Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



artiklid
Kaks aastakmmet metsaseiret Euroopas

Eelmisel aastal mdus 25 aastat rahvusvahelise metsaseire programmi ICP Forest algusest: esialgu loodi see kaugsaaste konventsiooni (UN Convention on Long-range Transboundary Air Pollution, LRTAP) he rakendusmehhanismina 1985. aastal.

Koostprogrammi eesmrk ja kivitamine
1985. aasta oktoobris kogunesid Freiburgi paljude riikide eksperdid ning otsustasid, et Euroopa metsade seisundi muutuste jlgimiseks ja nende phjuste analsimiseks on hdavajalik rajada kiki riike kattev proovitkkide vrgustik ja teha vaatlusi htse metoodika jrgi.

1980. aastatel olid atmosfri saastumisest tingitud metsakahjustused vga levinud eesktt Kesk-Euroopa suuremate tstus- ja energeetikaobjektide mbruses, niteks Maagimestikus Tehhi ja Poola piiril, lem-Sileesias ning Ostrava piirkonnas Tehhis. Seal leidus tuhandeid hektareid hukkunud okaspuistuid, mida ei olnud suure saastekoormuse tttu enam vimalik uuendada. Phja-Euroopa probleemideks olid aga eesktt kaugsaastega seotud keskkonna ldine hapestumine, kahjustused hapestunud veekogudes ja metsades, samuti saastekoormuse kahjulik mju inimeste tervisele.
Happelised sademed tekivad lmmastiku- ja vvlioksiidide lahustumisel vihmavees. Terminit happevihm kasutatakse ldiselt sademete puhul, mille pH on alla viie. Kigi nende kahjustuste peaphjuseks olid inimtegevuse tagajrjel atmosfri paisatud hiiglaslikud vveldioksiidi (SO2) ja lmmastikoksiidide (NOx) kogused. Nende mju avaldus kolmel moel: 1) lokaalsed kahjustused saasteallikate lhimbruses; 2) kaugsaaste happevihmadega algsest saasteallikast sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel; 3) inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulik sudu (peente tahkete atmosfriosakeste osalusel). Okaspuudele on pikema mjuaja korral toksilised juba SO2 kontsentratsioonid alates 0,050,07 mg/ m3 hus.
Peale otsese mju avaldab keskkonna saastumine metsapuude seisundile sageli kaudset toimet metsamulla ja teiste mjuahelate vahendusel, mjutades mu hulgas organisme: haigusetekitajaid ja metsaputukaid.
Enamikus riikides alustati metsaseire vlitid 1980. aastate teisel poolel, mistttu vime praegu tagasi vaadata umbes 201120-aastastele metsaseire vaatlustulemuste aegridadele. Metsaseire programmil on peale kaugsaaste konventsiooni teisigi iguslikke aluseid, niteks Pan-Euroopa ministrite kogu, nn. metsakaitseprotsessi Strasbourgi konverentsil 1990. aastal allkirjastatud resolutsioon S 1 Euroopa metsakossteemide seire psivaatlusalade vrgustikust. Euroopa Liidu iguslikud alused ning metsaseire kaasfinantseerimise finantshoovad on olnud 1986. aasta mrus nr. 3528 ja 2003. aasta mrus nr. 2152, s.o. Forest Focus.
Edaspidi on metsaseire arendamist koordineerinud ning finantstoetust pakkunud programmi Life+ mruse nr. 614/2007 alusel kivitunud koostprojekt FutMon, mille ks suundumus metsaseire edendamise krval on olnud koos statistilise metsade inventeerimisega (National Forest Inventory, NFI) leeuroopalise proovitkkide vrgustiku loomine, mis tagaks metsandusliku andmehive kigi sstva metsanduse indikaatorite kohta. ks metsaseire praeguse perioodi strateegilise arengu aluseid on dokument Strategy of ICP Forests 20072015. Metsaseire koordinaator on aastakmneid olnud Hamburgis paiknev maailmametsanduse instituut.

Informatsioonist avalikkusele ja metoodikast
Euroopa metsaseiressteem on pakkunud otsusetegijatele ja ldsusele infot metsade seisundi kohta igal aastal ilmuva levaate The Condition of Forests in Europe kaudu. Teatavasti avaldati selle seeria avanumber juba 1987. aastal ning vljaanne on jrjepanu ilmunud tnini [6]. Aastatel 20022011 koostatud raporteid metsade seisundi kohta saab lugeda kodulehelt http://icp-forests.net/page/icp-forests-executive-report.
Samuti pakub metsaseire teavet Euroopa ministrite metsakaitseprotsessi Forest Europe metsade seisundit kirjeldavate kvantitatiivsete indikaatorite kohta, mille tulemused on avaldatud iga viie aasta tagant ministrite konverentsiks koostatud levaates, viimati State of Europes Forests 2011 Report. Kige phjalikum levaade maailma metsade seisundi kohta on esitatud RO toitlus- ja pllumajandusoganisatsiooni FAO regulaarsetes lemaailmse metsaressursi levaadetes, neist viimases, Global Forest Ressource Assessment, 2010, on muu hulgas kasutatud metsaseire kigus kogutud andmestikku [11].
Euroopa metsaseire metoodiline alus on aastakmneid olnud regulaarselt tiendatav metoodiline kogumik ICP Forests Monitoring Manual, mida viimati tiendati oluliselt 2010. aastal. Seni on suuremaid metoodilisi tiendusi tehtud aastatel 2000, 2004 ja 2006.
Metsaseire metoodiline kogumik on igale huvilisele kttesaadav internetis: http://icp-forests. net/page/icp-forests-manual. Metsaseire vaatluste programm algas puude seisundi ja kahjustuste seirega, millele jrgnes esimese leeuroopalise tiendava tegevusena metsamuldade seire metsaseire proovipunktides aastatel 19911995, vastav raport Forest Soil Condition in Europe. Results of a Large-Scale Soil Survey avaldati 1997. aastal. Okkaanalse hakati tegema aastatel 19911996 [5]. Kaks proovitkkide ja -punktide vrgustikku
Lhtudes metsaseire eesmrkidest, on Euroopas rajatud kaks alaliste proovitkkide (teise astme metsaseirel) ja proovipunktide (esimese astme metsaseirel) kogu Euroopat katvat vrgustikku. Esimese astme metsaseire (metsa- ja metsamuldade seire) eesmrk on: 1) koguda andmeid metsade seisundi ajaliste ja ruumiliste muutuste kohta ning nende seoste kohta kahjustavate teguritega, sealhulgas keskkonna saastumisega; 2) anda vajaduse korral soovitusi, kuidas majandustegevust suunata, et 23ennetada puistute seisundi halvenemist ja parandada metsade ldist seisundit.
Metsaseire esimese astme vaatlusteks on 41 riigis rajatud kokku 8388 vaatluspunkti. Neist oli niteks 2010. aastal ts 7503 vaatluspunkti [9]. Puude vrade seisundit on viimastel aastatel hinnatud enam kui 6700 vaatluspunktis, mulla keemilisi uuringuid enam kui 5200 vaatluspunktis, elurikkuse nitajaid kirjeldatud le 3300 punktis [16]. Vaatluspuude koguarv oli 2010. aastal 145 323, nende hulgas enim levinud puuliikidena 34 210 harilikku mndi, 22 499 kuuske ning 12 140 pki [9]. Esimese astme metsaseire vaatluspunktide vrgustik rajati ka Eestis juba 1988. aastal 16 x 16 km suuruse ruudustiku slmpunktide alusel; vahepealsete tiendustega on see olnud ts juba le kahekmne aasta. Aastal 2011 judis alaliste vaatluspunktide arv Eestis 100-ni.
Mitmetes riikides, niteks ka Soomes, on metsaseire esimese astme vaatlusvrgustik osaliselt vi tielikult hitatud statistilise metsainventeerimise vaatlusvrgustikuga. Sellealane integratsioon oli ka Life+ projekti FutMon ks eesmrk. Tuleviku metsandusliku andmehive seisukohalt on otstarbekas vaadelda mlemaid andmehivessteeme koos. Nii on nende rolli nhtud ka dokumentides: Discussion paper on EU forest information needs (2011) ja Green Paper on Forest Protection and Information in the EU: Preparing Forests for Climate Change (2010) [2, 12].
Teise astme metsaseire eesmrgid olid esialgu jrgmised: jlgida iseloomulikemates kasvukohtades ja tpilisemates metsakooslustes kasvavate puistute seisundit, teha kindlaks puistute seisundit ja metsamuldi mjutav saastekoormus ning analsida metsade seisundi phjuste ja tagajrgede seoseid. Edasiarendatuna kujunes teise astme metsaseirevrgustikust vahend, hindamaks metsakossteemide muutusi kompleksselt. Peale metsade seisundi ja keskkonna saastumisest tingitud muutuste jlgimise integreeriti siia ka metoodilisi vimalusi, et hinnata metsade elurikkuse nitajaid ning selgitada kliimamuutuste mju, samuti hinnata metsade ssinikusidumist. Teise astme metsaseire rakendamise iguslik alus oli Euroopa Komisjoni mrus nr. 1091/1994. Metsaseire teise astme vrgustik rajati enamikus riikides aastatel 19901995 ja see koosneb le Euroopa kokku 836 proovitkist.
Teise astme metsaseire aluseks on psiproovitkid pindalaga 0,25 ha. Viimaste aastate rahaliste vahendite piiratuse tttu hinnati niteks vrade seisundit vaid 462 proovitkil, mrgsadenemist (vihma, udu, lumega tulnud saastet) ja okaste keemilist analsi tehti vastavalt 353-lt ja 299-lt proovitkilt vetud proovidest, mullavee analsid tehti 169 proovitkilt vetud proovidest. Samuti korraldati meteoroloogilisi vaatlusi, hinnati puude juurdekasvu, varist, metsade elurikkuse nitajaid, paljudel aladel ka hu saastatust. Veti ka proove mulla tahke faasi analsimiseks [16].

Millist kahju on phjustanud tormid, kahjurputukad ja tulekahjud?
Euroopa metsade seisundis ning keskkonnatingimuste mjus sellele on viimastel aastakmnetel toimunud vga olulisi muutusi. Kokku theldatakse Euroopas metsakahjustusi ligikaudu 11 miljonil hektaril aastas. Enamasti on need kahjustused tingitud tormidest, metsakahjuritest vi haigustest, samuti on metsades palju ulukite vigastatud puid. Vhenenud saastekoormuse tttu on keskkonna saastumist ja vimalikku kliimamuutust viimastel aastatel peetud pigem heks eelsoodumust tekitavaks teguriks kahjustavate tegurite kompleksis kui otseseks kahjustajaks.

Tugevamalt on Euroopa metsi vaatlusalusel perioodil kahjustanud orkaanid Lothar 1999. aastal (eriti Prantsusmaal, Saksamaal ja veitsis), Gudrun 2005. aastal (ainuksi Rootsis oli tormiheidet ja -murdu 7,5 mln. tm) ning Kyrill 2007. aastal (peamiselt Kesk-Euroopas, kokku oli tormiheidet ja -murdu 45 mln. tm). Need kajastusid ka metsaseire andmestikus. Tormikahjustustele on sageli jrgnenud kooreraskite arvukuse kasv.
Putukkahjuritest tingitud metsakahjustuste pindala on viimastel aastatel olnud Euroopas ligikaudu viis miljonit hektarit ja haigustest tingitud kahjustuste pindala ligikaudu kolm miljonit hektarit [11].
Ida- ja Luna-Euroopas on olulised kahjustavad tegurid olnud regulaarsed puaperioodid ning nendega sageli kaasnenud putukakahjustused.
Peamiselt Venemaal ja Vahemere maades on muu hulgas teinud kahju metsaplengud. Sageli seostuvad need puaperioodidega ning nende kogupindala on Euroopas olnud keskmiselt 1,2 miljonit hektarit aastas, enamjaolt Venemaa alal. Ilma Venemaad arvestamata on tulekahjude pindala Euroopas olnud 270 000 kuni 500 000 hektarit aastas [11, 12]. Siiski on katastroofilised maastikuplengud olnud sagedased ka Kreekas (2007. a. le 170 000 hektari), Hispaanias ning Portugalis (2003.isegi le 400 000 hektari).

Metsade kahjustamine keskkonnasaaste tttu oli eriti mrgatav paarikmne aasta eest
Need kahjustused olid suurimad 1980. ja 1990. aastatel. Kaugsaaste konventsiooni (1979) ja sellele jrgneva vvli-, lmmastikuhendite ja teiste elementide emissiooni piiramist ksitlevate protokollide ks eesmrk on olnud vhendada hku, vette ja pinnasesse judvate saasteainete heitkoguseid. Vvli protokolli puhul ((1985) oli nutav emissiooni vhendamise tase 30%, kuid paljud riigid titsid ja isegi letasid selle. Saksamaa pidi heidet vhendama koguni 87% (emissioon aastal 2010 vrreldes aastaga 1980). Euroopas kokku on paari aastakmnega nnestunud oluliselt, koguni 2/3 vrra, vhendada vveldioksiidi (SO2) inimtekkelist emissiooni. 52% vvliemissiooni mahu vhendamisest on tulnud energiasektorist, 16% tstusest ning 13% transpordist [3].
Kaugsaaste konventsiooni rakendusmeetmete ja metsaseire enam kui kahe aastakmne tulemused nitavad, et tnu pingutustele on vhenenud ja vhem aktuaalsed nii vvlihenditest tekitatud lokaalsed (saasteallikate lhimbruses paiknevad) kui ka saasteainete kauglevi ning happeliste sademetega kaasnevad metsakahjustused. Metsaseire andmetel on vvli mrgsadenemine Euroopa metsades aastatel 19882007 vhenenud 30%. Kui 1980. aastal letas sademete happesus metsakossteemide kriitilise saastekoormuse taluvuslve 56 protsendil metsaseire proovitkkidest, siis 2000. aastal vaid 17 protsendil proovitkkidest [14].
Samas on endiselt oluline probleem 25keskkonna saastumine lmmastikuhenditega, eelkige lmmastiku mrgsadenemine atmosfrist sademete koostises, mis kutsub esile eutrofeerumise ja hapestumise. Lmmastiku mrgsadenemise tase letab siiani metsakossteemide jaoks kriitilise piiri suurtel aladel Euroopas, sealhulgas eriti Hollandis, Belgias ja Saksamaal. Lisanduv lmmastikukogus kutsub helt poolt metsades esile vetisefekti ja koos atmosfri CO2 sisalduse kasvuga sureneb puude juurdekasv, samas phjustavad need toitainete pakkumise tasakaalustamatust ja keskkonna hapestumist ning soodustavad paljude patogeensete organismide, sealhulgas juurepessu tekitaja arengut.
Lmmastiku- ja vvlihendite kriitilisi koormusi uurib, kaardistab ning modelleerib ka metsaseire programmiga koostd tegev rahvusvaheline koostprogramm ICP Modelling and Mapping.

Seirealade puud on kahjustatud eri mral
Vaadates leeuroopalist andmestikku metsade kahjustatuse dnaamika kohta metsaseire proovipunktides, selgub, et okaspuudel oli kige suurema kahjustustasemega periood vaatlusrea alguses 1980. aastate lpus ja 1990. aastate alguses. Seejrel paranes mndide seisund tunduvalt.
Kuuskede puhul on theldatav seisundi teatav paranemine ning siis suhteliselt stabiilsem periood, kus pigem on puude seisundit mjutanud tormide, puaperioodide ning kooreraskite arenguks soodsad perioodid. Tammede ja pkide seisund oli pigem parem 1980. aastate lpus ja seejrel seisund halvenes oluliselt; eriti tammede puhul seostus see ka puaperioodidega.
Metsaseire 1990. aasta tde tulemusena hinnati keskmiselt vi tugevasti kahjustatuks (defoliatsiooniaste 25% ja enam) Eestis 20,0% puid (vaatlusseerias ks halvema seisundiga aasta Eestis), Soomes 37,8%, Ltis 69,0%, Leedus 68,5%, Rootsis 49,9%, Saksamaal 52,9% [13].
2000. aasta metsaseire jrgi hinnati uuritud vaatluspuudest keskmiselt vi tugevasti kahjustatuks Euroopas 22,8%. Keskmise vi tugevama kahjustusastmega puude osakaal oli Eestis 7,4% (Eestis ks parema seisundiga aastaid vaatlusseerias), Soomes 11,6%, Ltis 20,7%, Leedus 13,9%, Rootsis 13,7%, Saksamaal 23,0% [8].
2010. aasta metsaseire phjal hinnati Euroopas kokku uuritud vaatluspuudest 2011keskmiselt vi tugevasti kahjustatuks (defoliatsiooniaste 25% ja enam) 22,7%. Keskmise vi tugevama kahjustusastmega puude osakaal oli Eestis 8,1% (Eestis suhteliselt hea seisundiga aasta vaatlusseerias), Soomes 10,5%, Ltis 13,4%, Leedus 21,3%, Rootsis 19,2% ja Saksamaal 23,2% [9].
Kui vrrelda Eesti metsade puude vrade kahjustusastme andmeid lhipiirkonna riikidega, vib elda, et see on olnud lbi aastate mnevrra parem. Eriti oluline paremus selgub, kui krvutada Eesti seirepunktides mratud kahjustusastet Poola, Tehhi vi Valgevene vastavate andmetega.
Puude seisundi hindamise viimased tulemused nitavad, et keskmiselt ja tugevasti kahjustatud vi hukkunud on le Euroopa kokku viiendik uuritud vaatluspuudest metsaseire aladel. Oluline metsade seisundit mjutav tegur on nii kliima ldine muutus kui ka rmuslikud ilmastikutegurid, tormid, puaperioodid ning rmustemperatuuride esinemine.
Kliimakonventsiooni (1992) ja selle Kyoto protokolli jrgi oli Euroopa riikide eesmrk vhendada kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitkoguseid 2008.2012. aastal 8% vrreldes baasaastaga 1990. Kuigi Euroopa riigid on tervikuna selle eesmrgi peaaegu saavutanud, tuseb CO2 kontsentratsioon atmosfris kahjuks endiselt ligikaudu 20 ppm kmnendis [4]. Euroopa metsade biomassis seotakse aastas ligikaudu 870 Mt ssinikku, sellest 430 Mt Euroopa Liidu 27 liikmesriigis. See kogus vastab aga vaid ligikaudu 9%-le Euroopa Liidu liikmesriikides tekitatavast antropogeensest ssinikuemissioonist. Euroopa metsade ssiniku koguvaru on 46,132 miljonit tonni [14]. Eeltoodud arvestades on ha olulisem kasutada metsaseire vaatlusvrgustikku, eriti teise astme metsaseire proovitkkide seiret, et selgitada keskkonnas toimuvaid muutusi, sealhulgas vimalikke kliimamuutusi ja atmosfri gaasilise koostise mju sellele, samuti analsida kompleksselt metsakossteemide muutusi.

Allikad:
1. Cause-effect Relationships of Forest Ecosystems. Joint report by ICP Forests and ICP Integrated Monitoring. UN ECE Geneva, 2002.
2. Discussion paper on EU forest information needs. Brussels, 2011.
3. European Environment, State and Outlook, 2005.
4. European Environment, State and Outlook, 2010.
5. European Programme for the Intensive Monitoring of Forest Ecosystems. EC, Brussels, 1996.
6. Europes Forests in a Changing Environment. Twenty Years of Monitoring Forest Condition by ICP Forest. Hamburg, 2005.
7. Europes Forests 19852010. 25 Years of Monitoring Forest Condition by ICP Forests. Hamburg, 2010.
8. Forest Condition in Europe. Results of the 2000 Large-scale Survey. Geneva and Brussel, 2001.
9. Forest Condition in Europe. 2011. Technical Report of ICP Forests. Hamburg, 2011.
10. Forest Soil Condition in Europe. Results of a Large-Scale Soil Survey. Brussels and Geneva, 1997.
11. Global Forest Ressource Assessment, 2010. Main Report. Rome, 2010.
12. Green Paper on Forest Protection and Information in the EU: Preparing Forests for Climate Change, 2010.
13. Report of the 1990 Forest Damage Survey in Europe, Hamburg, 1991.
14. State of Europes Forests. 2011 Report.
15. Strategy of ICP Forests 20072015.
16. The Condition of Forests in Europe. 2011 Executive Report. Hamburg, 20



Kalle Karoles, keskkonnateabe keskuse peadirektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet