Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Euroopa suurimal sjajrgsel raiesmikul

Eesti metsandusinimesed kisid Phja-Soomes endisel Osara raielangil, mis on teadaolevalt suurim sjajrgne htne raiesmik
Euroopas.

Osara langid said nime artur nils Osara jrgi 14.16. septembril kis rhm metsandusinimesi erametsa keskuse toel Soomes, et uudistada Pudasjrvi Osara lanki. See lank on mitmeti thelepanuvrne: ta on erakordselt suur (maksimaalne pikkus 21 km ja maksimaalne laius 11 km), kliimaolud on phjamaiselt karmid (Eestis on positiivsete temperatuuride summa aastas 14001500 C, ent Pudasjrvil 900 C).

Pudasjrvi Osara lanki peetakse suurimaks prast Teist maailmasda Euroopas tehtud lageraielangiks.
Osara langid on saanud nime Soome metsavalitsuse peadirektori Artur Nils Osara jrgi, kes juhtis Soome metsavalitsust aastail 19521960. Julge visionri ja rimehena tahtis Artur Nils Osara Soome tuua samasugust jukust, nagu oli ninud Ameerika hendriikides. Nimelt kis ta 1948. aastal Ameerika hendriikide stipendiumi toel Ameerikas tutvumas sealse metsamajandusega, kus Coca-Cola automaadid metsaraiujate vlitlaagrites ja tselluloositehaste autoparklad viitasid ilmselgele jukusele.
Artur Nils Osara seadis Soomes sihiks metsade thusama majandamise. heks vtteks sihi saavutamisel pidas ta kontsentreeritud lageraieid. Suurte lageraiete planeerimist ja tegemist oli metsavalitsuses alustatud juba enne tema peadirektoriks tulekut, ometi hakkas metsavalitsus neid erilise hooga rajama just tema ajal. Siit ka termin Osara langid. Eesti metsanduspraktikaga vrreldes olid raiesmikud Soomes mrkimisvrselt suured. Nii oli Phja-Pohjanmaal keskmine lageraielangi suurus 650 ha, Kainuu piirkonnas 250 ha, Kesk- Pohjanmaal 150 ha, Ida-Soomes 130 ha ja Lne-Soomes 60 ha.

Osara lankide eellugu
Phja-Soomes asuvad valdavalt Soome metsavalitsusele kuuluvad riigimaad ja kuni 1900. aastate alguseni neid ldiselt ei kasutatud, kuna phjas puudus nii puitu ttlev tstus kui ka taristu.
Et tstust phja meelitada, andis metsavalitsus loa raiuda nn. kontsessioonilanke, kus phimtteliselt vis raiuda ainult mingit kindlat sortimenti. Muu puu jid turu puudumisel enamasti kasutamata. Nnda raiuti suurtel aladel maha peaasjalikult ainult jmedad mnnid, et saada palki vi liipripakku. Tagajrjeks oli niigi madala tiusega looduslike puistute veelgi madalam tius.
Soome metsamajandamise toonaste phimtete jrgi oli aga tulemus igati vastuvetav, kuna enne Teist maailmasda Soomes lageraieid eriti ei soositud.
Eesmrk oli uuendada mets loodusliku uuenduse abil, et kokku hoida kulusid. sna varsti aga judsid Soome metsateadlased jreldusele, et selliselt majandatud puistutes on uuendus puudulik ja on vaja vtta tarvitusele lageraied. Kindlasti avaldas mju ka vajadus saada puit metsast ktte kiiresti ja odavalt, sest sja ajal phines kogu Soome energiamajandus puidul ja enamik teas mehi oli rindel.
Prast sda aga tuli Nukogude Liidule maksta kinni sjakahjud ja asustada kaotatud aladelt mber 400 000 inimest. Suur osa Soome metsavalitsuse Luna-Soome metsadest ji teisele poole uut piiri ja enamjaost parimatest maadest tuli loobuda mberasujate kasuks. Samuti oli sja ajal riigi energiavajaduse rahuldamiseks keskendutud just Luna-Soome metsadele, mis olid tarbimiskeskustele lhemal. Hda sunnil oli raiutud ka metsi, mis metsakasvatuslikust seisukohast oleks pidanud veel kasvama.
Riigi suur rahavajadus sundis Soome metsavalitsust prama suuremat thelepanu Phja-Soome metsadele. 1940. aastate keskpaigas tehtud phjaalade inventuur nitas, et kontsessiooniraietega rikutud metsade seisund polnud paranenud ja eeldused suurteks lageraieteks olidki loodud. Otsus teha kontsentreeritud lageraielanke langetati metsavalitsuses 1948. aastal ja nn. Osara lankide raiumine lpetati 1960. aastate teisel poolel tehnoloogia ja taristu arengu tttu.

Kuidas Osara lanke raiuti?
Raielangi suuruse mrasid ra veelahkmealad ja vooluveekogud. Veelahkmealad seetttu, et metsamaterjali veeti hobustega, kes mgises piirkonnas suudavad koormaid ainult mest alla vedada. Vooluveekogud olid olulised seeprast, et teid ei olnud ja kogu puit parvetati jgesid mda tstusettevteteni.
Kigepealt tehti korda parvetusjed: gvendati krestikke ja kohati suunati voolusnge mber. Seejrel ehitati je rde laager, nn. kmp, kuhu majutati nii mehed kui ka hobused. Jest viie kuni seitsme kilomeetri kauguseni raiuti mets maha, seejrel ehitati umbes paari kilomeetri kaugusele je rde jrgmine kmp.
Nii raiuti Pudasjrvil aastail 19551965 metsa 20 800 hektari suurusel terviklikul alal, millest lageraie hlmas 18 000 hektarit. lejnud raied olid peamiselt aegjrksed raied ja rohkete seemnepuudega lageraied. Selle ajaga saadi Pudasjrvi langilt 1,21,4 miljonit tihumeetrit okaspuitu. Seal kasvanud kask ja haab kooriti ja jeti langile surema, kuna lehtpuupuidul ei olnud tol ajal turgu. Metsa raie toimus sgisel ja talvel. Puit veeti talvel reeteega je rde, kus siis kevadel parvetati jmedamad sortimendid saeveskitesse, paberipuu aga kooriti, et ujuvust parandada, ning parvetati hiljem tstusettevtetesse.
Kmne aasta jooksul leidis Pudasjrvil igal aastal td 100200 meest, kes omakorda vajasid sa ja juua, ning olid kohalikule kogukonnale tnuvrt lisasissetuleku allikaks.
Pudasjrvi Osara lank ei olnud sel ajal Soomes ainulaadne. Kuna paarisaja kuni 5000 hektari suurusi lageraielanke oli Phja-Soomes rohkelt, tekitas suuremahuline raiumine Soome metsandusringkondades muret leraie prast. Et tagada ka tulevikus tstusele tooraine, otsustati kujundada need piirkonnad intensiivse metsamajandusega aladeks.
Esimene lesanne oli metsa uuendamine. Et lageraiemeetod oli Soomes alles hiljuti kasutusele vetud, siis puudusid metsauuenduse kogemused. Seetttu tehti algul vigu, ja mnes paigas uuendus esialgu ei nnestunud. Kuid arvesse tuleb vtta sedagi, et tolleaegsete phimtete jrgi thendas ka looduslik uuenemine kasega ebannestumist.
Kuna ei olnud masinaid, millega maapinda ette valmistada, rakendati langi lepinnalist pletamist: Pudasjrvil keskmiselt 500 hektari suuruste lappidena. Uuendus seisnes esialgu peaasjalikult mnni klvis, hiljem jrjest suuremal mral ka mnni istutuses. Kuna tol ajal ei olnud Phja-Soomes kohalikku seemet 2011saada, kasutati luna poolt prit seemet. See oli viga, sest sealsed suurimad krgendikud/ vaarad ulatuvad 320 meetrit le merepinna ja vaaradel koguneb puudele raske lumekoorem, tykkylumi, mis murrab laiavralistel mndidel latvu.
Prast langi lepinnalist pletamist kattus lank pohlavljadega, mis kohalike snul andsid erakordselt suuri saake ja olid heaks teenimisvimaluseks.
Valitseva turuolukorra tttu ei peetud lehtpuid perspektiivseks, seetttu algas kohe prast uuendust ka vitlus lehtpuudega. Kasutati ka keemilist trjet lennukitelt.

Mis on Pudasjrvi Osara langist saanud?
Praeguseks on endine 18 000-hektarine lageraielank kaetud peamiselt keskealiste mnnikutega, kus enamjaolt on tehtud esimene harvendusraie ja kohati ka teine harvendusraie. Kui liita esimese harvendusega raiutud puidule (40 tm/ha) kasvava metsa maht, siis on kunagi raiutud puidu kogus (5070 tm/ha) juba ndseks letatud. Vaaradel on tehtud ka esimesi lageraielanke, et vahetada mnnikuid vlja kitsama vraga kuusikute vastu. Planeeritakse ka lageraielanke keskealistesse puistutesse, et vltida heealiste puistute samaaegset lagedaks raiumist tulevikus.
Tpiline raiering Pudasjrvi piirkonna mnnikutes neb vlja niimoodi. Klvile vi istutusele jrgneb umbes 15 aasta prast noorendiku hooldus, umbes 40 aasta vanuses tehakse esimene harvendusraie (vljaraie 3040 tm/ha), 6070 aasta vanuses teine harvendusraie (vljaraie 5060 tm/ha) ja 90100 aasta vanuses lageraie (vljaraie 140160 tm/ha). Soovitatav kpsusdiameeter on mnnil Phja-Soomes 21 cm. Soomes ei piira igusaktid langi suurust tulundusmetsades ja nii tehakse Phja-Soomes praegugi 3040 ha suurusi lageraielanke. Luna-Soomes on lageraielangid enamasti viksemad, kuid sealgi peetakse vimaluse korral mistlikuks vhemalt viie hektari suurusi lageraielanke.
ks rmiselt huvitav teema oli ka langi mju loomastikule, kui metsamaast sai nn. tehistundra. Metsavalitsuse Pudasjrvi tiimipealiku Jorma Kouva snutsi tulid esmalt koos rekordiliste pohlasaakidega ka erakordselt suured rabap ja tedreasurkonnad. Seda, et tetri on praegugi palju, nnestus meil ise nha, sest teede rest tusis alatasa lendu tedrekukki ja -kanu.
1970. aastatel naasid metsadesse pdrad ja 1980. aastatel olid nad juba suur nuhtlus. Praegu lasevad kohalikud jahimehed 5500 ha suurusest jahipiirkonnast 40 ptra aastas. 1980. aastate algupoolest leidub seal taas metsiseid; ndseks on Pudasjrvi valla kige suurem metsisemng just endisel Pudasjrvi Osara langil. Seejuures on Pudasjrvi vald teline hiiglane, lbimduga le 100 km. Kuna endine Pudasjrvi Osara lank on ks intensiivsema metsamajandusega piirkondi, siis annab see eestlastelegi mtteainet, et arutleda meie metsisekaitsealade raiepiirangute le.

Jljendati looduslikku tegurit, hiiglaslikku metsatulekahju
Pudasjrvi lageraielank oli meie mistes tohutu ja inimene toimetas seal kandis sna karmi kega. Kuid vimalik, et soomlased jrgisid seal looduse loomulikku ringkiku. Enne inimese huvi tekkimist puidu vastu uuenesid metsad iga paarisaja aasta jrel metsatulekahjude abil, mis ilma inimese piirava mjuta visid olla vga laiaulatuslikud. Mets ples seni, kuni judis mne veekogu piirini vi kuini tugev vihm selle kustutas.
Kogu taimestik ja loomastik pidi olema selliste ulatuslike looduskatastroofidega kohanenud.
Tenoliselt uuenesid metsad ka Eestis samamoodi. Seega tundub, et praegune Eestis kehtiv lageraielangi suuruse piirang on mneti looduslike protsesside vastane. Vi igemini pannakse ndne mets vikeste raiesmikega uut tpi olukorda, mis vib-olla polegi looduslhedane ega ka keskkonnasstlik. Igatahes pakub Pudasjrvi Osara lank rohkesti mtteainet.



Anti Rallmann, Metsatervenduse O metsalem

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet