Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



artiklid
Kas Eestis on metsa vhe, palju vi parasjagu?

Eesti metsaressurss on pidevalt muutumas. Milline on see praegu ja mille jrgi hinnata meie metsanduse jtkusuutlikkust?

Kirjutise ajendiks sai levaade, mille jrgi Eesti metsade seisund olevat halvenenud
Tnavu jaanuari lpus avaldati uudis, kus toodi ra Yale'i ja Columbia likooli uurijate poolt koostatud keskkonnaalase tulemuslikkuse indeksid (Environmental Performance Index, EPI). Sealt selgub, et Eesti keskkonnatulemuslikkus on alla kinud, ldises riikide pingereas oleme oluliselt langenud ja oma osa on selles ka metsade seisundi halvenemisel. Vaadates aga tpsemalt indikaatoreid, millede alusel metsade seisundit hinnati, selgus, et nendeks on ainult metsamaa pindala ja kasvava metsa tagavara. Andmeallikateks hinnangu andmisel oli meie enda poolt koostatud ja esitatud rahvusvaheliste raportite (FAO, Global Forest Resources Assessment 2005, 2010) ning vga suure resolutsiooniga (piksel 500 m) satelliidipiltide vrdlus. Negatiivsena joonistus neist vlja metsamaa pindala vhenemine.

Sjajrgsetele aastakmnetele oli iseloomulik metsamaa pindala ja metsa tagavara hoogne kasv
Eesti metsaressursi arvestus ja rahvusvahelised raportid phinevad SMI (statistilise metsainventuuri) andmetel. Viimaste andmete (SMI 2010) jrgi on metsamaa pindala 2 212 000 ha ja kasvava metsa tagavara 458 448 000 tm. Oleme harjunud raporteerima, et mets moodustab poole Eesti territooriumist, meie maa on Euroopas ks metsasemaid ning tagavaralt he elaniku kohta jme alla ainult sellistele suurtele metsariikidele nagu Soome ja Rootsi. Viimaste aastakmnete trend metsa pindala ja tagavara osas on olnud tusev. Olgu selle meeldetuletuseks jrgnevad joonised (1 ja 2), mis nitavad metsa pindala ja tagavara muutust viimase 70 aasta vltel.
Metsa pindala ja tagavara suurenemist on ldiselt nhtud positiivsena mida 31rohkem seda uhkem. Vhe on pstitatud (isegi minimaalselt) ja ritatud leida vastuseid ksimustele:
Milline on Eesti optimaalne metsasus?
Kas metsasuse suurenemine on alati hea?
Kas metsasuse vhenemine on alati halb? Kas metsa tagavara suurenemine on positiivne?
Kas metsa tagavara vhenemine on alati negatiivne? Viimase 6070 aasta jooksul on riigi metsasus suurenenud pea 20 protsenti. Viimasel kmnendil on metsa pindala stabiliseerunud, vib-olla isegi pisut vhenenud (joonis 3). Hinnangud on aastate likes toodud koos vimalike statistiliste veapiiridega, mis metsamaa pindala puhul on 2% (ca 45 000 ha).

Metsamaa suurenes eelkige pllumajandusmaa, kuid ka soode arvelt
Kui vaatame metsamaa pindala (metsasust) mjutavaid tegureid, siis kasvu philisi allikaid on kaks. Need on:
pllumajandusmaa (pllu- ja rohumaa);
soo.
Soode (mrgalade) keskkonnaalane thtsus on suur. Nende pindala edasist vhenemist ei saa kuidagi heaks kiita. Kuigi viimastel aastakmnetel on metsamajanduslikel eesmrkidel soode otsene kuivendamine praktiliselt lpetatud, ei ole metsastumine seal varasema kuivenduse kaudse mjuna siiski tielikult peatunud.
Pllumajandusmaa on majanduslikult oluline ressurss ja pikemas perspektiivis paistab selle olulisus veelgi tusvat. Kuigi nukogude ajal kasutati pllumajanduse tarbeks majanduslikult vhesobivaid maid ja praegu on oluline osa pllumajandusmaad aktiivsest kasutusest vljas, on viimase metsamaaks saamisel piirid. Seda eriti olukorras, kus ainuksi selle eest, et maad mitte metsastuda lasta, makstakse olulisi toetusi. Pllumajanduse ulatus ja mjukus ning metsasus on juba sajandeid, isegi aastatuhandeid, olnud prdvrdelises seoses ja vhemalt praegu paistab, et jme ots hakkab jlle minema esimese ktte. Kokkuvtteks vime tdeda, et praeguses olukorras puudub nii ressurss kui vajadus metsamaa pindala oluliseks suurenemiseks. Metsamaa kasvu soode arvelt tuleb pidada ebasoovitavaks, pllumaa arvelt mningal mral vimalikuks, kuid seda enam mitte endises ulatuses.

Metsastumine ei ole ainult hesuunaline, mingi osa metsast raadatakse
Kuigi metsa tekib juurde, siis osa metsamaad muudetakse teisteks maakategooriateks. Metsamaast saab peamiselt:
asustusala (ehitis, uemaa, tnav);
trass (tee, elektriliin, kraav);
pllumajandusmaa;
karjr.
Metsa muutmine asustusalaks oli eriti iseloomulik suure ehitusbuumi ajal mdunud kmnendi keskel. Eelkige puudutas see Harjumaad, mningal mral ka teisi maakondi. Seda phjust ei saa pidada vga oluliseks, sest Eesti elanikkond on vike ja metsa palju. Probleemiks vib see olla vaid suuremate linnade, eelkige Tallinna, mbruses. Kikvimalike trasside rajamine ja laiendamine on viimasel aastakmnel neelanud ligi 3000 ha metsamaad. Mneti on see ka paratamatu. Kui soovime kindlamat elektrivarustust ja kuni eksisteerivad veel huliinid, on vajalik hoida puud krgepingeliinide lhedusest ohutus kauguses. Ka paremad ja ohutumad teed vajavad laiemaid trasse. Tallinna-Tartu neljarealise tee Kose-Mo ligu ehitus, eriti aga Rail Baltica rajamine, kaotab paratamatult sadu, isegi tuhandeid hektareid metsi. Progress nuab ohvreid?
Ulatuslikku metsamaa muutmist pllumajandusmaaks ei ole vimalik theldada. Kasutusele on vetud eelmise sajandi 90-ndatel sti jetud maid. Osa sellest vis ka vahepeal metsastuda, kuid seal kasvavad puud ei olnud ldjuhul vanemad kui kmme aastat. Kas sellise maa lesharimist vib lugeda kuriteoks? Vist mitte. Kui aga mnel pllumehel tekiks soov 3040-aastane lepik maha vtta ja selle asemele pld rajada? Kas seda vib talle pahaks panna, kui tegemist on plise viljaka pllumaaga? Kuigi sellist asja praegu veel ei ne, ei ole see tulevikus vlistatud.
Viimane muutus on siiski suures osas ajutine, sest oluline osa karjridest taasmetsastatakse prast kaevandamise lppu. Osa ammendatud karjridest muudetakse tehisveekogudeks.
Nii pllumajandusmaa, asustusala ning teede ja trasside pindala trend 2012SMI 20012010 hinnangutel on tusev, kuid absoluutarvudes pole see vga suur, kokku ehk 50 000 80 000 ha (1-2% riigi territooriumist). SMI on hinnanud ka maakasutuse muutust prast 1990. aastat. Selle uuringu jrgi on metsamaa juurdekasv muude maade arvelt (metsastumine vi metsastamine) 60 000 ha. Samal ajal on aga 20 000 ha metsamaad muudetud muuks maaks, mistttu metsamaa pindala absoluutjuurdekasv on viimasel kahekmnel aastal olnud kokku ca 40 000 hektarit.
Praegune metsamaa pindala ja metsasus on ajalooliste ning majanduslike protsesside tulemus. Kas see on optimaalne? Hinnang olukorrale on rohkem ilmavaate ksimus, vib-olla suudaks ka keegi mingi teaduslikult phjendatud numbri vlja kia. Kik mrgid aga nitavad, et lhitulevikus metsamaa pindala oluliselt ei muutu. Suurenemine vi vhenemine jb eeldatavalt kahe-kolme protsendipunkti piiresse ning ma ei neks mingit katastroofi ka selles, kui see muutumine on miinusmrgiga.

Kasvava metsa tagavara muutumisel on vrreldes pindalaga oluliselt enam mnguruumi
Viimase kmne aasta hinnang on toodud joonisel 4. Hinnangud aastate likes on toodud koos vimalike statistiliste veapiiridega. Kasvava metsa tagavara puhul on see 3% (ligi 13,5 miljonit tm).
Kui arvestada ka vimalikke veapiire, ei ole kmnel viimasel aastal tagavara hinnang praktiliselt muutunud. Keskmiselt kasvab igal metsamaa hektaril 200 vi natuke enam tihumeetrit metsa. Kuid sltuvalt metsa liigilisest koosseisust, eelkige aga vanuselisest jaotusest, vib see kikuda kllaltki suurtes piirides. Niteks lageraielangil on see nitaja 0 tm, viljaka kasvukohatbi kpses metsas 500 tm. Andmaks hinnangut praegusele kasvava metsa tagavarale, sai tehtud arvutused, mille tulemusena leiti kolm numbrit:
maksimaalne tagavara;
optimaalne tagavara;
tagavara tulenevalt metsanduse arengukavast.
Lhtuti praegusest metsa pindalast, puistute liigilisest jaotusest ja kasvutingimustest. Saadud tulemused on kll hpoteetilised, kuid nende phjal on vimalik ldistavaid vrdlusi teha. Maksimaalse tagavara leidmisel lhtuti eeldusest, et kik metsad on kpsed. Number saadi korrutades iga puuliigi metsamaa pindala (SMI 2008) vastava puuliigi kpsete puistute hektaritagavaraga (SMI 2008). Tulemuseks saadi 633 miljonit tm ehk 38% praegusest (458 miljonit tm) enam. Sellisel juhul kasvaks igal hektaril 288 tm puitu.

Metsa tagavara vhenemises ei tohi nha nnetust
Optimaalse tagavara arvutamisel kasutati keerulisemat skeemi. Metsad jagati majandus-, majanduspiirangutega ja rangelt kaitstavateks metsades. Kasutati metsanduse arengukava puidupakkumise stsenaariumi arvutamisega sarnast jaotusskeemi. Iga metsakategooria jaoks arvutati tagavara erinevalt. Majandusmetsade puhul eeldati, et nende vanuseline jaotus tagab pideva htlase puidukasutuse (nn. ideaalne vanuseline jaotus). Iga kmneaastase vanuseklassi pindala korrutati vastava vanuseklassi keskmise hektaritagavaraga (SMI 2008). Arvutus tehti philiste enamuspuuliikide kaupa. Joonisel 5 on nitena toodud mnni majandusmetsade vanuseline jagunemine.
Majanduspiirangutega metsades on puidukasutus teatud tingimustel vimalik, kuid see ei ole prioriteet. Seetttu eeldati, et need metsad peavad olema keskmisest vanemad. Kuna Eesti metsade pragune vanuseline jaotus on kaldu vanemate metsade suunas, siis majanduspiirangutega metsade tagavara leidmiseks korrutati metsamaa pindala puistute keskmise hektaritagavaraga (enamuspuuliikide viisi). Rangelt kaitstavates metsadest puidukasutust ei toimu, seal on vanus omaette vrtus. Seeprast kasutati siin tagavara arvutamiseks sama skeemi, mis maksimaalse tagavara arvutamisel korrutati metsamaa pindala kpsete puistute hektaritagavaraga. Tulemus (vt. tabel 1) on jrgmine (metsamaa pindala SMI 2008 hinnangul): 413 miljonit tm on 45 miljoni tm vrra ehk 10% viksem kui praegune hinnang.
Metsanduse arengukava aastani 2020 mratleb optimaalseks raiemahuks 1215 miljonit tm aastas. Kui raiuksime igal aastal maksimaalse koguse, teeb see kmne aastaga 150 miljonit tm. SMI annab metsade aastaseks juurdekasvuks 12 miljonit tm, kuid kogu juurdekasv ei kajastu metsa tagavara suurenemises ega raiemahus. Mingi kogus langeb vlja, jb metsa ja mdaneb. Optimistliku hinnangu korral akumuleerub tagavara suurenemisena aastas 10 miljonit tm puitu, kmne aastaga 100 miljonit tm. Kui raiemaht oleks 150 miljonit tm ja akumuleeruv tagavara (netojuurdekasv) 100 miljonit tm, siis kmne aasta mdudes oleks kasvava metsa tagavara 50 miljoni tm vrra praegusest viksem ehk 408 miljonit tm. Viimane on kllaltki sarnane varem arvutatud nn. optimaalse tagavaraga 33Jrgnevalt on vrdluseks toodud erinevad kasvava metsa tagavara hinnangud (miljonit tm):
Kuigi kasvava metsa tagavaral on teoreetiliselt veel oluline kasvuruum, siis enamik stsenaariume nitavad, et ennemini viks optimaalne number olla praegusest viksem kui suurem, mistttu peaksime tagavara vhenemisse suhtuma positiivsemalt kui suurenemisse. Seda vhemalt praeguste mngureeglite valguses. Kasvava metsa tagavara kige olulisem mjutaja on raiemaht.

Metsamaa pindala muutumise mju on suhteliselt vike, seda juhul kui viimane jb eeldatava paari protsendi piiresse.
On veel ks tegur, mida vimatu ette ennustada, kuid teoreetiliselt on see vimalik litugev torm vib maha murda miljoneid tihumeetreid metsa. Metsamaa pindala ja tagavara numbrite phjal ei ole vimalik Eesti metsanduse jtkusuutlikkust hinnata Mida elda kokkuvtteks? Metsa pindala muutumist mne protsendi vrra kskik kummas suunas vib pidada normaalseks ja sellest ei tasu erilist numbrit teha. Kui metsamaa pindala jb 2,12,3 miljoni ha vahemikku (riigi metsasus 46,5 kuni 51%, seda koos Peipsi jrvega), siis on tegemist igati loomulike protsessidega. Neist piirest vljumine eeldab olulisi muutusi pllumajanduses. Vhenemine le toodud piiri eeldab, et pllumaal on kulla hind ja les haritakse ka aastakmneid tagasi metsastunud maid. Kui aga lpetataks pllumajandustoetuste maksmine ja pllumajanduse tulukus lheks miinusesse, on vimalikud vastupidised protsessid, kuid sedagi pikema ajaperioodi vltel. Olenevalt raieaktiivsusest vib kasvava metsa tagavara nii suureneda kui vheneda. Vga kiiret kasvu on raske eeldada, kuid niteks 10%-ne vhenemine kmne aasta vltel on igati koosklas metsanduse arengukavaga. Kui pda vrrelda, kumb on eelistatud, kas metsa tagavara suurenemine vi vhenemine, siis kaldub kaalukauss vhenemise kasuks. Siiski on metsa pindala ja tagavara sellised indikaatorid, millede phjal on vimatu anda objektiivset hinnangut Eesti metsandusele, muutugu need suurenemise vi vhenemise suunas.



Enn Prt, keskkonnateabe keskuse metsakorralduse osakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet