Eesti Looduse fotov�istlus
4/2011



sealt metsast
Bonnis kohtusid Euroopa suurte puude uurijad

Tnavu 7.9. oktoobril kogunes Bonnis mnikmmend Euroopa riikide puudeuurijat, et vahetada teavet jmedaimate, krgeimate ja vanimate puude kohta, samuti saada levaade eri maade plispuude uurimise tasemest ja andmestiku phjalikkusest. Kuulati kaheksa riigi esindaja ettekandeid, Eestit esindas allakirjutanu. Muu hulgas kidi Bonni ja Klni botaanikaaias. Sealgi oli peasiht otsida mitut liiki puude ja kultivaride rekordeksemplare, et neid mta ja pildistada.
Bonni kohtumisel ilmnes, et Euroopa paljudes maades otsitakse rekordpuid ige hoogsalt. Kige kaugemale on sellega jutud Suurbritannias. Seal tegelevad n.-. plispuude jahiga (the ancient tree hunt) kaks vimsat leriigilist vabatahtlike organisatsiooni: Tree Register ja Woodland Trust. Mlemal on tuhandeid liikmeid ja usaldusmehi. Inventeeritud on kmneid tuhandeid thelepanuvrseid puid Inglismaal, otimaal ja Iirimaal. Kummalgi organisatsioonil on oma leriigiline puuregister, mille pealiskaudsele versioonile on igahel internetis vaba juurdeps. Phjalikumalt psevad andmetele ligi vaid organisatsioonide liikmed.
Ka Saksamaal on plispuude uurimine vga populaarne. Kuid see pole korraldatud nii htselt nagu Suurbritannias. Igal liidumaal tegutsevad oma hingud, kellest osa tunneb peamiselt huvi valdkonna dendroloogilise, osa aga ajaloolise ja kultuurilise klje vastu. ldist phjalikku andmebaasi kogu Saksamaa rekordpuude kohta siiski pole.
Samamoodi on puuhuviliste tegevus killustatud sellistes Euroopa suurriikides nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Poola. Mitmes riigis on tegevuse eestvedajaks mni phendunud ksikisik, kelle ktte on koondunud ka selle maa andmestik. Niisuguseid inimesi leidub niteks Rootsis, Hollandis, Belgias ja Itaalias.
Bonni kogunemisel vis nha paljudes Euroopa keeltes vlja antud mahukaid inforohkeid ja kenasid raamatuid oma maa plispuude kohta. Viimastel aastatel on seda laadi trkis ilmunud niteks Ltis, Ungaris ja veitsis. Samas on napilt selliseid raamatuid, kuhu oleks koondatud levaade kogu Euroopa hiidpuudest. ks sraseid on Jeroen Pateri 2006. aastal avaldatud Euroopa vanad puud (ilmunud hollandi ja saksa keeles), kus leidub andmeid ka mne Eesti rekordpuu kohta. Bonni kohtumisel arutati philiselt, kuidas kogu Euroopas koordineerida plispuude uurimist. Ehk tasuks niteks luua interneti lehekljed, kuhu oleks koondatud andmed Euroopa eri maade thelepanuvrsete ksikpuude kohta? Nii, nagu see juba on olemas USA-s.
Praegustest andmebaasidest on selles mttes kige kaugemale judnud hollandlase Jeroen Philippona trhma veebiandmestik, kus leidub andmeid paljude Euroopa ja ka kaugemate maade rekordpuude kohta. Sinna vib igaks ise lisada andmeid mne rekordmtmetega puu kohta. Siiski paistab, et htse, kogu Euroopat haarava andmestiku koostamine vtab veel palju aega. Samuti ei ole aeg kps, et luua leeuroopaline suurte puude huvilisi koordineeriv organisatsioon. Ometi ji Bonni kohtumise jrel mulje, et selleni ollakse sammhaaval teel.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet