Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Tammekultuurid Jrvseljal

Esimesed tammekultuurid rajati Jrvseljale 19. sajandi lpus. Saja aasta jooksul lisandus neid veelgi. Kuidas ja kuhu tammesid
kasvama pandi?

1889. aastal Darmstadtist saadud tammetrud klvati taimeaeda
Tammepuud on peetud ju, vastupidavuse ja tugevuse smboliks. Teda on nimetatud ka meie kuninglikuks puuliigiks. Tammepuidu heade omaduste ning ilusa tekstuuri, vrvi ja lhna tttu on see puu vga nutav mitmes tstusharus. Eesti asub peaaegu tamme areaali phjapiiril ja seeprast on looduslikke tammikuid siin vrdlemisi vhe. Viljaka kasvukoha puuna on tammemetsad sageli pidanud andma ruumi pldudele.

Jrvselja ppe- ja katsemetskonnas kasvab tamm looduslikult ainult metskonna phjaosa soosaartel, kirde-edelasuunalistel liivaseljandikel, mis ulatuvad ks kuni kolm meetrit le soopinna. Tenoliselt on need tammikud jnukid kaugematest aegadest, kui tammesid kasvas Eestimaal praegusega vrreldes tunduvalt rohkem. Nende psimisele on kaasa aidanud mbritsev soo, mis takistab materjali vljavedu. Metskonna lunaosas neb tamme ainult kultuurpuistutes.
Esimesed tammekultuurid rajati siin 19. sajandi lpukmnendil, kui Jrvselja metsalem oli Martin Maurach (1856 1918). 1893. aastal ilmunud raamatus Praktikaline metsaasjandus on M. Maurach mrkinud, et tamme on otstarbekas kultiveerida kolme-neljaaastaste taimedega, aga vib kasutada ka viie- kuni seitsmeaastasi taimi. Metsalemana hakkaski ta tammesid tegelikult kultiveerima. 1889. aastal oli Darmstadtist saadud 20 naela (s.o. 8 kg) tammetrusid, mis klvati taimeaeda. Jrgmisel aastal koguti tammetrusid ka kohapeal. 1891. aastal istutati 224. kvartalile mnnikultuuri tienduseks kolmeaastasi tammetaimi, kuid enamik neist hukkus mitmesugustel phjustel.

19. sajandil rajatud tammekultuuridest on osa alles tnini
1892. aastal istutati tamme koos teiste puuliikidega kvartalile nr. 308 ning 1895. aastal rajati sama kvartali krvale tee rde Rkka tammepuiestee. Kvartali nr. 308 endisele pllumaale rajati 1892. aastal kaheaastaste seemikutega ligi kolme hektari suurune segakultuur. Peale tamme istutati siia harilikku mndi ja kuuske, musta mndi (Pinus nigra), alpi seedermndi (P. cembra), vene ja euroopa lehist (Larix russica, L. decidua). P. Reim on selle kultuuri kohta nentinud, et vikestes gruppides mnniga koos on mned tammed sna ilusa tvega; seevastu suuremates gruppides on tammed enamasti kverad ning sammaldunud tvega.
Selles kultuuris oli tammi istutatud ka ridadena: ks rida kuuski, teine tammi. Tammed olid aga kuuskedele kasvukiiruses alla jnud ning peatselt kuivanud. B. Haller on 1929. aastal maininud, et suurem grupp tammesid, mis asub metsavahimaja kohal, kasvab hsti, kusjuures puude krgus on 14 meetrit. 1926. aastal rajati sellesse tammerhma kasvukigu uurimiseks proovitkk.

1934.aasta sgisel istutati ppe- ja katsemetskonna juhataja korraldusel tammede alla mitme nululiigi istikuid (Abies balsamea, A. fraseri, A. sibirica, A. subalpina).
.Samal aastal tehtud proovitki mtmisel oli puistu keskmine krgus 17 m, keskmine rinnasdiameeter 17 cm, puude arv hektaril 860 ning puistu tagavara 164 tm/ha. 1996. aasta takseerimisel olid vastavad arvud 27 m, 33 cm, 380 ning 407 tm. 2008. aastal mdeti proovitkil puistu keskmiseks krguseks 28 m, rinnasdiameetriks 36 cm, puude arvuks 320 ja tagavaraks 414 tm/ha. Vrreldes puistu takseerandmeid Preisimaa kohta koostatud Schwappachi kasvukigutabeliga [6], selgub, et keskmine krgus langeb tabeli I boniteedi andmetega vrdlemisi hsti kokku, keskmine rinnasdiameeter on aga mnevrra viksem. Puude arv hektaril ja puistu tagavara on mrgatavalt suurem kui tabeli andmetel.
Kvartalil nr. 218 rajati 1894. aastal endisele heinamaale nelja-aastaste taimedega vike tammekultuur. P. Reimi hinnangul olid puud selles kultuuris 1923. aastal nruse ilmega, kverad ja vesikasvudega [4]. Paremate puude krgus ulatus 12 meetrini, puude vahe oli kaks-kolm meetrit. R. Riisbergi andmetel oli sellest kultuurist silinud umbes 100 puud, nende krgus ulatus 15 meetrini ja rinnasdiameeter 16 sentimeetrini [5].
Praeguseks on sellest kultuurist silinud ainult mnikmmend puud. 118 aasta vanuselt oli puistu keskmine krgus 28 m, rinnasdiameeter 45 cm, puude arv hektaril 260 ja tagavara 534 tm/ha. Vrreldes selle puistu takseerandmeid Schwappachi tabeliga, selgub, et 118 aasta vanuselt htib puistu keskmine krgus tabeli andmetega, lejnud nitajad letavad tabeli I boniteedi andmeid. Puistu suur keskmine rinnasdiameeter on arvatavasti tingitud sellest, et laia kraavitrassi tttu on puud luna poolt hsti valgustatud ja seeprast suure vraga. Samuti on mulla niiskusolud tammele suhteliselt soodsad.
1898. aastal sai Jrvselja uueks metsalemaks Gerhard Kremser, kes jtkas phijoontes eelmise metsalema td ka metsakultiveerimise alal. 1901. aastal hangiti kaks vakka tammetrusid, 1906. aastal aga 2/3 vakka vljastpoolt Eestit. 1911. aastal koguti Apnassaarest kaks vakka tammetrusid [1]. Neil aastail kultiveeriti tamme philiselt klvi teel. Valdav osa neist klvidest ebannestus. B. Haller on mrkinud, et kvartalil 304 ja 305 leidub kiratsevaid 3080 cm krgusi tammesid, mille jnesed igal talvel lumepinnani ra nrivad [1].
Praeguseks on neist klvidest silinud mned kidurad puud. Suurt hvitustd on peale jneste teinud metskitsed ja pdrad.

20. sajandi esimesel poolel rajatud tammekultuuridest oli ulatuslikem 1947. aastal rajatu
1921. aasta kevadel loodi endise Kastre-Peravalla metsandiku alusel Tartu likooli ppemetskond. ppepraktikumide krval hakati siin korraldama ka mitmesuguseid katsetid. Jtkus ka tamme kultiveerimine. 1925. ja 1926. aastal on R. Riisbergi andmetel istutatud kolme-nelja-aastasi koolitatud tammi kvartalile nr. 242 vikeste rhmadena ja ksikult teiste puude sekka [5]. Ndseks on neist alles ksikud puud, kusjuures suurimate krgus ulatub 30 meetrini ja rinnasdiameeter on 40 cm.
1926. aasta kevadel rajati 0,11 hektari suurune tammekultuur kvartalile nr. 234. Istutati nelja-aastaste istikutega endisele raiestikule seaduga 2 x 2 m. Kaitseks metskitsede ja jneste eest mbritseti noored tammed sgisel kuuseokstega. Praegu on kultuuri seisund vrdlemisi hea. 84-aastaselt oli puistu keskmine krgus 25 m, rinnasdiameeter 27 cm, puude arv hektaril 629 ning tagavara 442 tm/ha. Schwappachi tabeliga krvutades langevad keskmine krgus ja rinnasdiameeter vrdlemisi hsti kokku tabeli I boniteedi andmetega, puude arv hektaril ja seetttu ka puistu tagavara on mrgatavalt suurem kui tabeli andmetel.
Kvartalil nr. 308 eraldusel 11 kasvava ligi 1,4 hektari suuruse tammiku rajasid lipilased 1947. aasta maikuus endisele raiestikule seaduga 2,2 x 2,2 meetrit. Istutamiseks kasutati ligikaudu seitsme aasta vanuseid heistreid. 65-aastaselt oli puistu keskmine krgus 22 m, keskmine rinnasdiameeter 22 cm, puude arv hektaril 469 ja tagavara 185 tm/ha. Keskmine krgus ja rinnasdiameeter on lhedased Schwappachi tabeli andmetele, puude arv hektaril ja tagavara on aga mnevrra viksem. Puistu oli hulk aastaid le kasvanud teiste lehtpuuliikidega, peamiselt haava ja kasega, sest pdrakahjustuse ohu tttu ei tahetud seda hrendada.

Peale hariliku tamme on kultiveeritud kolme liiki tammi
Kvartalil nr. 304 rajati 1952. aasta kevadel raiestikule 0,26 hektari suurune tammik seaduga 2 x 2 meetrit. Istutamiseks kasutati eri vanusega heistreid. 2008. aastal oli puistu keskmine krgus 20 m, rinnasdiameeter 21 cm, puude arv hektaril 820 ja tagavara 279 tm/ha. Puistu krgus ja diameeter langevad hsti kokku Schwappachi tabeli andmetega, puude arv hektaril ja tagavara aga letavad tabeli andmeid. Ka see tammekultuur oli mnda aega haava ja kasega le kasvanud.
Kvartalil nr. 271 rajati 1964. aasta kevadel raiestikule 0,15 hektari suurune tammik seaduga 2 x 2 meetrit. Istutusmaterjaliks olid ligikaudu kmneaastased heistrid. 2008. aastal oli puistu keskmine krgus 21 m, rinnasdiameeter 21 cm, puude arv hekt2011taril 584 ja tagavara 215 tm/ha. See puistu letab enamiku nitajate poolest Schwappachi tabeli andmeid. Kik eelkirjeldatud tammekultuurid asuvad naadi kasvukohatbis.
1996. aasta sgisel rajati kvartalile nr. 297 klvikultuur, milleks kasutati eri pritoluga trusid. Kaitseks metsloomade eest on kultuur mbritsetud traatvrgust taraga. Kindlamate jrelduste tegemiseks on see kultuur veel liiga noor.
Peale hariliku tamme (Quercus robur) on Jrvseljal kultiveeritud ka mningaid teisi tammeliike. Agali arboreetumis kasvab 0,06 hektari suurune Phja-Ameerika pritoluga punase tamme (Q. rubra) puistu, mille keskmine krgus 45-aastaselt on 22 m, rinnasdiameeter 26 cm, puude arv hektaril 983 ja tagavara 323 tm/ha. ksikpuudena kasvavad Jrvseljal Kaug-Idast prinevad khar tamm (Q. crispula), mille suurim krgus 50-aastaselt on 13 meetrit, ja amuuri tamm (Q. mongolica) suurima krgusega 9 meetrit.

Eestis tuleb tammekultuurid piirata taraga
Kokku vttes: tamme kultiveerimisel on Jrvseljal saadud mrkimisvrseid tulemusi. Hoolimata tamme loodusliku areaali phjapiiri lhedusest ei j meie vanemad tammekultuurid tootlikkuselt maha Preisimaa tammikutest. Oluliseks tuleb pidada iget kasvukoha valikut ning puistu igeaegset hooldamist. Paremaid tulemusi on saadud tamme kultiveerimisel huumusrikkale liivsavimullale, kusjuures soovitatav on maapinna vike kallak. lithtsad on igeaegsed hooldusraied, et vltida tamme varju jmist.
Suur takistus tamme kultiveerimisel on olnud siinne metsloomade, eriti ptrade ja metskitsede suur arvukus eri aegadel. Ka jnest tuleb pidada tammekultuuride kahjuriks. Prof. A. Mathiesen on selle kohta kirjutanud: Haavikuemand ei lepi ksi haabade koorimisega, vaid valib omale nrimiseks eesktt meie kige kallima puuseltsi tamme. Kus leidub jneseid, seal ebannestuvad tamme kultuurid, juhusel kui kultuurid jetakse ilma erakorralise kaitseta [2]. Arvatavasti on jnesed hvitanud suure osa klvi teel rajatud tammekultuuridest.
Kahe maailmasja vahelisel ajal oli kige ohtlikum tamme kahjustaja metskits oma suure arvukuse tttu. Alles jid ainult need noored tammed, mis olid talveks kinni kaetud. Alates 1960. aastate teisest poolest muutus ohtlikuks tammekahjuriks pder.
Viimastel aastatel on nii ptrade kui ka metskitsede arvukus Jrvseljal olnud vrdlemisi vike ning seega on vimalik jlle tamme kultiveerida. Mdapsmatu tundub vajadus tarastada tammekultuurid kaitseks metsloomade eest. Meie kuningliku puuliigi kasvatamine metsapuuna vrib vaeva ja kulutusi.

Kirjandus
1. Haller, B. 1929. Kultuurid Tartu likooli ppemetskonnas Kastre-Peravallas. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused, 13.
2. Mathiesen, A. 1927. Metsakaitse phijooned. ratrkk II Eesti Metsanduse aastaraamatust.
3. Maurach, M. 1893. Praktikaline metsaasjandus. Dorpat.
4. Reim, P. 1925. Luna-Eesti tamme kultuurid. Tartu likooli Metsaosakonna toimetused, 3.
5. Riisberg, R. 1933. Eriotstarbeliste tarbepuude kultuurid likooli ppe- ja katsemetskonnas. Eesti Mets, 5.
6. Schwappach, A. F. 1929. Ertragstafeln der wichtigeren Holzarten. Neudamm.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet