti metsamajandite metsapunktide endale saamist vi ka koostvimalusi soomlastega puidutstuse vallas [1]. Samal ajal hakkasid tekkima esimesed kohalikud histud, niteks Phja-Krvemaa, Muhu, samuti senini toimiv Rakvere metsahistu. Koosts soomlastega asutati 1995. aastal AS Eramets. Tsi, eestlased jtsid suure osa aktsiatest vlja ostmata. Mrkimisvrset edu ei toonud ka hilisemad katsed koost teiste Balti riikide metsahistutega ega ka erametsa majandamise histu tegevus. Tasahilju hbusid reaalset majandustegevust harrastanud kohalikud histud.
Eelnev ei thenda, et sellele protsessile vinuks tieliku ebannestumise sildi klge kleepida. See oli koost kimasaamise alguse lugu, kus tehti selgeks esimesed sammud. Iga uue ssteemi puhul on sellise etapi lbimine vltimatu. Nii ongi liigutud pehmet laadi histegevuselt metsaomanikele info jagamine ja koos targemaks saamine ha enam majandusliku tegevuse suunas. Et toona hsti toimiva histegevuseni ei jutud, oli tenoliselt kinni nii hiskonnas laiemalt valitsenud umbusus kui ka teravas kapitalipuuduses. Et olla vrdne partner Phjamaade metsahistutega, pidi endal rahaline vimekus olema. See paraku puudus.

Majanduslikku histegevust tuleb eelistada mitmel phjusel
Kindlasti vib ksida, miks on metsamajanduslik histegevus vajalik ja kas selle arengut leldse peab riigi poolt stimuleerima? Vtame teema natuke laiemalt lahti ja heidame pilgu rahvusvaheliselt tunnustatud histegevuse phimtetele. histud eksisteerivad, et aidata oma liikmeid, kes on siis tarbijad, ttajad vi kohaliku kogukonna esindajad. Liikmed on vrdse hleigusega omanikud. Seega, lisaks igustele saada teatud teenuseid ja tooteid, kujundavad nad ka otsuseid.
histud tahavad tulusalt ri ajada, need on riettevtted, mitte heategevusorganisatsioonid. Liikmed, olgu nad talupidajad vi vabakutselised, rentnikud vi taksojuhid, saavad koos tegutsedes paremini hakkama. Ja kasumi jagamine on tee hoidmaks hisri ausana ja muutmaks see kasulikuks. Selle asemel, et anda tulu vlisele investorile saab histu jagada kasumi oma liikmete vahel [2]. histu on unikaalne ettevtlusmudel, kuna liikmed on samaaegselt ettevtte omanikud, kontrollijad ning ettevtte tegevusest kasusaajad. Seeprast on histegevus kui ettevtlusvorm mitmel pool maailmas laialt levinud. Euroopas on kokku 123 miljonit erinevate histute liiget ja 160 000 histulist ettevtet. Soomes on niteks 75% elanikest mne histu liikmed. Saksamaal on histulistel pankadel le 16 miljoni liikme ja Itaalias on 50% toidutootmissektorist histulise ssteemi hallata [3].
Metsanduses saab kige eredamad nited tuua meie phjanaabrite juurest. Nii soomlaste metsandushiid Metsliitto kui Luna-Rootsi metsaomanikele kuuluv Sdra on histud. Eestis on olukord teistsugune. Suur osa metsamaast on siin vikeomanike hallata. Erametsaomanikke on ligemale sada tuhat ja neist fsilisi isikuid le 93 000 (nad majandavad 74% erametsade pindalast). Keskmine erametsaomanikule kuuluva metsamaa suurus on 8 ha. Selge, et niivrd vikese metsatkiga ei ole ksikomanik puiduja metsateenuste turul eriti arvestatav tegija. Tal ei ole kauplemisjudu enda puidule hea hinna saamisel, kuna ta ei suuda pikas ajaperioodis tarnida mrkimisvrseid koguseid. Samuti jb talle hekordse tellija roll erinevate teenuste (raie, metsauuendamine, hooldamine) ostmisel, mis thendab, et ka nende teenuste pakkujate silmis ei ole ta ihaldusvrne klient temale ei pea tegema hinnasoodustust, kuna tegemist ei ole pideva tellijaga. Vikeste mahtudega ksi tegutsedes ei saavutata hinnavitu ka puidu mgil. Eesti mgialane praktika on kinnitanud, et tstus hindab suuremaid puidukoguseid ja stabiilseid tarnevooge pakkuvaid partnereid. Seega on kaotus kahes metsa majandamise kasumlikkust mjutavas komponendis nii metsamajandamistde kuludes kui ka puidu mgihinnas. Kui vikemetsaomanikel nnestuks mahte koondada, tekiks vimalus hinnaviduks. Aga see poleks veel ainuke histegevuse vit. Allpool on lhidalt levaade kolme erineva huvigrupi metsaomanik, riik ja metsatstus vimalikest vitudest.

Millist kasu saab metsaomanik histegevusest?
Nagu juba eldud, on tal vimalus saada krgemat puiduhinda ja teisalt ssta raha vajalike tde tellimisel. Lisaks saab histu metsatehingute tegemise jaoks palgata professionaalse esindaja. Vastavat haridust vi kogemusi mitte omades, ei osata ka riskikohti nha (niteks puidu mtmine). Oluline on see, et histu tagab tehingute suurema turvalisuse. Tema tegevus on liikmete poolt kontrollitav, mistttu teadlik petmine on vlistatud. Samuti on histul palju liikmeid, seega on ta teatud mral avalikkuse kontrolli all hea nime hoidmine on lioluline. Thtis on ka see, et liikmed saavad osa histu kasumist. Mida see lahtiseletatult thendab? Kuigi histu eesmrk ei ole maksimaalse kasumi teenimine, vib mahuefekti loomise korral olla eeldusi mistliku kasu saamiseks. Kasum suundub histu liikmetele tagasi kas otseste rahaliste eralduste vi teatud teenuste nol. Niteks jagas Sdra 2008. aastal oma liikmetele erinevate lisatulu instrumentidena 338 miljonit rootsi krooni. Neist suurim eraldus oli tarnitud puidu eest makstav lisaraha: 170 miljonit rootsi krooni. Sdras kehtib phimte, et lisahvede jagamisel arvestatakse iga liikme panust.

Millist kasu saavad histegevusest riik ja metsatstus?
Riigile on oluline metsapoliitilise eesmrgi saavutamine, milleks on metsade hoogsam kasutus. Vikemetsaomaniku eelistuseks on majanduslik kasu, samuti mugavus ja turvalisus. Professionaalne abimees saab suunata tema tegevust kvaliteedi poole, et mets oleks igel ajal raiutud, uuendatud ja hooldatud. histu saab need eeldused luua. Metsatstusele on kasulik, kui histute kaudu juab turule vikeomanike metsade puit. Kasvab tarnete stabiilsus. Samuti saavad histud esitada tstusele teatud tarnengemusi, aga ka turumuutustest metsaomanikke kiiresti teavitada. Niteks turulanguse korral antakse piltlikult eldes ksk saed seisma jtta. Tsi, eelnev jutt on paljus teoreetilist laadi. Tegelikkuses need eelised alati nii selgelt vlja ei paista. Mnes maakonnas on puidu mk histu kaudu alles algfaasis, rohkem on ksikute lankide mki kui koosturustamist, reaalse kasumi jagamiseni jutud pole, tehtavad tarnengemused on esitatud lhema perioodi peale jne. Kuid tundub, et me vhemalt liigume suunas, kus lalloetletud eelised samm-sammult selgemini nha on.

Viimastel aastatel on mrgata edasiminekut majanduslikus histegevuses
Aluse sellisele arengule pani 2008. aastal koostatud erametsanduse tugissteemi arengukava, mis thtsustab histute rolli metsaomanike teenindamisel ja mrab heks tulemusindikaatoriks tulundusliku histegevuse kivitumise. Selles valguses on toetusmeetmeid muudetud rohkem tulunduslikku histegevust edendavaks. Mrgid muutustest on ilmselged kui veel mned aastad tagasi histud puitu turule ei toonud, siis nd on jutud ligemale 250 000 tm aastamahuni. Praktikas on juurdunud mudel, mille kohaselt kasvava metsa raieigused vrandatakse kohaliku histu poolt, metsamaterjali turustamine toimib aga paljuski tsentraalselt slmitud mgilepingute alusel. Puidu turustamise paremaks korraldamiseks on osa metsahistuid loonud tsentraalse puidukaubandusorganisatsiooni keskhistu eramets.
Lisaks puidumgile on kima linud ka taimedega varustamine. histutel on lepingud puukoolidega, et rahuldada oma liikmete vajadused. Kuna kodumaiseid taimi napib, imporditi 2012. aasta kevadel ligi 700 000 taime. Need on ilmselged nited, et hise majandusliku tegutsemise vimekus on kasvamas.
Hea nide on tuua ka puidu mgi vimalustest erinevatel aegadel. Kui 2008. aasta lpus saabus suur kriis, ei olnud viksematel mjatel htkki oma puidukogust kusagile turustada. Ostjad kehtestasid tarnelimiite, mida ldjuhul vaid suurimatele jagus. Uue puiduturu madalseisu ajal 2012. aasta algupoolel, mis polnud kll vga drastiline, aga siiski selgesti mrgatav, oli vikeste koguste omajatel juba vimalus keskhistu lepingute kaudu oma puitu ma. hes sellega, et puud ja taimed on histute kaudu liikuma hakanud, on sinna ka ha rohkem inimesi astunud. Nii on viimase kolme aasta jooksul liikmeskond kahekordistunud: kui 2009. aasta kevadel oli metsahistutega hinenud le kahe tuhande omaniku, siis nd on jutud ligi 4 500 liikmeni.
Huvitava viite histute tugevuse kasvule annab kahe uuringu vrdlus. 2009. aastal tegi AS Ernst & Young uuringu, mis nitas, et ligi 80% histute tegevuskuludest kaetakse riigi poolt. Sellise rahastamismudeli puhul on histud tielikus sltuvuses riigi rahastamistahtest. Kui tahe kaob, kaoksid ka histud. See on ohtlik tee. histul peab olema kindlasti ka oma raha, ainult siis saab tulevikus kindel olla. Kui Metsape MT tegi 2011. aastal uue uuringu, ilmnes, et kuigi suurimaks histute tuluallikaks olid jtkuvalt toetused, oli nende osakaal vhenenud histute tegevuskulude kogumahus vrreldes 2009. aasta seisuga 21% vrra. Uuring sedastab, et oluliselt oli suurenenud majandustegevus, millest saadav tulu kogutulus toetuseta tegevuselt kokku on 35% ja toetatavalt tegevuselt 6% [4].
Seega vib julgesti kinnitada, et toimunud on positiivne nihe. Muidugi on veel vga pikk tee kia, et tieliku omafinantseerimiseni juda. Kuid lhiaastate realistlik eesmrk viks histutel olla kll see, et muutuda riigi poolt lalpeetavast riigi poolt toetatavaks organisatsiooniks.

MEIE METSAHISTUTE HDAD ON KILLUSTATUS, VIKSUS JA ERIPALGELISUS
Kigepealt killustatusest. Metsanduse arengukavas on lause, millest tasub kinni vtta. Seal on eldud, et erametsaomanike puidu turustamist on otstarbekas korraldada htse koordineeritud tegevusena. Siin on igupoolest viide phitele, et olles koos puiduturul htse lgijuna, suudetakse metsaomanikke paremini teenindada. Tegelikkuses ei ole kik histud mistnud htsena olemise eeliseid. Keskhistuga eramets on liitunud 16 metsahistut. Nii mneski maakonnas toimetab histu puidumgil omapi. Tubli, et mgi korraldamine on ette vetud, aga sellisel moel jb andmata nende panus stabiilsete tarnevoogude loomisesse, mis kahandab histulise puidumgissteemi tugevust metsatstuse silmis. Ka histute viksus ja eripalgelisus on probleemiks. Oleme harjutanud metsanduslikku histegevust pea kakskmmend aastat. Kuskilt tuli alustada ja eks algfaasis viski vikeste, kohaliku tasandi histute loomine olla ainuvimalik arengutee. Efektiivsuse nimel liikumine suuremate histute suunas on aga areng, mille olemasolu vajalikkust ei saa eirata. Toon nite. Just nnestus klastada Soome suurimat, Phja-Karjala metsahistut. Kokku on nende liikmete omandis 800 000 ha erametsamaad, mille haldamisega tegeleb 50 palgalist ttajat. Veel mni aeg tagasi oli samal territooriumil 16 iseseisvat histut. Nd on jrel kll sama palju teeninduspunkte, kuid ldjuhtimine korraldatakse he histuna . Kinni tati, et nii nnestub olulist kokkuhoidu saavutada. Mastaap on Eestiga vrreldav erametsade pindala on meil samas suurusjrgus ning teeninduspunktide arv samastatav maakondade arvuga. Meil aga jb metsahistute vrgustikul puudu selgepiirilisusest. On maakondi, mida katab ks histu ja maakondi, kus hes piirkonnas on mitu histut. Segadusi tekitavad ka nimetused. On nii liite, seltse, hinguid kui histuid. Kunagi oli ka mistetav, et loodi selgelt mittetulunduslikule tegevusele viitava nimega organisatsioonid nii oli lihtsam inimesi liituma saada. Nd aga, kus metsahistud on rohkem liikumas majandustegevuse korraldamise suunas, viks sobivam olla htne histu nime kasutamine.

KA HISTUTE PERSOONIKESKSUS JA METSAOMANIKE HUVIDE LDINE MITTEMRKAMINE ON PROBLEEMIKS
histute loomisel on vtmeroll olnud kohalikul eestvedajal. Et metsaomanike organisatsioon ldse tekiks, on vaja olnud heas mttes hullu ja aktiivset kaasatmbajat. Eestvedajal on tavaliselt olnud vimalus histu arengut enda ke jrgi kujundada. Aktiivseid, juhtimises osaleda soovivaid inimesi on olnud raske leida ka liikmeskonna kasvu korral. Kuigi on histuid, kus juhtimine on korraldatud mitmeliikmelise juhatuse poolt, on no kujundajaks tihtipeale ikkagi he isiku tegevus. Kahjuks peab tdema, et mitmes piirkonnas esineb ka histute vahelisi konflikte. Julgen arvata, et need pole aga erimeelsused laia liikmeskonna vahel, vaid see thendab ldkoosolekute poolt lbiarutatud ja kujundatud erinevaid seisukohti. Reeglina on tegu persoonidevaheliste hrumistega. Vikese arvu isikute kaasamine juhtimisse toob paraku riski, et kahe organisatsiooni juhi omavaheline mittelbisaamine jtab mulje kui histute vahelisest sgavast konfliktist. Mis puutub metsaomanike huvide mit- temrkamisse, siis on ldteada tde, et erinevatel huvigruppidel on hiskonnas erinevad huvid. See, mille vajalikkus metsarahvale on iseenesestmistetav, vib olla midagi hoomamatut vi lausa mittevajalikku mne teise eluala esindaja jaoks. Meenutan Euroopa metsaomanike esindusorganisatsiooni CEPF-i mne aasta taguse tegevdirektori Morten Thore poolt Tallinnas konverentsil eldud kuldseid snu: rgem unustagem, et meie oleme hiskonnas vhemus tavaliselt on kohaliku jalgpalliklubi fnniklubis rohkem inimesi kui hes metsaomanike organisatsioonis.
Siit jreldus enda olemasolu tuleb pidevalt meelde tuletada. Paraku oleme hvede saamisel erineval moel konkurentsis teiste huvigruppidega, niteks metsamajandamise iguste suurendamisel tihtipeale keskkonnakaitsjate vi maaelutoetuste osas pllumajandustootjatega. Kui metsaomanike hl jb nendes protsessides aga vlja tlemata, saab olla tiesti kindel, et ka hve jb saamata. Seetttu on kurb, kui metsahistud metsaomanike leriigilise huvide kaitse organisatsioonist lahkuvad, kuna hes vi teises ksimuses ei ole nende seisukoht saanud kogu organisatsiooni seisukohaks. Metsaomanike jaoks on lisaks majanduslikule histegevusele vaja kahtlemata ka thusamat lobitd riigi metsapoliitika kujundamisel.

MILLISED ON MEIE METSAHISTUTE TULEVIKUVIMALUSED?
Metsanduse arengukavast tulenev ldsuund on, et histute liikmeskond peab kasvama ning histute tegevuse phifookus peab olema suunatud majanduslikule histegevusele. Kuidas selles suunas edasi liikuda? Kaasa aidata saavad mlemad, nii histud kui riik. Mida saavad siin ra teha histud? Suuremate histute korral tekib mastaabiefekt ning nnestub saavutada kokkuhoidu halduskuludelt. Ei tasu unistada, et riik jb toetama vikese liikmeskonnaga histuid. Sellised histud saavad demokraatlikus hiskonnas kindlasti eksisteerida, aga enamjaolt tuleb raha siis endal leida. Nii on toetuste mruses fikseeritud, et jrgmisel aastal peab histus toetuse saamiseks olema vhemalt 200 liiget, lejrgmisel 320 [5] jne. histute praeguse liikmeskonna suurust arvestades vivad numbrid tunduda hirmuratavad. Metsaomanike koguarvu taustal on see aga saavutatav tase. Soovitan viksematel histutel selle asemel, et kirjutada protestikirju, melda rohkem vimalustele, kuidas liikmeskonna kriteeriumiga hakkama saada. Vib-olla ei peagi alati enda suurenemisele keskenduma, vaid tasuks naabritega liitumine lbi kaaluda. histute liitumise kogemusi meil juba on, tegemist ei ole jalgratta leiutamisega. Mitme histu kokkupanek ei thenda, et kohapealne tegevus kaoks varasema iseseisva histu asemele jb piirkonna metsaomanikke teenindav osakond. Piirduda ei tasuks ainult oma maakonna histutega. Phjamaade arenguid vaadates vib arvata, et maakond vib tegevuspiirkonnana ka vikseks jda.
Igatahes on histute struktuuri muutmisel lioluline roll juhtide endi vimekusel ja tegutsemistahtel. Ei maksa ka karta ega kiirustada histust lahkumisega, kui leriigilise katusorganisatsiooni mni seisukoht ei hti sajaprotsendiliselt histu juhi arvamusega. igem on melda, et demokraatliku, ka teisi arvestava hiskonnakorralduse prisosa ongi see, et igaks ei saa alati kike seda, mida tahaks. Kuidas aga riik saab kaasa aidata histute tugevnemisele? Metsanduse arengukavaga on riik seadnud histute arengule vgagi ambitsioonikad eesmrgid: aastaks 2020 peab vhemalt 500 000 ha erametsamaad olema histute poolt esindatud ning perioodil 20112020 peab histute kaudu olema turule judnud vhemalt 5 miljonit tm metsamaterjali. Seega peaksid histud kasvama suureks ja nende kaudu peaks rohkesti puitu turule judma.
Kui riigil on sellised vljakutsuvad eesmrgid, siis on selge, et nende saavutamisse tuleb ka rahaliselt panustada. Eeldan aga, et riigipoolne sst ei thenda rahaklvi mittemdetavaid tulemusi pakkuvale tegevusele. Seda nitavad viimaste aastate arengud toetamise phimtete muutmisel, kus on siirdutud rohkem majandustegevuse panustamisele ning eelistatakse suurema liikmeskonnaga histuid. Kuna sellise tendentsi jtkumist vib prognoosida, siis ebamrase toetamise tagaigatsemise asemel tasuks keskenduda sellele, kuidas histud, kes majandusliku suunaga seni tegelenud pole, ka sellele rajale juaks.

TOETUSTE SSTEEMI ARENDAMISEL TASUKS MELDA KAHELE OLULISEMALE MBERKORRALDUSELE
Esiteks ei peaks histu toetusklbulikkuse le otsustama ainult liikmete arvu phjal. Tuleks hinnata finantsilist jtkusuutlikkust ning metsaomanikele pakutavate teenuste sisu ja hulka. Soomes on histute hindamiseks vlja ttatud phjalik ssteem. Soomlaste nidise alusel on ka erametsakeskus koos histutega alustanud arengunitajate analsissteemi vljattamisega. Kui suudame vlja arendada ssteemi, mille tshoidmine ei ole liiga koormav, saame ehk aasta-kahe prast hinnata histute vimekust rohkem sisulist tegevust arvesse vttes. Samuti tasuks kaaluda, kas histute juhtimise persoonikesksuse vhendamiseks tasuks loobuda tugiisikute senisest vrgust ja selle asemel toetada rohkem histuid, kes suudavad koondada suurt arvu liikmeid ja neid ka metsamajandusalaselt teenindada.
Teiseks tuleks toetuste ssteemi mberkorraldusel lhtuda metsanduse arengukava lausest, mis tleb, et toetuste saamine peaks olema ennekike metsahistu liikmete vimalus. Esimeseks sammuks viks siin olla see, et metsakonsulendilt riiklikult toetatud nuande saamisel ei peaks histu liige omafinantseeringut tasuma. histutega mitteliitunutel tuleks aga nuande eest osaliselt ise maksta. Kui metsaomanik on histuga seotud, kasvab ka lootus, et osutatav nuanne ei j pelgalt jutuks, vaid histu abil jutakse ka nuandes soovitatud metsatde tegemiseni.

Lpetuseks harjugem mttega, et kunagi riigi tugi vheneb
Soome tugev histute vrgustik on paljuski les ehitatud kohustuslikule metsahoiumaksule metsaomanik peab tasuma histu tegevuste finantseerimiseks kasutatavat maksu. Nd ollakse aga sellest ssteemist loobumas. Thendab riiklik tugi on kadumas. Katastroofi sellises muudatuses ei nhta, kuna histute liitumise tulemusena on loodud piisavalt tugevad ksused, mis ka riigi toeta hakkama saavad. Rootsis aetakse ldse toetusteta lbi. Ka Saksamaa mnel liidumaal kasutatavad toetusmeetmed on les ehitatud selliselt, et aastatega riigi roll histu ldkulude katmisel kahaneb.
Ei ole phjust arvata, et Eestis viks arengutee teistmoodi olla. Riik toetab histute arengut ning histute praegust arengutaset arvestades on lhiaastatel toetuse jtkumine ka hdavajalik. Samas on kaheldav, et toetus jb pikas perspektiivis samas mahus eksisteerima. Pigem viks tuge oodata konkreetsete tegevuste lbiviimiseks niteks vikeste metsaksuste majandamise korraldamine. Metsahistud peaksid riigi toetuste perioodi ra kasutama, et muutuda tugevaks. Vti on vimalikult suure metsaomanike hulga kaasamises majanduskoostsse. Puidu mgi korraldamine histu poolt saab olla kasulik nii metsaomanikule kui histule, aga ka nende partneritele turul. Ja uue metsa kasvamapanemine ja selle hooldamine, samuti ka muude metsakasvatustde organiseerimine on teenus, mis peaks kohustuslikuna iga histu paketis olema.
Need ei ole lihtsad vljakutsed, aga iga majandustegevus ktkeb endas ka hulgaliselt riske. Psu nende vljakutsete vastuvtmisest ei ole. Keegi ei ole snastanud alternatiivi histute tegevuse finantseerimiseks lisaks majandustegevusele ja riigi toetustele. Kuna viimane vib olla ajas kaduv, tulebki valida esimene.
Per aspera ad astra!

Allikad
1. Taasiseseisvunud Eesti metsaomanike koost kujunemise lugu. Eesti Erametsaliit.
2. Cooperatives Europe veebileht. http://www.coopseurope. coop/about-co-operatives
3. Co-operatives for Europe. Moving forward together. http:// www.coopseurope.coop/ 4. Metsahistute tulubaasi anals. Metsape MT, 2011. http://www.eramets.ee/static/files/1166.Metsa6pe_metsauhistu_tulubaas_analyys_2011.pdf 5. http://www.eramets.ee/toetused-metsauhistutele



Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet