Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Tnavune puittoodete statistika rmustab

Eesti puittoodete statistika jrgi on eksport suurenenud kiiremini kui import. Selle tooterhma vliskaubanduse bilanss oli esimesel
poolaastal 558 miljoni euroga plussis.

Tnavu esimesel poolel veeti vlja 25% rohkem puittooteid kui mullu
Statistikaameti andmetel koostatud metsa- ja puidutstuse kaubavahetuse levaate phjal on endiselt lekaalus puidust valmistatud tooted. Selle aasta esimesel poolaastal oli puittoodete eksport 738 miljonit eurot, s.o. 25% suurem kui mullu samal ajavahemikul. Puittoodete import oli 180 miljonit eurot ja puittoodete vliskaubanduse bilanss 558 miljonit eurot. Vrreldes 2010. aasta esimese poolaastaga suurenes bilanss 108 miljoni euro vrra.

Erametsakeskuse metsatstuse statistika jrgi on metsamaterjalide hind hakanud langema. Ilmselt ei tulene langus raiemahtude jrsust kasvust, kuigi need, kes soovivad metsavarumistdel veel kasutada erimrgistatud ktust, on tepoolest raietegevust tavalisest ehk pisut enam hoogustanud. Philine probleem peitub ilmselt ikkagi heitlikus maailmamajanduses, mille tttu on alanenud paberipuidu hind.

Paberipuidule ei ole eestis piisavalt tarbijaid
Ttlemata marmaterjalina eksporditakse peamiselt vaid paberipuitu, millele Eestis ei leidu kllaldaselt tarbijaid. Puidul phineva tstuse arengutaset nitab ka impordi struktuur: suurima osa hlmab saematerjal; puittoodete osa on sna vike, ulatudes vaid mbli puhul 10%-ni puittoodete sisseveost.
Paberipuidu turg on 2011. aasta kolmandas kvartalis jrg-jrgult pingestunud ning hindadele on olnud iseloomulik langustendents. Kvartali lpuks juti tasemele, kus ksikul vikemetsaomanikul vib olla vga keeruline paberipuitu ma: hind on sna madal. Teises kvartalis loovutas kasepaberipuit oma turuliidri positsiooni ja langes koguni kolmandale kohale. Kolmandas kvartalis on kasepaberipuit liidripositsiooni taastanud, kuigi hind on alanenud ja sugugi mitte vhe: le 15%. Kuuse- ja mnni-2011paberipuidu hind on langenud rohkem, kuuse oma ligi 25%. Kige vhem on alanenud haavapaberipuidu hind: igupoolest pole selle hind vrreldes eelmise aastaga langenud.
Riigimetsast mdud paberipuidu hindades troonib liidrina samuti kasepaberipuit, olles aastataguse ajaga enam-vhem samal tasemel. Vga palju ja jrsult on tusnud kuuse- ja mnnipaberipuidu hind. Ilmselt ei ole phjuseks mitte ainult see, et RMK hinnastatistika ei peegelda septembri seisu, vaid hindu augustis. Soome puiduturul ei ole nii jrske muutusi toimunud. Kuusepaberipuit on pisut kallinenud, mnni ja kase oma aga pisut odavnenud. Mullusega vrreldes on kigi kolme hind siiski kerkinud kolm kuni neli protsenti.
Suurim osa saematerjali sisseveost prineb Venemaalt. Ttlemata marmaterjali impordis on lekaalus saepalgid ja peamine pritoluriik Lti: sealt veeti esimesel poolaastal 145 000 m3, mis hlmab impordist 90%. Judsalt on suurenenud marpuidu eksport: ligi 67%. Ent selle kaubagrupi osakaal kogu puittoodete ekspordist jb alla 10%, mis on siiski suhteliselt tagasihoidlik. Mnnipalgi keskmine hind on langenud kaks protsenti, praegu on hind 64,17 /tm. Kuusepalgi hinda on suudetud hoida, see on isegi 0,3% kerkinud. Erametsakeskuse hinnastatistikas, mida praeguse metoodika jrgi alustati 2008. aasta esimesest kvartalist, on kuusepalgi hind tusnud uuele rekordtasemele: 63,15 /tm. Peenpalgi hind on mlema puuliigi puhul alanenud. Aastataguste hindadega vrreldes on kikide eelnimetatud sortimentide hind siiski selges plussis (vt. joonist 1).
Okaspuupalkide hind on tusnud ka RMK hinnastatistika jrgi. Eelmise kolme kuuga ehk 2011. aasta II kvartaliga vrreldes on RMK peenpalkide hind kerkinud kiiremini kui tavapalkide hind. RMK kasepaku hind psib krge, 110 /tm, ning on viimase kvartaliga tusnud veel 1,7%. Ka kase- ja haavapalgi hind on riigimetsas kerkinud pris judsalt. Soomes on kasepalgi hind pisut tusnud: septembris oli see 48,18 /tm.

Bioenergeetika tagab puidugraanulite krge hinna
Puitgraanulite eksport on esimesel poolaastal vhenenud 5,6%. Bioenergeetika ha suurem roll on aasta-aastalt suurendanud nudlust kttepuidu jrele ning seetttu on ka hind psinud krge.
Paberipuidu hinna langemine on pidurdanud ka kttepuidu hinda. RMK kttepuidu hind kerkis maist augustini ligi viiendiku vrra ning mdunud aastaga vrreldes kolmandiku vrra. See on suur tus. Baltimaade suurim puidugraanulite tootja Graanul Invest plaanib laiendada oma tootevalikut, ehitades Patkla koostootmisjaama, kus aasta lpus saab hakata seadmeid monteerima. Jrgmisel sgisel peaks jaam andma juba nii elektrit kui ka soojust.
Graanulituru olukorda on juhatuse esimees Raul Kirjanen kirjeldanud kui vga spekulatiivset, sest siit ostavad paljud Skandinaavia suurfirmad oma tipptoorainet ja siis pole hind nende jaoks oluline. Ent seetttu tuseb hind vahel likrgeks. Peale selle on meie turul palju subsideeritud rimudeliga tarbijaid, niteks toetust saavad elektrijaamad ja kohalikud katlamajad, kel on toorme hinnatusu ajendil alati vimalik lpphinda tsta.
Kuna Euroopas on nudlus puidugraanulite jrele ha kasvanud, on sel 43lele reageerinud ka USA ja Kanada ettevtjad. Juba aastaid on Euroopa olnud Phja-Ameerika graanulitootjatele lekaalukalt suurim eksporditurg. Kllaldast toormevaru on muu hulgas ajendanud ka suured metsakahjustused Phja-Ameerikas. Samuti on Aasias suurenenud nudlus biomassi jrele. Kindlasti on sellele kaasa aidanud katastroof Fukushima tuumajaamas, mis ajendas otsima alternatiivseid energiaallikaid.
Ehkki tuleviku energiapoliitikas on veel palju ebakindlust, on vaieldamatult kindel, et jrgmise viie aasta jooksul suureneb Euroopas ja Aasias ning vib-olla ka USA-s judsalt nudlus graanulite jrele.

Vlisturg usaldab Eesti vineeritootjaid
Vineeri eksport on suurenenud pisut le 16%, ent selle osakaal kogu puittoodete vljaveost on vaid 2,6%. UPM-Kymmene Otep saeveski juht Ando Jukk jb tnavuse aastaga ldiselt rahule, seejuures peab ta silmas metsa- ja puidutstussektorit laiemalt. Tnavu on olnud palju teadmatust, kuid nneks pole see olnud halb. Vime rahul olla sellega, et tootmises on linud oluliselt paremini kui mullu, ning rahulolematu, et areng pole olnud kiirem. Alati viks paremini minna, kuid tegelikult pole vga phjust virisemiseks, rgib Jukk.
Otep saeveski tegevus on sel aastal kulgenud rutiinselt. Tnavu on koolitatud ttajaid. Jukk toob esile, et praegu on varasemast rohkem toodetud mitut laadi vineeri, mis on andnud vimaluse toodangut arendada. Nudlus vineeri jrele on jrjest suurenenud, mis nitab klientide usaldust. Oleme viimastel aastatel vga palju tootmist arendanud ning selline hppeline kasv on sellisel puhul loomulik. Kindlasti ei ole me teinud sel aastal maksimaalset tulemust, sest me ei ole veel saavutanud tehase planeeritud vimsust. Tavaliselt ongi nii, et suurt hpet on lihtsam saavutada kui maksimumi. Td arendusteks on veel piisavalt, tleb Jukk.
Ndseks on Otepl vineeri toodetud le kmne aasta, ent Juki snul pole siiani olnud veel htegi samalaadset aastat: iga aasta on teistest erinenud ning ha enam on ilmnenud, et konkurents teravneb ning kliendile tuleb anda peale toote veel midagi.
Ando Jukk on jrgmise aasta suhtes meelestatud positiivselt. Ootame head uut aastat. Meil tuleb prata thelepanu tegevustele Eestis, mis aitaks siin tegutsevate ettevtete konkurentsivimet parandada. Tna on vmalik muuta metsaseadust vastavaks metsanduse arengukavale aastani 2020, selgitab Jukk. Ta lisab, et metsamaterjalidel phinev majandus on Eestis sstlik ja jtkusuutlik. Eesti toorainele antakse oluline lisavrtus, millest saavad kasu kik: metsaomanikud, metsa- ja puidutstussektori ttajad, sektorile teenust pakkuv ettevtlus, riik maksudena ning kliendid, kes ldjuhul asuvad Eestist vljaspool.
Eestis saaks puidu vrindamist olla tnasest rohkem, kuid see eeldaks, et mittetaastuvaid materjale vahetatakse rohkem taastuvate vastu ja riik annab sellele oma toetuse. Riigi toetus ei pea olema rahaline, vaid sektori konkurentsivimet arendav. Tnasel peval on vaja kige enam seda, et inimesed saaksid igesti aru meie tegevusalast ning seejrel mistaksid, mida meie sektor pakub ja on vimeline tulevikus pakkuma kogu Eesti majandusele ja heaolule vljaspool suuremaid keskuseid, selgitab Jukk.

Hiinlased vaatavad Baltimaade poole
Tunduvalt suurenes 2011. aasta esimesel poolel puitehitiste vljavedu: ligi 42% vrreldes sama ajavahemikuga aasta tagasi. Selle kaubagrupi osakaal puittoodete ekspordist oli veidi le 12%. Puitehitiste ekspordi sihtriikide seas on esikohal endiselt Norra, kuhu esimese poolaasta kokkuvttes eksporditi 22,4 miljoni euro eest puitehitisi. Vrreldes mulluse esimese poolaastaga suurenes Eesti puitehitiste vljavedu Norrasse tnavu 40%. Ekspordikibelt jrgnesid Saksamaa ja Taani, vastavalt ligi 19,5 miljonit ja 10,8 miljonit eurot.
Nudlus puidu ja puittoodete jrele on endistviisi suur Hiinas. Mdunud kmnendi jooksul on palkide import Hiinasse suurenenud kaks korda, ulatudes eelmise aasta lpuks le 34 miljoni tihumeetri. Tnavu on see veelgi suurenenud: juba poolaastaks oli saavutatud le 60% 2010. aasta mahust. Hoolimata sellest, et suurima importija Venemaa mahud on endiselt kahanenud.
Prognoosi jrgi on marpuidu defitsiit Hiinas 2015. aastal kuni 180 miljonit tihumeetrit. Nd on hiinlased pranud pilgu ka Baltimaade poole. RPM GRUPP AS, ks Eesti vanemaid palkmaju tootev ettevte, on teatanud, et tal nnestus hiinlastega slmida kokkulepe palkmajade mgi kohta. Leedu metsatsturitele teeb aga muret asjaolu, et hiinlased on alustanud marpuidu kokkuostu ja enamjagu eksporditavast marpuidust lheb eelkige Hiinasse. Olukorra tsidust ilmestab mnede ettevtjate nue kehtestada Hiinale puiduekspordi tollimaks, nagu seda on teinud Venemaa. Lhitulevik peaks nitama, kas hiinlaste aktiivsem tegutsemine suudab pingestada Eesti puiduturgu.
AS-i Puumarket juhatuse esimees Marti Rehemaa prognoosis selle aasta algul tnavuseks puittoodete hinnatusuks 10%. Vineeri hind oli oktoobri alguseks aga kerkinud juba 30%. Saematerjalide hind on tnavu tusnud 57%. Liimpuitkilpide hind on psinud stabiilsena, OSB-plaatide hind isegi paar protsenti langenud. Samuti on suurem hinnatus ilmnenud puitlaastplaatide puhul: aasta algusega vrreldes kuni 14%.
Vrumaal tegutseva puidutstusettevtte AS Barrus juhatuse liige Janar Tammjrv jb 2011. aasta tegevuse ja tulemustega rahule. Tootmismahud on suurenenud veerandi vrra, sel eesmrgil on tootmist pidevalt tiustatud, ent seejuures on seadmepark jnud samaks. Investeeringute siht on olnud suurendada efektiivsust, mitte mahu kasvu. Tammjrve hinnangul on sektor stabiilne, mullusega vrreldes ei ole tnavu kuigi palju muutunud ei toormehind ega sihtturud. Jrgmisel aastal on AS-i Barrus siht suurendada konkurentsivimet.

Saematerjaliturg Phjamaades ei ole veel tielikult taastunud
Phjamaades mjutab saematerjali nudlust tugevalt USA elamuehituse aktiivsus, mis ei ole taastunud. Phjanaabrite prognoosi jrgi see lhiaegadel ei taastugi. Samuti ei ole Jaapani taastamistd seni veel ties mahus alanud ja Phjamaade hea kvaliteedi ning hinnaga puidutooteid on seni kasutatud vhe. Phja-Aafrika ja Lhis-Ida turgudel on mahud vhenenud: peamiselt poliitilise mramatuse prast. Kui Phja-Euroopas on ehituse aktiivsust mrgata, siis niteks Luna-Euroopas on seda prssinud majandusraskused ja see on mjutanud kogu Euroopat. Eesti puitmajade tootjad on tnavuseks prognoosinud siiski 1020% kasvu.
Paide lhedal Reopalus puitkarkassmaju, garaae ja abihooneid tootva ettevtte O Rebruk GH juhatuse esimehe Peeter Lodi snul on viimased kolm aastat olnud ldjoontes sarnased, ent phituru Norra suhtes vib elda, et tnavune aasta on seal olnud pisut parem. Mnetist progressi on nha ka koduturul.
Tootmise iseloom on psinud aastati sama, suuri investeeringuid ei ole tehtud. Investeeringud olid vetud plaani, ent praegu nib, et stabiilse ja suhteliselt vikese koormuse korral ei tasu see ra. Sel aastal keskenduti pigem seadmete korrastamisele.
Lppevat aastat mjutas kige enam ilm, mis ei vimaldanud aasta esimeses kvartalis Norras maju paigaldada. Kaupa polnud mtet transportida Norra lattu ootama, seega oldi sunnitud tootma Eestis asuvasse lattu ning see mjutas tootmismahtu. Lodi usub, et isegi Norra turg on ettevaatlik, sest ka sealsetel klientidel on olnud suuri tagasilke.
Toorme hind on alati kikunud ning vikese viivitusega on ettevte sunnitud kas hinda tstma vi alandama. Tnavu aasta keskel tsteti toodangu hinda, aasta lpus hindu alandatakse, olenevalt saematerjali sisseostuhinna muutustest. Selle aasta tegevus on olnud nagu leige vesi ja ei usu, et ka jrgmisel, 2012. aastal midagi oluliselt paraneb. Aga vaadates koduturgu hea seegi! tleb Lodi.

Metsaomanikud ootavad mduka lumega talve
Prast suurimat majanduslangust 2009. aastal hakkas puidu hind tusma. Nd oleme kolmanda kvartali lpus judnud seisu, kus odavamate sortimentide puhul letab pakkumine nudlust. Paberipuiduturul on keerulised ajad, mistttu paberipuit on jnud samasse hinnaklassi kui tavaliselt kttepuidu oma. Eelkige on see tunnuslik Luna-Eestile, mis jb meie sadamatest kige kaugemale.
Pikas perspektiivis on oodata kttepuidu hinna tusu. Kallimate sortimentide (palgid, pakud) hind vaevalt jrsult alaneb. Mningane hinnalangus vib siiski tulla, sest ebakindlus maailmamajanduses mjutab kindlasti ka puittoodete tarbimist. Kui paberipuidu hind jb madalaks, vib karta hoopis raiemahtude vhenemist, sest katsu sa palki ilma paberipuiduta varuda. Peale selle kerkivad aastavahetusel pris kindlasti raietde hinnad, sestap vib osa metsaomanikke raiest loobuda. Parajalt klm mduka lumega talv on aga iga metsaomaniku unistus.

Kasutatud materjalid:
Eesti metsa- ja puidutstuse liidu koostatud 2011. esimese poolaasta puiduturu levaade, mis tugineb keskkonnateabe keskuse tdeldud statistikaameti andmetel (kaubavahetuse mahud).
Erametsakeskuse tellitud ja Heiki Hepneri (O Tark Mets) koostatud puidutstuse levaade 2011. aasta III kvartali kohta (hinnatasemed).



Pille Rivas, Eesti Metsa kirjasaatja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet