Eesti Looduse fotov�istlus
1/2012



artiklid
Prandkultuuri kaardistamise verstapostid

Eelmisel aastal lppes kuus aastat vldanud prandkultuuri inventuur. See on oluline saavutus, mille puhul tasub teha tagasivaade
kidud teele.

Iga maakonna kaardistamine oli uus algus 2005. aastal sndis hull idee kaardistada ssteemselt Eesti prandkultuur sltumata maa- vi metsaomandist. Et ideest teostuseni juda, taotleti ja saadi rahastus EL INTERREG koostprogrammist. RMK vttis juhtpartneri ja kaasrahastaja rolli. Tna saavad kik huvilised maa-ameti kodulehel prandkultuuri rakendust (http://xgis.maaamet.ee) tasuta kasutada. Iga kuu vaadatakse seal objekte keskmiselt 200 000 250 000 korda

Vaike Pommer, RMK looduskaitseosakonna prandkultuurispetsialist
Triin Kusmin, RMK loodushoiuosakonna prandkultuuri spetsialist
Jrgen Kusmin, RMK Lnemaa metskonna spetsialist.

Kahtlejaid asja vajalikkuses, mttekuses ja vimalikkuses oli palju. Need, kes uskusid ja tegevust oluliseks pidasid, tulid projekti tutvustavatele infopevadele toetust ja abi pakkuma vi ka lihtsalt lale patsutama. Igal aastal alustasime uutes maakondades oma tegevust nagu otsast peale. Kohalikust kogukonnast tuli leida huvilised, keda kaardistaja tks koolitada. Kokku lbis prandkultuurialase koolituse le 400 inimese. Kaardistamisel rakendasime nendest 188. Valikul eelistasime kindlaid eetilisi vrtusi, phimtteid ja huvi omavaid ning vhem materiaalsetele vrtustele keskendunud inimesi.
Me ei ritanud kaardistajaid htemoodi mmargusteks vi kandilisteks vormida, vaid andsime neile algteadmised prandkultuuri thtsuse ja terviku tajumiseks. Kaardistamise kindel metoodika oli ssteemsele mtlemisele ja valikute tegemisele toeks. Reeglina ttas hes vallas ks kaardistaja. Seega oli ta seal projekti kneisik, millega thtsustus tema kui misjonri vi visionri roll. Teisalt oli iga kaardistaja meeskonnaliige, kel tuli samal ajal vga selgelt mista nii oma kui teiste inimeste rolli eesmrgi saavutamisel. Phisnum oli lihtne rgi inimestega!
Oli selge, et inventuuri edukuse mrab kohaliku kogukonna, maaomanike ja omavalitsuste suhtumine. Phendunud inventeerijate kaudu oli vimalik muuta ka esialgset suhtumist ja kaasata kohalik kogukond. Inventeerijate toetamiseks toimusid maakondade metsaomanikele erinevad teavitusritused ja koolitused. Selgitasime, et prandkultuuri objektide kaardistamise eesmrgiks ei ole vtta neid riikliku kaitse alla, vaid hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist vrtust plised talukohad, veskid, puud, kivid, krtsid, keldrid, vanad kohanimed ja muud objektid kunagi kandnud on. Oma maal paiknevaid vrtusi, ka kultuurivrtusi, saab hoida ja kaitsta ikka omanik ise.
Tna vime elda, et reeglina on kaardistajad hsti hakkama saanud, sest negatiivseid hoiakuid vi lausa vastuseisu on vga-vga harva ette tulnud. Siin on suur osa tigal, et inventeerija on oma, kohalik inimene, keda saab usaldada. Ja kui midagi ununes, meelde ei tulnud vi les ei leidnud, siis saab seda hiljem talle edastada. Ka inventeerijal on oma koduvallas ttada parem, ta tunneb kohalikku lugu ja inimesi. See lihtsustab ka projektijuhtimist, sest kohalik kogukond kontrollib inventeerijat.
Vlitdega alustati Lne- ja Raplamaal 2006. aastal, jrgmisel aastal jtkati Harju- ja Jrvamaal. 2008 oli uute rahastusallikate otsimise aasta. 2009. aastal kaardistati Valga-, Vru- ja Virumaa, 2010. Plva- ja Tartumaa. Samal aastal alustati tdega Prnu- ja Viljandimaal ning saartel, kus jtkati veel 2011. aastal. Viimase maakonnana kaardistati juba RMK rahastamisel Jgevamaa. Kokku juti kuue aastaga kaardistada le 35 000 prandkultuuri objekti.
Inventeerimise algusest alates on olnud sagedaseim ksimus miks nii hilja, miks mitte kmme vi kakskmmend aastat varem? Muidugi on meil kahju igast kaotatud teadjainimesest ja talletamata mlestusest. Oleme rahul, et meil nnestus enamik Eestit kaardistada/pildistada enne kahte karmi ja lumerohket talve, mis paljud vanad hooned lihtsalt kokku vajutas. Sama ksimus on vanavara ja primuse kogujaid saatnud ilmselt lbi aegade. Materjal, mis andmebaasi formaati ei mahtunud, juab kohalikesse muuseumitesse ja kirjandusmuuseumi.

Kaardistati thelepanuta jnud inimtegevuse mrke
Inventeerimisel vlistasime kik juba riikliku kaitse all olevad objektid. 2005. aastal rkisime Lembitu Tarangu ja Rein Kaljuvee poolt vlja ttatud ning Jrgen ja Triin Kusmini poolt pilootaladel testitud phjalikust ja unikaalsest prandkultuuri inventeerimise metoodikast. Tna vime elda, et selle kaasautoriteks lisanduvad paljud kaardistajad. Iga piirkond andis uusi, just sellele alale iseloomulikke objektitpe. Alustasime ca 90 ja tnaseks oleme judnud enam kui 150 kirjeldatud tbini. Kuigi fookuses olid peamiselt metsamaal leiduvad inimtegevuse mrgid, siis td tehti sltumata maa klvikust ja omandivormist. Kaardistamisel eelistati objekte, milliste kohta oli enam taustateavet, mis omasid suuremat thendust kohalikule kogukonnale vi mis iseloomustasid seda piirkonda paremini. Kaardistaja valikud olid keerulised piiratud ajaga tuli kirjeldada kige thelepanuvrsem.
Nii inim- kui finantsressursi ratsionaalseks kasutamiseks pdsime vltida igasugust dubleerimist ning teha koostd vga erinevate institutsioonide ja huvirhmadega. helt poolt vimaldas see kasutada maksimaalselt ra juba olemasolevat teavet ja teisalt hoida meie poolt kogutu kigile kttesaadavana.
Prandkultuuri kaardistamise phirahastus tuli EL koostprogrammist. Selleks ei piisanud edukast tegutsemisest Eestis, vaid RMK kui juhi oluline roll oli toetada ja koordineerida ka teiste partnerite tegevust. Koost soomlastega phines juba varasemal suhtlusel, raskeks osutus projektiphise raamatupidamise rakendamine. Koost ltlastega oli keerulisem. Partnerid Ltis kohandasid meie inventeerimise metoodika ja kaardistasid Ainai, Limbai, Valka ja Valmiera piirkonna prandkultuuri. Tegevust komplitseeris oluliselt Ltis kivitunud haldusreform, sest ilma omavalitsuste toeta ei saa inventeerija olla kuigi edukas. Ka majanduskriis kohtles ltlasi karmimalt ja projekti rahastamine algas neil pooleaastase hilinemisega. Selle kige juures 17on hea tdeda, et RMK leidis keerulistel aegadel vimaluse kavandatud projektitegevusi rahastada ja eraldada lisaressursse Jgevamaa kaardistamiseks.
Lisaks otsesuhtlusele ja moodsatele elektroonilistele kanalitele, toimub prandkultuurist teavitamine ka kirjasnas. Ilmunud on Vike prandkultuuri ksiraamat ning kaardistajad on koostanud thelepanuvrsemaid objekte tutvustavad maakonnaraamatud (14 tkki). Mda raamatukogusid on ringlemas teemakohane nitus.
Tnaseks rariteediks muutunud raamatutega oleme varustanud vastava maakonna avalikud kogud, kik ilmunud trkised on leitavad RMK kodulehel. Kuigi projekt on kesolevaks ajaks ametlikult lppenud, vib rmuga tdeda, et t selles valdkonnas kestab jtkuvalt edasi.

RMK loodushoiuosakonnal on olnud prandkultuuri ja Eesti metsanduse ajaloo tutvustamisel thtis roll
RMK on vtnud eesmrgiks metsandusliku prandkultuuri silitamise ja selle tutvustamise laiemale avalikkusele loodushoiu tegevusvaldkonna kaudu. Loodushoiu valdkonna lesandeks on mitmekesise metsapuhkuse pakkumine, kaitsealade klastustegevuse korraldamine ja inimeste teavitamine nende alade loodusvrtustest. Alates 2004. aastast on hakatud prandkultuuri objekte ja nendega seotud primust phjalikumalt uurima ning siduma saadud andmeid klastajate teavitamise ja loodusppetegevusega. Teadmisi endiste aegade elu ja t kohta kasutatakse loodusppeprogrammides ja looduskeskuste ekspositsioonides. Uute loodusradade rajamisel ja olemasolevate edasiarendamisel on prandkultuuri objektid huvitavaks tienduseks.
Lisaks kaardistamisele ja vrtustamisele, on tegeletud ka suulise primuse ning inimeste kes olevate fotode ja kirjalike materjalide kogumisega. Endiste metsameeste ning vanemate kohalike elanike kest uuritakse metsa ja metsatdega seonduvat, pannakse kirja metsanduslikke traditsioone ja tavasid. See aitab puhkealade teabematerjale, looduskeskuste ekspositsioone ja tegevust vaheldusrikkamaks muuta. Klastaja leiab RMK looduskeskustest nii mndagi huvitavat kohaliku ajaloo vi endisaegse metsat kohta. Kindlasti tasub prandkultuurihuvilistel klastada RMK Oandu looduskeskust ja Sagadi metsamuuseumi Lne-Virumaal.
he kaardistamise projekti tegevusena loodi Eesti-Lti hine prandkultuuri hooldus- ja hoiuala mda piirijge Koivat, kus on vimalik lbida erineva pikkusega loodusradu (2 km jalgrada mber Tellingume, 40 km Taheva-Strenci ning 18 km rattarada alguse ja lpuga 2012Tellingume parklas). Rajad on looduses thistatud ja varustatud infotahvlitega. Prandkultuuri hoidmine on saanud osaks RMK igapevasest tegevusest. Vimaluse korral arvestatakse objektidega metsatdel ja ptakse neid mitte kahjustada. Prandkultuuri silitamine on osa sstva-metsamajanduse sertifikaatide (PEFC ja FSC) hoidmisega vetud kohustustest. Sertifitseerimata metsa ja loodushoiutoetusi mittesaavale maaomanikule ei too prandkultuuri olemasolu maaomandil kaasa mingeid seadusandlikke kitsendusi. Nii on objektide silimine omaniku sdametunnistuse ja talupojatarkuse vili.

Prandkultuuri kaardistamine jtkub
Maa-ameti kaardiserveris ja keskkonnateabe keskuse hallatavas Eesti Looduse Infossteemis EELIS oleva prandkultuuri andmebaasi abil on vimalik igahel tutvuda huvipakkuvas piirkonnas kaardistatud prandkultuuri objektidega. Kuigi projektidega kaeti kogu Eesti territoorium valdade kaupa, ei ole reaalne, et kik huvipakkuv esimese korraga les leiti. Seetttu on kigil vimalik RMK kodulehel oleva vormi Anna teada prandkultuuri objektist abil andmebaasi tiendamisele kaasa aidata. Prandkultuuri mrkama ja puistu takseerandmetes kirjeldama on koolitatud ka metsakorraldajad, nii juab teave prandkultuurist metsaomanikuni kige vahetumal moel. Laekunud andmed kogutakse kokku ning koolitatud inventeerija kontrollib need ja kaardistab objektid.
Lppenud projekti suureks vrtuseks on koolitatud inimesed. ldjuhul pti prandkultuuri kaardistajad leida kohapealsete elanike hulgast. Suurest osast koolitatud inventeerijatest on saanud tugiisikud, kes tegutsevad teliste prandkultuuri hoidjate ja tutvustajatena edasi ka prast projekti ametlikku lppu. Nad jtkavad kogumist ja uurimist ise, korraldavad koolitusi ja ppepevi, kirjutavad uusi projekte objektide hooldamiseks ja korrastamiseks. Suur tnu neile!
Arvestades valdkonna suurt mitmekesisust ja mahtu, ei ole rakendatud htegi ainult prandkultuurile laiemalt suunatud toetusmeedet. Prandkultuuri hooldamise ja eksponeerimise korraldamine peakski olema kohapealne tegevus ja erinevalt muinsuskaitsest riiklikku koordineerimist ei vaja. Vga palju saab ra teha oma jududega ja talgute korras, milliseid vib naabrus- vi sugulaskonnaga korraldada ka ilma leilmsete Teeme ra kampaaniateta. Eksponeerimine, renoveerimine ja teised suuremad investeeringud vajavad juba kaasrahastust. Lhiaastatel on olnud kaks vimalust. ks neist on erametsakeskuse prandkultuuri toetusmeede, mille raames rahastatakse erametsamaal olevate ja otseselt metsandusega seotud objektide eksponeerimist ja hooldust: kultuuriloolised ja eriprased puistud, metsapargid, endised metsakorralduse jljed. Euroopa Liidu vahenditest rahastatav ja lbi piirkondlike tegevusgruppide organiseeritav LEADER toetusmeede eeldab omaosalust, niteks talgutd. Silmas peab pidama, et tegu on jrelfinantseerimisega ja toetatakse vaid avalikus kasutuses olevaid objekte.

Prandkultuuri projektid on andnud innustust ja tuge edasiseks uurimiseks
ldjuhul on kohalike inimeste suhtumine prandkultuuri kaardistamisse olnud positiivne ja toetav. Nii mneski klas on suhtlemine inventeerijaga ja projekti tulemustega tutvumine tekitanud kohapealset huvi sellest rohkem teada saada ning ise midagi esivanemate prandi hoidmiseks ra teha. Metsaomanikele ja klaseltsidele on korraldatud mitmeid koolitusi, talgu- ja ppepevi. Valminud on kirjalikke materjale, koostatud nitusi piirkonna ajaloost, korrastatud kogukonna jaoks olulisi objekte. Tuke ja julgustuse selleks tnuvrseks tegevuseks on sageli andnud just RMK tegevus. Oma kodukoha kultuurivrtusi hakatakse rohkem hindama, kui nhakse, et objekt prandkultuuri kaardistamise projekti lbi ka laiemalt huvi pakub. Sageli on huvi ja tahe kohtadel olemas. Lisada ongi vaja vaid pisut enesekindlust, et varasemate plvkondade inimtegevuse mrke rohkem vrtustataks. Ka klade- ja valdade arengukavadest ja erinevatest planeeringutest leiab ha sagedamini prandkultuuriga seonduvat. Mnede kutse- ja krgkoolide ppekavast vib tnaseks leida prandkultuuriga seotud teemasid vi ppeaineid. Projektidest saadud andmete phjal on koostatud nii koolipilaste kodu-uurimistid kui ka bakalaureuse- ja magistritid. Prandkultuuri inventuuri andmed on kigile kttesaadavad ning annavad hea aluse edasisteks uuringuteks ja teadustdeks. Projektimeeskonna tnu kuulub ka keskkonnaametile, kes on prandkultuuri temaatika sidunud oma loodusppeprogrammidesse ning koolitab prandkultuuri mrkama ja vrtustama ka poollooduslike koosluste hooldajaid. Just see inimtekkeline maastikutp on vga prandkultuuririkas ja selle silimiseks on riigipoolse hooldustoetuse raames olev kohustus tervitatav.

Mitmetes Euroopa maades ptakse parandada teadmisi prandkultuurist ja muuta see osaks metsamajanduskavadest
Mdunud aasta lpul tuli trkist 76 kaasautori koostna le maailma valminud levaade metsanduslikust prandkultuurist (Parotta jt.). Regioonide kaupa koostatud kirjeldused annavad rohkete viidetega varustatult phjaliku levaate piirkonna metsadest ning inimmjust ja ajaloolisest metsakasutusest alates esimestest teadaolevatest allikatest (Euroopa puhul alates pronksiajast). Raamat annab ka hea vimaluse vrrelda Eestis lppenud leriiklikku prandkultuuri kaardistamist teiste samalaadsete projektidega Euroopas. Tuleb tdeda, et sellises mahus kogu riiki hlmavat td teist ei leia. Valdavalt on uuritud pilootalasid ja tulemused on deklaratiivset laadi. Nii on Soomes leitud, et kultuuriliste ja vaimsete vrtuste sidumine praktiliste metsatdega on oluline metsamajanduse planeerimisel. Nende aspektide teadvustamine nitab, et metsa majandamine ei ole mitte ainult tootmine vi kaitsemeetmed, vaid aitab 19htlasi ka silitada sidet inimeste ja metsade vahel. Kuigi metsamajanduses ja sstva metsade majandamise juures tuleb arvesse vtta eelnenud kasutusviise ning nende intensiivsust ja kasutatud tehnoloogiaid, napib sageli vastavaid uuringuid. See kehtib nii praegu maastikul olemasolevate fsiliste kultuurimrkide kui ka mittemateriaalse prandkultuuri kohta. Praeguseni on nende kultuurimrkide hoidmisele thelepanu pranud ainult vastava isikliku huviga metsandusvaldkonna ttajad.
le Euroopa ritatakse parandada teadmisi prandkultuurist ja muuta see osaks metsamajanduskavadest. Esimese sammuna on mitmes Euroopa riigis (Inglismaa, otimaa, Holland) lbi viidud vastavaid uuringuid. otimaal teevad mitmed kultuuriprandi- ja metsandusorganisatsioonid koostd, et parandada teadmisi maastikul leiduvatest kultuurimrkidest ning mratakse kindlaks metsaalasid, mida on varasematel aegadel majandatud. Hollandis avaldati ning koosklastati metsamajandajatega kolme aasta pikkuse projekti tulemused, kus uuriti ajaloomrke metsades. Hollandis oli 19. sajandiks jrele jnud kigest 100 000 ha metsa, peamiselt vsa ja psastikuna. Hiljem on metsamaa pindala peaaegu kolmekordistunud. Selle tulemusena ei ole enamik metsades leiduvaid kultuurimrke algselt seal asunud ega ole seotud metsandusega. Traditsioonilisest metsakasutusest vib jlgi leida sepletuse, rauasulatusahjude, saeveskite, kaevude asukohtade ja endisaegsete veeteede nol. Aastate jooksul on inventeeritud, silitatud ja mnel juhul ka taastatud arheoloogilisi objekte, kuid ainult vga vheseid metsaalasid on prandkultuuri seisukohalt tielikult lbi uuritud. Neilt metsaaladelt, mida on phjalikumalt uuritud, on vlja tulnud llatavas koguses kultuurimrke, milledest paljud ei olnud enne uuringuid ja inventeerimist teada. Mnel juhul on erinevate objektide juures mrgistatud marsruudid ning objektide kohta antakse lisainfot. Need marsruudid on atraktiivseks sihtkohaks nii turistidele kui kohalikele elanikele. Siiski on traditsioonilisi metsaga seotud teadmisi kaasaegses metsamajanduses arvestatud vga piiratud mral.

Rootsi ja teiste Phjamaade kogemus nitab, et prandkultuuri silimist saab parandada omanikuhoiu lbi
Saksamaa mitmetes piirkondades, niteks Baieris ja Hessenis, on suurenenud nii metsandusajaloolaste kui -administratsiooni aktiivsus ajalooliste paikade ja mlestiste dokumenteerimisel. Alates 2000. aastast viiakse ellu maakasutusega seonduvat prandkultuuri, sealhulgas ka traditsioonilisi oskusi ja tvahendeid ning folkloori puudutavat projekti Agrarkulturerbe.
Kreeka, Hispaania ja Itaalia kaugemates piirkondades on silinud veel mned hismetsad. Samas toimub nii Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Trgis ja le terve Kreeka pllumajandusmaade kasutusest vljajtmine. Mitmed endised pllumajanduspiirkonnad on taasmetsastunud. Kunagisele kasutusele viitavad pllumajandusterrassid, viljapeksukohad, kivihooned ja pgatud puud.
Trgis on looduskaitsessteemi ks eesmrk ka ajaloo- ja kultuuririkkuste kaitsmine. Klaelanikel, kes elavad riigimetsaaladel vi lhimbruses, on teatud igused puidu ja kttepuude varumisel, viljade ja seemnete korjamisel ning loomade karjatamisel. Kuna need igused tagas 1937. aasta metsaseadus, on vsamaade kasutamine karjatamisel ja loomasda varumisel jtkunud tnaseni.
Rootsis viiakse ellu projekti Mets ja ajalugu, kus uuringuid viivad arheoloogide juhendamisel lbi koolitatud kohalikud inimesed. Eesmrgiks on laiendada metsanduse ja teiste maakasutusega seotud sektorite teadmisi ja teadlikkust kultuurimrkidest, tutvustada meetmeid nende kaitsmiseks ja silitamiseks ning suurendada mrkide kui ressursside arengut. Viimane puudutab niteks turismisektorit ning tugevdatud kodu ja juurte tunnetamist. Rootsi ja teiste Phjamaade kogemus nitab, et prandkultuuri silimist saab parandada omanikuhoiu lbi. Prandkultuuri objekti olemasolu suurendab omaniku eneseteadlikkust, vrtustab maad ja eristab seda naabrite omast. Laiemalt vaadates lisavad prandkultuuri objektid vrtust kogu piirkonnale.
Selline tegevus peaks jtkuma ka meil.

Kirjandus
Parotta, J., Trosper, R. 2012. Traditional Forest-Related Knowledge.



Vaike Pommer,Triin Kusmin, Jrgen Kusmin

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet