Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Leide Kiidjrve huvimetsast ja mbrusest

Plvamaa metskonna Kiidjrve metsandiku metsad, kust voolab lbi Ahja jgi ja kus paikneb kolm looduskaitseala, on saanud
nimeks Kiidjrve huvimets. Selles metsas ja lhikonnas fotoaparaadiga uidates on silma hakanud pnevaid leide, mis panevad mtte liikuma.

Iseralike tvedega puud
Kiidjrve huvimets on juba ammust ajast olnud rahvale mnus puhkekoht ja pnev matkapiirkond. Siinse looduse huvivrsused, nagu taevaskojad, metsakuklaste pesatornid, ilusad mnnimetsad vi prandkultuuriobjektid, on ldtuntud.

Thelepanelik matkaja leiab aga ka metsaradadelt vi jekallastelt vaatamisvrsusi,mida pole kirjas huviobjektide nimestikus. Need paigad pakuvad looduses liikujale llatusi ja teinekord ka peamurdmist. Olen pikki aastaid Kiidjrve metsades uidates leidnud ja pildistanud mndagi omaprast, mida tahaks lugejaga jagada.
Paarkmmend aastat tagasi sattusin Roiupalu riigimetsas (kv. 114, er. 7) 4042 meetri krguste ja le saja-aastaste vimsate mndide all teises rindes thele panema imeliku krobelise koorega kuuske, mis oli tublisti le paarikmne meetri krge. Tookord nimetasin selle endamisi palmitveliseks kuuseks. Varsti sai sellest kuusepuust ks RMK Kiidjrve looduskeskuse Roiupalu pperaja huviobjekte ja bioloogiadoktor Toomas Frey eestvttel nimetati see kuusevorm toona korgikuuseks (Picea abies f. tuberculata).
Tnavu oktoobris vaatlesin ja pildistasin vana tuttavat taas ja mtsin ta krguseks 30 m ning tve diameetriks rinnakrguselt (1,3 m maapinnast) 30 cm. Puu vanuseks mrati tnavu 100 aastat. Vga pilkupdvad rohked konarused-mgarikud kuuse tvel algavad 0,5 meetri krguselt ja ulatuvad 4,5 meetrini. Veidrate mgarate paksus on kuni 4 cm. Kuuse eriskummaline niiluse krokodilli selga meenutav korbakiht tekitas ksimuse, kas tepoolest on tegemist korgikuusega.
Saatsin foto kuusest Eesti Dendroloogia seltsi presidendile Aino Aaspllule, kes samuti arvas, et see on mingi muu kuusevorm. Erialaraamatute phjal vib see olla vorm, mida Soome dendroloogiakirjanduses nimetatakse kaarnakuuseks: Picea abies Corticata (Schrter). Otsetlkes viks selle kuusevormi nimetus olla korbakuusk. Kuid Soome korbakuusel paikneb korp enamjaolt pikkade vaaludena, meie kuusel moodustub aga ruudustik. Kui Aino Aaspllu Soome dendroloogidelt nu ksis, leidsid nemadki, et sellist kuusevormi pole nad varem ninud. Dendroloog Kimmo L. Kolkka pakkus talle koguni uue nimetuse: Picea abies f. estica.
Mistagi, et niisugune omaette kuusevorm teaduslikult kinnitataks, peaks neid kusagilt loodusest veel leidma. Kuid soomlaste julgest nimepanekust inspireerituna tekkis mul mte ristida Kiidjrve huvimetsa puu esialgu Kiidjrve krokodillikuuseks (Picea abies f. crocodilus), sest ta korp meenutab testi krokodilli 59selga. Seda mtet toetas ka K. L. Kolkka. he huvipakkuva mnnipaari leidsin tnavu Kaljume
liivakivipaljandi vastaskaldalt. Seal on kaks tve okste kaudu kokku kasvanud. Kahe tve vahe on vaid 10 sentimeetrit ja neid hendab justkui sillana mitu 15-sentimeetrise diameetriga oksa. ks hendussildadest asub 2,2 ja teine 3 meetri krgusel. Ilmselt on puud nende kaudu testi kokku kasvanud, sest hendavad oksad on kasvanud jmedamaks koos pristvedega. Olen varemgi ninud metsas tvesid, mis on omavahel liitunud vi kus he tve oks on teise tvesse kasvanud. Kuid see siin paistis teistmoodi. Ristisin imeliku mnnipaari hiskasvulisteks mndideks.
Veel olen leidnud lhestikku kasvamas tvepaari, mis kasvab justnagu hisest knnust, aga ks tvedest on kask ja teine hoopis hall lepp. Samuti olen avastanud ligistikku sirguva tvepaari, kus teineteise vastu on liibunud kuusk ja kask. Vana metsamehena sugenes mul kelmikas mte, et see on ju ideaalne variant uut laadi metsamajandusele: kasvatad koos, ent raiega saad korraga kahte liiki tve! Hooldusraieid poleks aga ldse vaja!

Mrgid ja pahad tvedel
Mnikord vib metsast leida imeliku puuoksa. Kui on hea kujutlusvime, vib puuoks muutuda vga pnevaks ja knekaks. Niteks pildistasin kord Tilleoru maastikukaitsealal Merioone liivakivikaljust vlja voolavat allikat. Siis aga mrkasin, et selges allikavees paistab justkui tume saleda kehaga kala, kes mind oma silmaga kiikab. Pildistasin seda ja senini tundub mulle fotot vaadates, et see polegi vana vettinud puutkk, vaid kala, kellest mbruskonna rahvasuu on ammuilma pajatanud. Nimelt olevat Merioone allikas leitud kunagi ujumas merekalu, mis tendavat selgesti, et allikas on olnud otsehenduses merega. Muide, sellest ongi tulenenud Merioone nimi.
Kord leidsin aga kasetvelt paha, mis oli mmargune kui inimpea. Pahka hoolsalt silmitsedes hakkas mulle tunduma, et sellel on ka ngu. Enam sellest tundest lahti ei saanudki. Mttes nimetasin paha Vanapagana peaks.
Tvedel vib silma hakata ka mistatuslikke mrke, mille pritolu jbki saladuseks. Kord leidsin niteks kuusetve, mille koore sees olid sgavad pikkupidi armid. Peaaegu nagu karu knejljed, aga sel juhul pidanuks karu olema leloomulikult suur.
Kuidas need korraprased vaod on koore sisse tekkinud, on mulle tnini mistatus.



Ain Erik, erametsalem

Loe kommentaare (3)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet