Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



artiklid
Eesti arboristi koondportree

Luua metsanduskoolis on arboriste koolitatud kuus aastat. See pnev eriala vrib lhemat tutvustamist.

Alustasime thjalt kohalt
Kes on arborist? Arborist on puuhoolduse spetsialist, kes hooldab asula- ja pargipuid kogu nende eluea jooksul. Seejuures lhtub ta inimeste ja nende vara turvalisusest ning puu bioloogiast, millega tagab ka omaenese turvalisuse. Arboristiamet on Eesti tturul ks nooremaid, Luua metsanduskooli on lbinud alles kuus lendu. Esimene kutsetunnistus anti vlja 28. jaanuaril 2008. Praeguseks tegutseb Eestis 31 kutsetunnistusega spetsialisti. Kutseeksameid korraldatakse ks kord aastas, septembrikuus. Eksam on vabatahtlik ega ole seotud kooli lpetamisega. Kll aga on programmi lbimine eelduseks eksamile psemisel. Seega on tturule lisa oodata septembris.

Kui kuus aastat tagasi koolitust kavandati, ei teadnud keegi tpselt, mida arborist peaks oskama. Ngime, et puuhoolduses tehakse hulgaliselt vigu. Aluseks vtsime Soomes vlja ttatud arboristi kompetentsid. ppekava sai kokku pandud soomlaste eeskujul. Hiljem selgus, et ega koolituse sisu erinegi kuigi palju samalaadse ppe sisust mujal Euroopas. Tunda tuleb kiki tid, millised on vajalikud puu ilu ja tervise tagamiseks kogu tema elukaare jooksul. 2007. aastal ngi kutsekoja egiidi all ilmavalgust ka arboristi kutsestandard (vt. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/ 10086961/lae/Arborist).

Arengud koolis ja tturul
Praeguseks on edasi arenenud nii tturg, ppekava kui koolitus. ppinud on petajad ja paika on loksunud ppekava. Tturul aga krutivad arboristid visa jrjekindlusega puuhoolduse kvaliteeti lespoole. T toimub avalikkuse silme ja thelepanu all maa ja taeva vahel ning rgib seega ise enda eest tulemus on kohe ja kigile nha. Tnu nende tle on linnapuude seisund oluliselt paranenud, juba praegu on see mrgatav. Lisaks sellele, et arboristid valdavad igeid puuhooldusvtteid, propageerivad nad oma tegevust ja juhendavad huvilisi.
Koolituse finaaliks on kirjalik lput, mis oma olemuselt on praktiline uurimus. Tnavused lpetajad keskendusid puude istutus- ja jrelhoolduskvaliteedi ning tvekahjustuste, soola mju, parkide dendrofloora ja hooldusvajaduse, tellijate vrtushinnangute, arboristikutse tuntuse ja maine uurimisele ning remmelgate majandamisviiside analsile. Arboristid on pildil nii oma lputde jaoks andmeid kogudes kui ka oma tegevust tutvustades. Mtes, kaevates, ligates, ksitledes jms. tehes suurendavad nad nii klientide kui ldsuse teadlikkust igest puuhooldusest.

Ei maksa arvata, et arboristit on vaid meeste prusmaa. Igal aastal on Luual ppinud ka kangeid naisi, kellele ei tehta hinnaalandust koolis ega telus. Tnavuste lpetajate seas on kolm tublit naist, kes ei karda mootorsaagi ega krgust. Nad teavad, mida puu otsas teha tuleb. Kik oleneb sihikindlusest ja pdlikkusest!
Euroopas on puid vrtustatud erinevalt. Phjamaa elanik rajab oma klad vi linnad metsamaastikule, Kesk- vi Luna-Euroopa linnaelanik kavandab hoolega iga puu asukohta ja kasvuruumi. See on ka ks phjus, miks on arboristikoolitusel mujal mrksa pikemad traditsioonid kui Eestis. Seetttu on ka summaarne oskusteave ehk plvkondade ja koolkondade kogemus seal meist mahukam. Teiselt poolt phjustavad kultuurilised ja looduslikud erinevused ka erinevat lhenemist puuhooldusmeetoditele. ks on selge vtete aluseks olgu puu bioloogia.

Miks on arboristit thtis?
Metsas kasvavad puud hooldavad end ldjuhul ise, lhtudes seejuures looduse mngureeglitest. Metsa kasvu ja arengusse sekkumine on ldjuhul ajendatud soovist saada mingeid tstusele vajalikke metsamaterjale. Looduses kasvavad ksikpuud omandavad oma sageli monumentaalselt kauni vljangemise ilma inimke abita. Neid puid kiakse vaatamas lhedalt ja kaugelt ning nendega seovad inimesed sageli oma elu thtsndmusi. Sellised puud kannavad lisaks dendroloogilisele ka sotsiaalseid vrtusi.
Linnapuud on kahjuks inimestele meele jrgi vaid senikaua, kuni nad mahuvad oma kasvukohale, ei kujuta endast ohtu inimestele ja nende varale, ei varja pikesevalgust, ei ole jalus ehitajal, ei siruta oma oksi elektri- ja trammiliinidesse, tnavate ja katuste kohale, ei poeta sgisel liiga suurtes kogustes lehti, ei kujuta ohtu mbritsevale keskkonnale ja iseendale. Niipea, kui inimene tajub kasvi ht eelpool loetletud ohtudest, tunnetab ta soovi sekkuda puu ellu. Vajadust arboristit jrele vimendab ka asjaolu, et puud meie parkides ja teistel haljasaladel on olnud aastakmneid hooldamata vi siis valesti hooldatud. Kui nd kusagil mrgatakse tegutsemas arboristi, siis tahetakse ka oma kinnistu puud korda teha.
Suurest puust vikese saamine on kllaltki piiratud tegevus. Vimalik on maandada suure ja vana puu poolt phjustatavaid riske, kui puuvras viia lbi hoolduslikus ja eemaldada murdumisohtlikud oksad. Phiprobleem, liiga suur puu vikesel kasvukohal, aga jb alles, sest oma mainest hooliv arborist puu latva maha ei lika. Suurte puude liigtugevat krpimist saab vltida, kui puid majandataks igesti alates nende noorest east. See thendab, et veel enne, kui puu oma kasvukohale istutatakse, tuleks otsustada, milline majandamisviis valida. Kui me seda tna ei tee, kandub vajadus sandistada suuri puid ha kaugemale tulevikku.

Erinevad likusssteemid loodusliku vraga puust nudipuuni
Majandades puid teadlikult, on vimalik erinevaid likusssteeme rakendades kujundada kas loodusliku vi piiratud vraga, vormi- vi nudipuu. Arborist teab, kuidas hel vi teisel viisil ligata. Peaasi, et otsused tehakse igel ajal ja valitud majandamissuunast teavitatakse arboristi hooldustellimust edastades. Kest linud ehk liiga suureks kasvanud puude puhul aga ei ole reeglina vimalik enam mingit kindlat majanda2012misviisi rakendada.
Loodusliku vraga puu sobib kasvama kohtadesse, kus on tema mtmetele vajalik ruum ja ei ole karta ehitustegevuse pealetungi. Selleks sobivad suuremad looduslikus stiilis pargimassiivid ja rohealad. Puuvra looduslik kuju ei thenda, et seda ei peakski majandama. Juba mned aastad prast istutamist tuleb regulaarselt teha kujunduslikust, mille abil moodustub puule htlane ja optimaalse valgustatusega turvaline vra.
Piiratud vraga puu neb vlja justkui looduslik, aga oma mtmetelt on ta kordades viksem. Sellise puu koht linnas on tavaliselt tnavahaljastuses, hoonete mbruses, intensiivse kasutusega rohealal, regulaarpargis jm. Vra krpimine algab noores eas ja toimub vlissfrilt, okste hargnemise kohtadest. ldjuhul eemaldatakse suuremaid oksi viksemate kljest. Likust viiakse lbi intervallidega kahest aastast kuue kuni kaheksa aastani. Esimesel juhul eeldatakse, et istutamisest on mdunud kolm kuni kmme aastat ja viimasel juhul 30-50 aastat. Sellel phimttel majandatud puud on kaunid, pikaealised ja ohutud.
Omaette likust vajab vormipuu. Sellised puud sobivad niteks esindushaljasaladele, regulaarparkidesse, puhkealadele jm. Vormilikust tuleb teha vhemalt kord aastas. See on phimtteliselt sarnane hekilikusele. Ligatakse jooksva aasta vrsete piires ja tvahendiks on tavaliselt hekilikur.
Nudipuu olemuse mistmine on hooldustde tellijate ja varasemate lbiviijate seas tekitanud segadust ehk kige enam. ldlevinud on arusaam, et kui puu enam oma kasvukohale ei mahu, siis on ige aeg ta tulbastada vi kndistada. Arvatakse, et sellega antakse puule justkui uus elu puu lbib noorenduskuuri ja temast kujuneb nudipuu.
Tegelikkuses aga algab nudipuu kujundamine juba tema noores eas. Kui puu on saavutanud soovitud krguse ja vlja on kujundatud nudiokstest koosnev vra struktuur, ligatakse oksad tulevaste nudipeade kohalt tagasi. Edasine majandamine seisneb nudipeale kasvavate vesivsude regulaarses tagasilikamises pea pinna lhedalt. Olenevalt konkreetse liigi kasvukiirusest, on optimaalne likusintervall ks kuni kolm aastat. igesti majandatud nudipea koosneb vga aktiivsetest kudedest, mis helt poolt kaitsevad puud mdanikutekitajate sissetungi eest ja teiselt poolt tagavad uute vrsete iga-aastase julise kasvu, mille lopsakas lehestik toidab nii nudipead ennast, oksi, tve kui ka juuri. igesti majandatud nudipuud on vga pikaealised, tormi- ja haiguskindlad ning mahuvad hsti oma kasvukohale.

Mis tekitab arboristis meelehrmi?
Nagu iga loodusest hooliv inimene, ei salli ka arborist looduse kallal toime pandavat vgivalda. Sellisteks vgivallaaktideks on niteks puude tulbastamine, kndistamine, ebaige oksalikus, liiga suurte likehaavade tekitamine ja lpuks ka puunsuste plombeerimine kikvimalike tidistega. Arborist mistab, et enamikel juhtudel tehakse eelpool loetletud toiminguid kige paremate kavatsustega teadmatusest. Aga arborist tunneb meelehrmi siis, kui puuhooldustde lbiviimiseks korraldatud hankel on philiseks otsustuskriteeriumiks madala(i)m hind ning t teeb ra vhik, kes sageli rikub jdavalt puu ilu ja tervise. Arborist tunneb meelehrmi ka siis, kui tellija ei oskagi tahta kvaliteeti ja esitab mitmeti mistetavaid tingimusi, nagu niteks vra allatoomine kolmandiku vrra. Selle lesande titmine ei nua erilist meisterlikkust ega ka kuigi suuri kulusid kolmandiku mahasaagimine puust on hea ri. Arborist teab, et vra mahu regulaarne piiramine erineb oma olemuselt hekordsetest krpimisaktsioonidest, mida vetakse ette siis, kui mrgatakse, et puu on kasvanud liiga suureks. Hdalahendusena on siiski ka liiga suureks kasvanud vra puusbralik vhendamine teatud piirides vimalik oksi tuleb ligata nende elusosa piires, hargnemiskohtadest vra vlissfrilt. Lisaks ei saavutata soovitud tulemust harilikult heainsa likuskorraga, vaja on jrjepidevust. Selline nput on ajamahukas, kuid tellija jaoks on aeg raha. Seetttu minnaksegi kergema vastupanu teed ja tellitakse puu tulbastamine vi kndistamine. Esineb ka vastupidist. Tellija kujutlustes krbitakse puuvra mistlikkuse piires, kuid tulemus on ehmatamapanev, kuna tvtja osutus ebaprofessionaalseks. Niteks kuulsa Tudu Pilvepuu turvalisuse oleks arborist taganud puuharude omavahelise hendamisega vajalikul krguselt, sobiva skeemi jrgi ja igeid materjale kasutades. Vajadusel oleks ehk ka mne vraharu klgoksi krpinud. Vraharude klgokste krpimist ja vra puhastamist kuivanud okstest soovitas ka ekspert

Arborist annab nu
Et arboristil oleks, millest rmu tunda, kuulutab ta igal vimalikul juhul puuhooldusega seotud tdesid, lootes, et ehk neist vetakse ppust ja ohtlikke vigu puudele tekib seelbi vhem. Jrgnevalt lhivormis mned juhised, mille titmine ei nua erilist ettevalmistust ega mingeid erivahendeid kik on vaid teadlikkuse taga.
1. Phimte nii palju kui vajalik ja nii vhe kui vimalik puuhoolduses alati ei kehti. Sellest juhinduvad aga paljud kinnistuomanikud, teetrassi- ja huliinihooldajad.
2. Lige ei tohiks kulgeda tvele liiga lhedalt. Alles peaks jma vike khmuke, mida nimetatakse oksakraeks. Ka kuivanud oks tuleb eemaldada oksakrae pealt, seda vigastamata. Terveks jetud krae tagab puu loomuliku kaitsevime mdanikutekitajate vastu. Vltida tuleks koorerebendeid. See nnestub, kui ligata oks esmalt kaugemalt ja teise likega viimistleda likepind. Siis ei lhe raske oks kest.
3. Suurte likehaavade kinnikasvatamisel kib puul vidujooks aja ja lagundajaseentega. Viimased on sageli krmemad. Seetttu ei tohiks ligata liiga jmedaid oksi. Kui puud on hooldatud noorest east alates, siis kaob selle jrele ka vajadus. le 10 cm lbimduga okste likus on nidustatud ainult erandjuhul.
4. Suurest puust ei saa vikest! Seetttu ei maksaks puid ligata notuteks tulpadeks. Tulbastatud puud tabab peagi mdanik, mis hvitab tve sisemuse enam-vhem selle lbimdu ulatuses, mis puul oli tulbastamise hetkel. Lisaks jb toitaineteta ka juurestik, mis mahuka vra toel omandas suure ulatuse ja mida olematu vra nd enam toita ei suuda. Tagajrjeks on juurestiku taandareng ja mdanikud.
5. Arborist soovitab puunsused rahule jtta, neid ei ole vimalik plombeerida nagu haigeid hambaid. Plommi varjus leiavad mdanikutekitajad soodsa keskkonna. Plombeerimisel vib vigastada puu loomulikku kaitsebarjri. Tervena peataks see mdaniku leviku.

Kas arborist on ilmeksimatu?
Kaugel sellest! Alati ei suuda isegi kige parema kekirja ja silmaga arborist ette nha, kuidas neb puuvra struktuur ja graafika vlja prast jrjekordse oksa eemaldamist. Kui juhtub, et tulemus ei saanud kige parem, ei ole ometi vimalik eemaldatud oksa enam tagasi panna. Ka mdaniku leviku ulatust tves ei ole alati vimalik pris tpselt hinnata. Arborist kll ritab puud silitada, aga jrgmine suurem marutuul paiskab ta pikali. Ometi ei saa arborist langetada kiki mdanikuga puid lihtsalt igaks juhuks. Sageli surub peale tde ajakava, mistttu vib viga jda ka mrkamata. Need on inimlikud eksimused, mida pris tielikult kunagi vlistada ei saa. Arborist teab seda ja pab seetttu olla eriti hoolikas neis kohtades, kus langevad vi murduvad oksad vivad olla ohuks inimestele ja nende varale.
Mnikord aga satub arborist alasi ja haamri vahele. Need on olukorrad, kus tellija nuab ht (niteks puu kndistamist) ja arborist ise peab igeks mnd teist lahendust (niteks vra piiramist). Nd sltub kik spetsialisti veenmisoskusest ja meelekindlusest. Sageli kib arboristi mtteloogika seda rada, et kui td ei tee tema, teeb sama t keegi teine, kelle kes mootorsaag valatult istub, kuid kes ei mika kuigi palju puu bioloogiast. Arboristile on see raske olukord, kus ta on sunnitud kima eetika ja ebaeetika piirimail.
Probleemsete olukordade lahendamisel on arboristidele toeks eetikakoodeks, kus on kirjas, mis on lubatud ja mis keelatud. Koodeksi vljattamisel osales suur hulk arboriste ja selle lppredaktsioon lbis laia ringi arvamusksitluse, kus oli vimalus sna sekka elda ka neil, kes ise selle koostamisel ei osalenud. Enam-vhem kikide ettepanekute ja tiendustega oli vimalik arvestada. Arboristi ts vib esineda kaht moodi vigu: tehnilist laadi (arborist tahtis parimat, aga vlja kukkus kehvapoolselt) vi rihuvidest johtuvaid (kes maksab, see tellib ka muusika). Lisaks vib esineda ka selliseid vigu, kus arborist on oma oskusi le hinnanud ja vtnud ette t, millest jud ega mistus le ei ki. Kahte viimatinimetatud gruppi kuuluvate vigade eest kolleegid ksteisel just pid ei silita, vaid vastupidi arboristide hingu ritustel nahutatakse selle eest kaunis tsiselt. Ja lpuks. Millest tuleneb arboristi ametinimetus? Aga arbor see on ju ladina keeles puu!



Aino Mlder, arboristide petaja Luua metsanduskoolis

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet