Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Toila-Oru euroameerika pappel hvinud

Papleid on Eestis kasvatatud ligi kolm sajandit. Mitu puud on tuntuks saanud oma
ajaloo ja mtmete poolest. Meenutame Toila-Oru kooli juures mullu suve lpul tormiga hukkunud euroameerika paplit.

Toila-Oru pappel oli arvatavasti istutatud 1870. aastal
Juba 18. sajandi lpul kasvatati omaaegsel Liivimaal (Eestis ja Ltis) 10 liiki papleid, nende seas musta ja kallaspaplit ning ilmselt ka euroameerika paplit . Esimesena toodi Eestisse 18. sajandil Euroopa, Phja-Aafrika ja Aasia pritolu must pappel (Populus nigra), mida looduslikult peetakse jgede kossteemide pioneerliigiks.

Kui kallaspaplit hakati Euroopas kasvatama, selgus, et see hbridiseerus kergesti musta papliga.
Looduslik hbriid registreeriti arvatavasti esimest korda Prantsusmaal 1750. aastal ning seda hakati nimetama P. canadensiseks. Vahepeal veti kasutusele nimetus P. euramericana, kuid nd on taas kibel algne nimetus [9].
Euroameerika pappel judis meile tenoliselt esimesena Tartu likooli botaanikaaia kaudu, ta kasvas seal 1845. aastal [1]. 19. sajandi teisel poolel leidus euroameerika paplit Balti kubermangudes sageli [5]. Kui Soome pomoloog Ben Walter Heikel (1879 1954) tegi 20. sajandi algul ulatusliku reisi Baltimaadesse ja Venemaale, pani ta eriti thele, et neis paigus oli istutatud papleid, enim levinud oligi euroameerika pappel [8].
Toila gmnaasiumi juures olnud puu istutas legendi jrgi omaaegne Kantsi talu peremees Elias oma talu vravasse 1870. aastal [7]. Ilmselt see oligi nii. Mahakukkunud, umbes kolme-nelja meetri pikkuselt saetud tveharult, mis vis paikneda maapinnast viie-kuue meetri krgusel, loeti mdunud sgisel 120 aastarngast. Seda puud peeti sordiks Serotina, mille kirjelduse avaldas 1851. aastal Saksa loodusteadlane Theodor Hartig (18051880) nimetuse all Populus serotina Hartig.
Sordi Serotina hulka on enamasti arvatud isaspuud. Kuid arvan siiski, et see puu vis olla ��Serotina lhedane sort Marilandica.Marilandica on enim levinud sort Baltimaades, niteks Ltis leidus Marilandica 4806-s uuritud kasvupaigas 251, Serotina aga 124 juhul [6]. Sordi Marilandica puud on enamasti emaspuud. Toila gmnaasiumi bioloogia- ja geograafiapetaja Anne Sternhofi andmeil oli ka Toila-Oru pappel emaspuu, puu itses kevaditi, kuid andis suhteliselt vhe nn. paplivilla ehk lendkarvadega seemneid.

Puu murdus 2010. aasta septembris
1890. aastatel ostis aednik Pjotr Jelissejevi pojapoeg, ks Venemaa rikkamaid kaupmehi Grigori Jelissejev (18581942) Phaje misa koos selle karjamisa Fhrenhofiga ning Looga ja Kantsi talumaad. 1897 hakati rajama Oru lossi ja teisi hooneid [4, 7]. 1900. aastal lplikult valminud teenijamaja juures ji alles ka Kantsi talu pappel. 1957. aastast on hoones paiknenud kool ning sealne pappel ongi saanud tuntuks Oru pargi vi Toila kooli paplina. 1959. aastal veti puu looduskaitse alla.
Aastal 1997 oli puu rahuldavas seisus, ks haru klambriga kinni tmmatud ning puusse kasvanud [11]. Olenevalt sellest, kui krgelt on puud mdetud ja kes on olnud mtjad, on saadud erisugused mdud, sest tvi harunes suhteliselt madalal kolmeks phiharuks.
Esmalt registreeris selle euroameerika paplina dendroloog Eduard Viirok (19031937) 1930. aastal nimetuse P. canadensis Mnch all. Kuna ta polnud mrangus kindel, lisas ta sulgudes juurde P. nigra, seega ilmnes puul tema meelest mlema liigi tunnuseid. Tuleb arvestada, et hbriidse papli lehed varieeruvad suuresti, olenevalt sellest, millises vra osas nad kasvavad.
Aastatel 1959, 1961, 1966 ja 1969 on seda puud maininud dendroloog Aleksei Paivel (19292003) ja prast teda paljud teisedki. Paplil oli viimasel kmnel aastal murdunud kaks haru ning tvi murdus tielikult mullu 2. ja 3. septembri sel. Puu krgus oli tollal 27 meetrit [14].

Kirjandus
1. Enumeratio plantarum Horti Botanici Dorpatensis 1845. Ksikiri T botaanikaaias. v2. Friebe, W. Chr. 1805. Oekonomisch-technishe Flora fr Liefland, Ehstland und Kurland. Hartmannschen Buchhandlung. Riga.
3. Lefèvre, F. et al. 2001. In situ conservation of Populus nigra. International Plant Genetic Resources Institute, Rome, Italy.
4. Kaasik-Aaslav, Vambola 2006. Oru lossi saladus ja rikkus. CD-ROM.
5. Klinge, Johann 1883. Die Holzgewchse von Est-, Liv- und Curland. C. Mattiesen, Dorpat.
6. Laivi, Mris et al. 2008. Latvias kokaaugu atlants. Latvias universittes biologijas institte. Riga. http://www.kurtuesi.lv/download/flora/Latvijas_Kokaugu_atlants_LV.pdf.
7. Mtuste, Mrt 1998. Toila mbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost. Toila.
8. Nummi, Aimo 2000. Ilu- ja viljapuude mk Eesti puukoolidest Soome 1820. ja 1830. aastail Dendroloogilised uurimused Eestis II. Tallinn: 191195.
9. Populus canadensis (P. deltoides nigra) Moench (Hybrid Black Poplar). http://www.bioimages.org.uk/html/t53642.htm vt. 02.10.2010.
10. Populus deltoides. AgroForestryTree Database. http://www.worldagroforestry.org/ vt. 02.10.2010.
11. Relve, Hendrik 2000. Eesti plispuud. O Infotrkk, Tallinn.
12. Riikliku kaitse alla kuuluvate pliste puude loetelu. 1960. Kumari, E. (toim.). Looduskaitse teatmik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse komisjon. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn: 287317.
13. Рохт, Урмас 1986. О дендрофлоре некоторых районов Эстонии. Коковкин, Т. С., Рохт, У. К. (сост.). Вопросы декоративного садовоство и ландшафтоведение. Таллин: 4546.
14. Sommer-Kalda, Sirle 2010. Torm sai jagu kaitsealusest puuhiiglasest. Phjarannik, 2. sept.
15. Sda, Ilmar 1997. Oru pargi dendrofloorast. EPM teadustde kogumik, 189. Metsandus. Tartu: 4051.
16. Tamm, Heiki 1972. Phja-Eesti pargid. Valgus, Tallinn.
17. Tamm, lo; Margus, Malev, 1967. Paplid Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.



Heldur Sander, loodusgeograaf

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet