Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



artiklid
histegevus Lnemaa moodi

Lnemaa metsahistu ja Kullamaa-Loodna metsahistu mitmed tegemised vrivad laiemat tutvustamist. Mlema histu eestvedajaks on erametsaliidu Lnemaa tugiisik Sven Kster.

Leebe olekuga tugiisik

Lnemaal on tnane veebruarikuine ilm vaikne ja pakaseline. Klma oli hommikul 24 kraadi. Risti vallamajas, Sven Ksteri soojas kontoris, otsustame esmalt n-. tubase t ra teha ja seejrel metsa sita.

Tuleb vlja, et maalikoolis metsatstust ja maamajanduse konoomikat tudeeriv Sven Kster on mees, kes suudab korraga olla nii Kullamaa-Loodna metsahistu juhatuse esimees ja kontaktisik, Lnemaa metsahistu esimees, metsa hoiu-laenuhistu juhatuse esimees ja erametsaliidu tugiisik. Viie lapse isale, kelledest kolm vanemat juba Risti phikoolis kivad, on usaldatud ka kooli hoolekogu juhtimine.
Tugiisiku lesandeks on erametsanduse esindamine igasugustel konverentsidel, ppepevadel, osalemine seadusandlusega seotud trhmades, vajaliku info jagamine nii meedia esindajatele kui histu liikmetele, ppepevade organiseerimine, rhmanustamised, metsahistute ja konsulentide t korraldamine, projektide esitamine, erinevate toetuste ja taotluste vormistamine jne.
Tagasihoidlikult naeratades nimetab ta end heks haruldaseks isikuks vabariigis, kes juhib kahte metsahistut korraga Kullamaa-Loodnaga on ta seotud aastast 2004 (histu moodustati 1999) ja Lnemaa metsahistut, mis asutati 2010, selle algusajast. Lnema erametsade pindalast kuulub metsahistute liikmetele umbes 20%.

Lnemaa metsahistu
See histu on Eestis ainulaadne kooslus, kus lekaalus rootslastest-soomlastest liikmed (121-st vaid 41 eestlast). Phjus peitub muidugi ajaloos. Rannarootslastele tagastatud metsamaad Lnemaal, eelkige Noarootsi ja Ridala vallas ning Vormsi saarel, vajavad majandamist. Nende meelest tuleb seda teha ainult histegevuse kaudu. Vlismaalastest metsaomanikel ei tule phegi arutleda pikemalt histegevuse vajalikkuse mber. Nad teavad tpselt, milleks seda vaja on ja mis on selle eelis. Et aga kergem oleks omavahel suhelda, on lisaks Lnemaa metsahistule loodud veel oma histu Rootsis, kelle lesandeks on Eestis toimuva juhtimine. Tulevad omavahel kokku, teevad nupidamisi ja delegeerivad siia tegevussuunad, kirjeldab asja Kster. Eelkige huvitab rootslasi-soomlasi puidu hismk, mis algab mistagi parima hinnapakkumise otsimisest, raiete organiseerimisest, vajalike lepingute slmimisest ja muust eeltst.
Lnemaa metsahistul on nnestunud palgata igati tasemel tegevjuht. Mikk Link kaitses prast maalikooli metsandusosakonna lpetamist Rootsis magistrikraadi. Ta oskab vga hsti inglise keelt ja saab aru ka piisavalt palju rootsi keelest. Lepingud tuleb ju teha kik kahes keeles, samamoodi kakskeelsed on hiskoosolekud. Kogu igapevane info ja suhtlus, mis internetiportaalides leval, peab nende jaoks samuti arusaadav olema.
ldkoosolek on tavaliselt juulis. Vormsi saarel toimuvale Pha Olavi pevadele tulevad paljud rannarootslased. Siis on muude rituste vahel vimalik ka histu asjade arutamiseks vajalik kvoorum kokku saada.
Numbrilised nidud rgivad sellest, et Lnemaa metsahistus on lekaalus eraisikutest metsaomanikud. Juriidilisi on vaid kaks. Suurimad maaomanikud on eestlastele kuuluv O Revoleks (490 ha) ja Eestis elav rootslane, puitmblit, saunatarvikuid jms. tootva ettevtte Vvars O omanik Bo Stenholm (396 ha). Eraisikute valdused jvad kahe ja 67 ha vahele. Kokku on histu liikmete kes 3221 ha.

Kullamaa-Loodna metsahistu on oma 47 liikmega
Lnemaa metsahistust kordi viksem. Seevastu oma tegevuse poolest pea samal suurel maa-alal, 3463 hektaril, aga tunduvalt silmapaistvam.
Metsahistu loodi le kmne aasta tagasi Kullamaa ja Loodna valla piiridesse. Kui aga viimane liideti Mrjamaa vallaga, otsustati nimekuju siiski mitte muuta. Leppisime Taavi Ehrpaisiga kokku, et meie jme edasi endise Loodna valla maadele ehk siis Koluverest Mrjamaa poole minnes Sipa sillani, rgib Sven Kster. Teisel pool Kasari jge tuleb tema Vardi erametsaseltsiga vastu.
Eestlane ei ole nii varmas histegevuses osalema kui niteks rootslased. Metsaomanikud leiavad, et hest n-. kolhoosikorrast vabanedes kohe jrgmisega liitumine toob kaasa leliigseid kohustusi ja vhendab isetegemise rme.
Kui kohustustest rkida, siis ainuksi liikmemaks on Kullamaa-Loodna metsahistul tepoolest krgeim vabariigis ks euro hektari kohta, mrgib Kster. Suurim maaomanik loovutab histu heaks aastas 890 eurot. See ei ole just eriti vike summa. Aga tema saab toetusi ka kige rohkem.
histu liikmete vahel vahet ei tehta, olgu ta siis juriidiline vi fsiline isik vi olgu tal metsamaad pool hektarit vi ligi tuhat. Metsaomaniku enda aktiivsusest sltub, kui palju ta vajalikku teavet vastu vtta tahab vi toetusi ksida julgeb.
Oma metsast hoolivale omanikule on histusse kuulumine tegelikult kasulik. Mitte ainult toetuste prast, vaid abi ja nu saab ppepevadel niteks raamatupidamise ja maksustamise ksimustes, pidevalt aidatakse kursis olla jrjest muutuva seadusandlusega, tutvustatakse uuemat tehnikat jmt. Silmaringi laiendavad vljasidud kolleegide-metsaomanike juurde nii naabermaakondadesse kui ka Soome ja Rootsi.

Praktiline metsat
Ristist vlja sites saame teada, et vallas elab ligi 900 inimest, neist 600 Risti alevikus ja 200 Piirsalu klas. lejnud Jaakna, Kuije ja Ruma klades. Pris metsa on oma kodu rajanud imevhe peresid. Suviti aga, kui linnainimesed maahust kosutust otsivad, on pea kik majapidamised elustunud.
Risti valda jvat metsa vib Lnemaa piires heaks majandusmetsaks pidada. Mida Haapsalu poole, seda mrjemaks maa lheb ja seda enam lehtpuud sisse tuleb.
Hiiealuse raie Kuijel on hea nide sealsest tulundusmetsast. Materjal on osaliselt juba vlja veetud ja ootab virnades metsaveoautot. Ka oksad tuuakse langi rde hunnikusse, millest tehtud hake viiakse Vosse.
htki meest ega traktorit me aga ei ne. Ts on vaikus seeprast, et kreda klmaga ei pea ka kige tugevamad masinad alati vastu ja vajavad vahetevahel remontimist. Kullamaale piget tehes meenutab Sven Kster hiljutist kultuurisndmust. Nimelt tulid soomlased Sofi Oksaneni raamatu Puhastus 2012filmivtetele Koluvere lossi juurde. Massistseenidesse kutsuti kohalikud elanikud. Kaks peva olime seal. Hommikul varakult grimeeriti meid ra ja anti riided selga. Vte pidi kohe-kohe algama. Tegelikult surisesid kaamerad meie jaoks alles htul, pajatas ta muigelsui. Tore oli. Aga ega need filmimehed ikka pris normaalsed ei ole
Endise Kullamaa metskonna garaa-tkoja juures saame kokku Kullamaa-Loodna metsahistu suurima metsaomaniku Einar Prnpuuga. Muuseas, hrra Prnpuu on Kullamaa volikogu esimees. 2010. aastal tunnustati tema teraviljakasvatuse ja metsavarumisega tegelevat Reinu-Einari osahingut Lnemaa Piirkonna edendaja tiitliga. Erametsaliidu parima talumetsamajandaja nimetuse plvis ta 2008. aastal. Muheda olekuga pris metsamees, nagu ta end ise nimetab, otsib tkojast les pinnasesbraliku vljaveotraktori Terri juhi Enn Kase. histu liikmele Taavi Reesarele kuuluv Terri on just mrjematel maadel tnuvrne triist, mis ei kahjusta metsa ja sobib vga hsti ka viksematele pindaladele.

Soliidne masinapark
Kullamaa-Loodna metsahistul on snagi soliidne masinapark. Traktoreid kmme (suuremad on Belarussid ja viksemad hiinlased), vljaveokrusid seitse. Lisaks veel mitmesuguseid viksemaid riistu: vsaniidukeid neli, nlvaniidukeid ks, mootor- ja vsasaage 59, maapinna ettevalmistusseadmeid kaks jne.
Kui esimese taotluse jrel tegime 18 hektarit hooldusraiet, siis kolmanda ajal juba 74, annab Kster eelmise aasta aruandele tuginedes levaate. Hooldusraiet on kokku tehtud 138 hektaril, laasimisi neljal. Mlemad on tusvas trendis. Kui neist tdest ja ulukiaedadest raha le jb, saab melda veel masinapargi suurendamise peale. Tegelikult oleme tehnikaga pris hsti varustatud, muret sellega pole.
Suuremad masinad on jagatud vastutava hoiulepingu alusel histu liikmete vahele laiali. Leping thendab seda, et hiskasutuses olevat seadet, niteks traktorit, juhib-hooldab ainult ks inimene, kes osutab vajadusel teistele teenust. histu liikmete jaoks on teenused turuhinnaga vrreldes kuni 1020% odavamad. Kui oma inimeste tellimused on rahuldatud, siis tehakse td teistele soovijatele.
Et ka tegelikult see nii on, sain kinnitust pealtkuuldud kaheknest.
Mul oleks metsaveotraktorit pooleks tunniks vaja, kuulen telefonist vanema mehe ksivat hlt. Mille jaoks? prib Prnpuu. Oma talu lhedalt tee rest tahaks materjali ra tuua, kostab vastuseks. Jrgmise ndala algul teeme ra.
Minule selgituseks lisab ta juurde, et ksija ei ole kll veel histu liige, aga kohalikud ju teavad, kelle kest ja millistel tingimustel traktorit saab. Ja mine tea, vibolla suureneb lhitulevikus ka liikmete arv.

Ubasalu metsades
Mne kilomeetri kaugusele sidame juba kahe autoga, mina Einar Prnpuu ja piltnik Jri Pere Sven Ksteriga. Pildile vaja jdvustada tegelik ttegemine. Seni kuni Jri iged kaadrid aparaati salvestab, istume soojas autos ja arutleme Eesti metsanduse le.
Einar Prnpuule teeb muret riigi metsaoksjoni kord. Suurt raha kulutanud ostjad tulevad Eesti eri paigust Lnemaale ja neil pole sooja ega klma sellest, mis prast raiet maha jb. Tavaprane pilt on selline, et metsa minnakse suvalisel ajal, ka siis, kui maapind on mrg ja pehme ning seetttu lhutakse lisaks metsamaale mberkaudseid (valla)teid. T tehakse suurte masinatega nii kiirelt, et seaduse esindajate kohale judes valitseb langil vaikus. Praktika nitab, et lagastajate otsimine on tulutu ja lppkokkuvttes on kaotajaks just riik (kohalik omavalitsus), kes oma vahenditest on sunnitud teed taastama. Ilma oksjonita laekus kll riigikassasse pisut vhem raha, aga tegijaiks olid enamasti kohalikud mehed-firmad, kes tundsid olusid ja hoidsid oma maad korras. Seega jid siis ra hilisemad suured mttetud kulutused.
Siinsed mrjad metsamaad ei soosi suuri masinaid. Kaheksakmmend protsenti histu liikmete raietest tehakse ksitsi, vaid kakskmmend harvesteriga, rgib Einar Prnpuu. Meil on oma raiebrigaad kolme-nelja mehega. Nemad ka istutavad, teevad ulukiaedu ja muid vajalikke metsatid.
Ubasalu klas on mitu tsisemat sorti raiet kimas. Suuremas on jutud kahele poole teed juba sajakonna meetri ulatuses materjali- ja oksavirnad vedada.
Prnpuu enda maa on naabriks. Aastaid tagasi, kui raha nappis, vttis temagi seda metsast. Nd mtleb enne mitu korda lbi, kas saega puid langetama minna vi mitte. Aga raiuma peab, ega majandamata metsast tulu saa, on ta veendunud. Olen elnud neile, kes kurdavad siinsete kehvade metsade le, et vtke see maha, istutage lepp peale ja kahekmne viie aasta prast saate juba kttepuud ma. Osad on minu mttest kinni haaranud ja tnavad mind, sest asi toimib.

ULUKIAIAD KAITSEVAD KULTUURE
Mrkamatult oleme judnud Kullamaa- Loodna metsahistu enimklastatava objekti juurde. Ubasalus asuv ulukiaed on nagu kohalik kultuuriobjekt. Tsi, vaatamisvrsust kivad uurimas valdavalt metsamehed.
Ulukiaedade osas oleme vabariigis number ks, on Sven Kster kindel. Esimese tegime 2007. aastal. Kogemusi oleme kogunud viis aastat. Nd teame, millised on aedade nrgad kljed, mida saab ja peab paremini tegema, milliseid vtteid ei tohi mingil juhul kasutada. Peagi saame juba vrrelda, kui palju taimi on aias sees alles ja kui palju vljas. Ehk siis seda, kui suurt kahju loomad tegelikult teevad.
Igal asjal on piaeg. Nii on praktiliste kogemuste abil selgeks saanud, et loomade jooksurajale aeda ette ehitada pole mtet, sest suure tenosusega tuleb vrgule lihtsalt auk sisse. Eelmiste talvede suur lumi ajas oma raskusega mitmel pool aiad pikali. Tuleb melda, mida selle kaitseks ette vtta. Jahimehed on hdas, et ei pse enam igal pool vabalt liikuma. Ka see probleem ootab lahendamist.
Aedade korduvkasutamiseni ehk ringitstmiseni pole veel jutud, kuid juba praegu on teada, et vrgu kinnitamisvtteid tuleb tiustada ja nuputamist vajab seegi, kuidas vimalikult vikeste kahjudega teisaldamine toimuda saaks. Viie aasta jooksul on ligi 11 kilomeetrit vrku kultuuride mber veetud ja umbes 650 ha noort metsa loomade eest kaitstud. Eeldasime, et nidisaias sirgub kitsede- ptrade lemmiktoit mnd vi kuusk, kuid silm haarab hoopis kahe-kolme meetri krgust kasekultuuri. Nii Kster kui Prnpuu on veendunud, et umbes kmme aastat vajab kaitset ka kask, seda just ptrade eest, kellele meeldib noorte puude latvu murda-sa. Aedade vajalikkust testab ilmekalt kilomeeter eemal asuv mnnikultuur 2012 ehk kitsede sgiplats, kus puukesed veerand sajandi jooksul meetrist krgemaks ei kasvagi. Kaks karmi talve on kitsede arvukust tunduvalt vhendanud, seega ka sstnud metsakultuure. Kuid ainult looduslikule reguleerimisele lootma jda ei saa. Jahindus peaks meilgi mingil ajal sinnamaani judma, et loomade arvukus oleks mistlikult piiratud ja et metsaomanik saaks rahulikult uut metsa kasvatada.

histu oma pank
Metsaomanikke peetakse rikasteks inimesteks. Tegelikult on kik suhteline. Puidu mgist vib keskmine omanik korra-paar suurema summa raha saada, kuid olulise osa sellest viib ta metsa tagasi. Juba ainuksi tehnika soetamiseks kulutatavad rahanumbrid on valdavalt kolme-neljakohalised.
Kuue aasta jooksul on peamiselt Kullamaa-Loodna metsahistu, vhem Lnemaa metsahistu liikmed saanud Euroopa Liidu toetusi ligi 250 000 ja siseriiklikke umbes 100 000 eurot. Toetuse saamise eelduseks on aga see, et oma vahenditega tuleb esmalt kogu t enne ra teha vi vajalik masin oma rahadega uele tuua. Alles mne aja prast, kui kik lheb hsti, dokumendid igesti vormistatud ja levaatajad tehtuga rahul, on lootust pool kulutatud rahast tagasi saada.
Vaid vhestel on vajalik raha endal olemas. Suurem osa vtaks pangalaenu. Kui Rootsis peetakse korralikuks metsaomanikuks neid, kel maad 50 ha, siis meil loetakse vikeomanikeks neid, kel metsa alates 400 ha. Seega ei mahu enamik Eesti metsaomanikke laenusaajate nimekirja. Keegi aga ei ole tahtnud vastata ksimusele, miks sellist vahet tehakse.
Siinkohal meenub tlus, et kui uksest ei saa, siis tuleb minna aknast ehk kui Eestis tegutsevad kommertspangad vikemetsaomanikke jutule vtta ei taha, tuleb leida oma tee. Nii asutatigi krge riigiametniku kiuste, kellelt abi ksimas kidi ja kellele punapsksete maameeste pangamte samuti meelt mda ei olnud, 18. detsembril 2008. aastal metsa hoiu-laenuhistu. Tnaseks on selles juba 52 liiget.
Alguses oli lootust maaelu edendamise sihtasutusest krediiti saada, kuid kui meie nende ukse taha judsime, olid rahad juba otsas, meenutab algusaega Sven Kster. Kisin neljas-viies pangas sooviga histule algkapitali saada. Viisakalt keelduti ja anti mista, et konkurents ei ole soovitav. Lpuks nustus Swedbank meid oma tiiva alla vtma. Tingimused on karmid, kuid vhemasti on meil nd vimalus inimesi aidata. Uude maaelu arengukavasse loodame sisse saada meetme, mis aitaks hoiu-laenuhistute kaudu histegevust ja maamajandust toetada.
Kuigi intress on praegu suhteliselt krge (10%) ja laenusaamise tingimused ehk karmimadki kui kommertspangas, ttab hoiu-laenuhistu edukalt. Lbirkimised kivad ameeriklastega, kellede abiga on soov liituda histuid hlmava rahvusvahelise internetipangaga. Siis on histutel igus suhelda otse Eesti Pangaga, mitte ajada asju lbi mne kommertspanga. Samuti saaks krediiti pakkuda mistlikuma intressiga ja hoiuste intressid oleksid tulumaksuvabad nagu kommertspankades praegu on.
Oma ringkiguga olemegi judnud alguspunktile lhemale. drumal nitavad mehed uhkusega kla puhkeplatsi, mille rajamisse andis oma vikese osa ka Kullamaa-Loodna metsahistu.
Sven Ksteri mtted liiguvad tulevikus. Risti-Virtsu maanteel, just seal, kust Ristile sisse keerame, on kena mnnimetsatukk ja sinna peaks kunagi tulema turismi- ja infokeskus Lne Vrav. le maantee viiks aga galeriisild Marimetsa rabasse, mis on teadaolevalt Eesti vanimaid rabakooslusi. Kas unistused teoks saavad, nitab aeg.



Merle Rips

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet