Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Quo vadis, Eesti jahindus?

Milline on tnapeva jahindus ja kuidas ta peaks arenema? Arutluse ajend on uus jahiseadus.

Jahindus: miks ja kuidas?
Jahindus on kummaline tegevusvaldkond. Teda on vga keeruline lahterdada. hest kljest on ta sama vana kui inimkond ja ehk vanemgi, kui ks teine seni vanimaks peetud tuntud amet. Teisest kljest on jahinduse sisu varasemaga vrreldes tunduvalt muutunud. Tnapeval hlmab konkreetselt jahipidamine ja uluki nahaks vi lihaks tegemine ainult he ja inimese domineerimise tttu jrjest vheneva osa kogu jahindusssteemist, mille eesmrk ei ole mitte toota, vaid hoida piirkonnale omast looduslikku loomakoosluste struktuuri.
Ka jahimeheks saada on praegusajal kllaltki keeruline: enne kui asuda kttima, tuleb soetada palju mitmesuguseid dokumente, leida jahimaa ja osta hulgaliselt jahivarustust. Varustuse ostmine ongi muutunud omamoodi asendustegevuseks, mis telise jahi puudumist ehk natuke kompenseerib.
Samuti on muutunud mrksa mitmekesisemaks jahimeeste motiivid: liha ja nahkade varumise asemel on muud eesmrgid. Vga paljudele on niteks oluline vimalus kuuluda spruskonda ja ka kehaline koormus vrskes hus on tnapeva inimesele vga teretulnud. Loom pole inimeses siiski kuhugi kadunud: meie jahikirg prineb ilmselt neist ammustest aegadest, kui emasloom istus pesas ja kasvatas poegi ja isasloom pidas jahti ja toitis pesakonda. Miks muidu on jahikirg ldjuhul omane ainult meestele ja kipub raugema postreproduktiivsel perioodil, kui lapsed on juba pesast lahkunud? Naistel, kui nad hakkavadki jahimeheks, on enamasti hoopis teised ajendid. Selle alusel oleks muidugi ahvatlev arvata, et jahimehed ongi ainukesed iged mehed, kes tahavad ja suudavad oma perekonna eest hoolitseda!
ldiselt ei ole jahinduses praegu kige paremad ajad. Linnastunud inimesed tavaliselt ei mista enam metsaelu seadusi ja ega neil pole ka lambaid, mida hunt 2011murda viks. Seda kike on asendanud popthtede, nitlejate ja meediagurude propageeritavad stereotbid. Ka kiksugused tulistamised laias maailmas ei soodusta kuigivrd jahindusega tegelemist. Jahimehed on ju relvaomanikud ja niigi karmi relvaseaduse karmistamisel jvad jllegi kannatajaks kmned tuhanded seaduskuulekad ktid, kellelt hakatakse siis ilmselt nudma juba ajutomograafiat.

Olukorrast Eestis
Vttes vaatluse alla Eesti jahinduse hetkeseisu, on kindlasti teema number ks uus jahiseaduse eelnu. Autorit ja ka ilmselt lugejaid huvitab, mis asjaoludel on vlja ttatud uus jahiseaduse eelnu ning kas ja kuidas hakkab Eesti jahindus uue jahiseaduse phimtete jrgi toimima ja milliseid probleeme see viks endaga kaasa tuua. Seetttu ritan oma rangemise jrgi mningaid potentsiaalseid probleeme analsida ja esile tuua.
Kui iseloomustada uue eelnuga planeeritud paradigma muutust ldiselt, siis ei oleks sugugi vale vita, et senini oli jahindus Eestis natsionaliseeritud ja uue jahiseaduse alusel see privatiseeritakse. Senini mras jahipiirkonna riik, htlasi riik otsustas, kes saab jahipiirkonna rentnikuks, ja riik vttis ka renditulu. Keskmine maaomand Eestis ei leta enamasti 20 hektarit, philised jahimaad on ikka olnud suured riigimetsaalad ja olnuks raske jahipiirkondi kuidagi teisiti moodustada.
Praeguseks ajaks on aga tekkinud nii fsilisi kui ka juriidilisi isikuid, kelle valduses on tuhandeid hektareid maid. Sel juhul on teoreetiliselt vimalik luua suurulukite kttimise aluseks olevad majandamisksused ka nii-elda alt les, muidugi juhul, kui maaomand paikneb enam-vhem ringpiiris. Seda uus eelnu tepoolest vimaldab. Seetttu on arusaadav, et uue jahiseaduse vastuvtmisest on eesktt huvitatud suuremad maaomanikud. Teine oluline probleem on kahtlemata saamata jnud renditulu, mis suurte omanduste puhul on mrkimisvrne.
Kaubalis-rahaliste suhete domineerimine jahinduses ktkeb endas siiski ka mningaid ohtusid. Jahindus on kllaltki komplitseeritud valdkond, siin prkuvad erahuvid ja avalik huvi, oma osa on hiskonna vrtushinnangutel ja moraalil. Tnapeva n.-. tsiviliseeritud maailmas valitseb arusaam, et jahindus on looduskaitse triist, ja siit tuleneb ka riigi ldine vastutus selle tegevusvaldkonna eest, mida kuidagi ei saa delegeerida maaomanikule vi rentnikule.
Tihti tuuakse eeskujuks euroopalik jahindus, aga niisugune mudel on viimasel ajal plvinud ohtralt kriitikat: kik me teame, kuidas on Euroopas niteks lood huntide, karude ja ilvestega. Nii maaomanikud kui ka rentnikud on mistagi eesktt huvitatud tulusast sraliste kasvatamisest ja kttimisest ja see tingib hel vi teisel viisil sraliste eelismajandamist kpaliste arvelt. Seetttu vastab srane mudel sisuliselt nukogude aja omale, kus jahindus oli majandusharu. Sestap on ks ohte tippkiskjate kui tulusust vhendavate konkurentide elimineerimine. Tsi, suure idanaabri lheduse tttu vaevalt meil hundipuudust tuleb.

Mistlik oleks isendiphine ulukite ohjamisskeem
Teine oluline probleem on, millised oleksid suurulukite kttimise eelduseks olevate majandamisksuste loomise tingimused: kui palju, mis kujul ja kvaliteedis peaks maad olema, et vimaldada suurulukite kttimist? Vi tuleks hoopis lhtuda elementaarpopulatsiooni suurusest? Suurulukeid ohjatakse ju ldjuhul isendiphiselt ja tiesti vimalik on fikseerida niteks minimaalne populatsiooni suurus, mis annab iguse luua majandamisksus. Saksamaal on niteks Lutz Briedermann pakkunud minimaalseks majandamisksuse suuruseks ligi 50 metssiga, mis tundub olevat sna mistlik suurus.
Veelgi lihtsam tee oleks kuulutada suurulukid vikeulukiteks: siis kaob phiosa probleemidest. ldiselt siiski, arvestades meie ulukite vikest asustustihedust, on isendiphine ohjamisskeem populatsioonidele ohutum ja tagab kindlamalt nende jtkusuutlikkuse. Populatsiooni suurus ja majandamisksuste pindala on omavahel korrelatsioonis: 50 metssiga Eestis vajavad tunduvalt suuremat maa-ala kui niteks Saksamaal, kuna phja suunas kodupiirkonnad suurenevad. Seetttu saaks Eesti olude tarbeks kokku leppida ka mingis sobivas pindala ja populatsiooni suuruse suhtes, kuid ldjoontes tundub seni fikseeritud minimaalse 5000 hektari ringpiiri nue olevat vastuvetav, vhemalt metssea ja metskitse puhul.

Kes maksab kinni ulukikahjustused?
Veel ks oluline slmprobleem on kahjustused: kes maksab kinni ulukite elutegevusest phjustatud kahjud. See probleem on phimtteliselt sna keeruline: tielikult on vimalik vastutada ehk ainult oma laudas olevate loomade eest. Tihtipeale on populatsiooni dnaamika hoopis rohkem mjustatud ilmastikust kui kttimisest.
Mitme jrjestikuse soodsa talve tttu suureneb niteks metssea arvukus plahvatuslikult ja pssimehed lihtsalt ei jua jahieeskirju jrgides piisavalt loomi kttida. Pllukultuuride kahjustused on suured, aga milline peaks sel juhul olema jahirentnike vastutuse mr? Mistagi peab eelnevalt olema ka klvatud vi istutatud midagi, mida saab kahjustada. Kahjustuste korral ttaks ilmselt paremini dnaamiline tasakaal, mida ilmselt on raske numbriliselt fikseerida. See peaks kujunema rentniku-maaomaniku kokkuleppe teel.
Probleemiks on ka avalikust huvist tulenev ulukite arvu fikseerimine: me ei taha ju, et meie metsades ldse metsloomi ei leiduks, ja elutegevuse tttu phjustavad nad ikka mingil mral kahjustusi.
Loomulikult ei tohiks olla olukordi, kus rentnik hoiab niteks turismijahi tarbeks pllumajandusmaastikul suurt metssigade asustustihedust, jttes kahjud maaomanike kanda. Samas, kui ta teeb seda metsaelupaikades, investeerides selleks niteks paarsada tonni vilja aastas, ja kahjustused on minimaalsed, on see tiesti aktsepteeritav.
Kui nd hakata otsi kokku tmbama, siis autori meelest tuleks eesktt selgeks vaielda, millistele konkreetsetele nuetele peab jahipiirkond vastama. Kui need nuded on kindlaks mratud, ei olegi kuigi thtis, kas see luuakse lalt- vi altpoolt, sest olukorrad vivad olla erisugused.
Mis puutub kahjustuste hvitamisse, siis autori arvamust mda oleks just siin vaja rentnike ja omanike tihedat dialoogi, kokkuleppeid ja ksteisemistmist. Tervikuna sisaldab uus jahiseadus aga mitut vga vajalikku muudatust ja nagu tles ks tuntud jahindustegelane: Iga seadusega saab elada.






Valdmann, Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudi lektor, filosoofiadoktor zooloogias

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet