Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Oru park, Ida-Virumaa paekalda prl

Oru park on kaunis ja suurejooneline. Liigirohkuselt letab ta kiki teisi Phja-Eesti parke. RMK eestvedamisel uuendatav park
pakub rohkesti elamusi.

Vahelduva reljeefiga park on Phja-Eesti liigirikkaim
Aastakmneid on metsamehi seostatud mitme Eesti tuntud pargiga, nagu Sangaste, Keila-Joa ja Oru. Pidev sihikindel tegevus ning aastatega omandatud kogemused ja dendroloogilised teadmised on aidanud eripalgelistel aastatel hoida parkide ilmet ning liigirohkust. Mainitud pargid mitmekesistavad ka praegust RMK looduses liikumise ssteemi, luues ohtralt vimalusi jalutada, matkata, lihtsalt loodust uudistada ning osaleda loodusharidustegevuses, htlasi saab korrastatud looduskeskkonnas korraldada ritusi jpm. Vtame lhemalt vaatluse alla kirju ajalooga Oru pargi, millest arvatavasti on kuulnud iga eestimaalane.

Oru park asub Phaje suudmealal, paiknedes je mlema kaldal. Pargiala piirab phjast ja kirdest Soome laht, idapiiril asuvad Toila gmnaasiumi hooned, lunas uuselamurajoon ja lnes Toila alevik.
Maastikuliselt paikneb Oru park klindilahe suudmes Phaje orus liivakivipangal. Vahelduv reljeef mererse tasandiku, Neide panga ja Phaje oru kallastega muudab pargi maastiku vga vaheldusrikkaks ja kauniks. Siin vib nha krget paekallast, jelammi, terrassidena tusvat oruperve pangajrsaku serval, loopealset ja sgava liivase phjaga kaldanva. Tnu looduslikult mitmekesisele maastikule avanevad pargist mbruskonna maastikule, merele ja samuti parki endasse ilusad ja huvitavad vaated.
Oru pargi muudavad ainulaadseks asukohast tingitud eelised, oskuslik kujundus ja suur liigirikkus. Aasta-aastalt on park ha enam omandanud teaduslikku vrtust. Pargipuistu on judnud oma parimasse eluikka, paljud eksoodid viljuvad ja annavad looduslikku jrelkasvu, puurhmad ja ilupsad on saavutanud tiusliku kuju ja vrvigamma. Kodumaiste ja introdutseeritud liikide vahel on kujunenud keerulised suhted, liigirikas taimkatte peab tulema toime kllaltki mitmekesistestes mullastiku-, niiskus- ja muudes keskkonnaoludes. Lilleilu lisavad psililledele mitmesugused suvelillede rhmad, mis loovad vrvidemngu ja eri kujundeid. 2009. aastal hakati taastama roosipeenraid, praegu itseb pargis taimi le 30 liigist, kokku ligi 600 hikut. Liigirohkuselt letab Oru park kiki teisi Phja-Eesti parke.

Pargi lasi rajada Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev
Oru pargi ajalugu algab 1897. aastast, mil Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev ostis Phaje kaldal asuvad talud ning Phaje misa koos karjamisaga. Kokku ostis Grigori Jelissejev 144 hektarit maad. Lossi projekti tellis ta helt tolleaegselt tuntumalt arhitektilt Gavril Baranovskilt. Rajatava 90 hektari suuruse pargi plaani koostas Riia linnaaedade direktor Georg Kuphaldt.
Oru pargi plaan valmis G. Kuphaldtil 1899. aastal ja ta viis selle ellu kahe jrgneva aasta jooksul. Oru aedade ja pargi kavandamist pidas Kuphaldt heks oma huvitavamaks tks, eelkige looduslike eelduste tttu.
Muruplatside kujundus meenutas oma lekllusega renessansiaegseid Rooma aedu. Hekid, psastikud ja puud terrassidel olid pgatud Itaalia mustrite jrgi. Vanaema aed oli rajatud proua Jelissejeva soovi kohaselt. Pargimaastiku jrgi seatud teed kulgesid jeoru, metsa ja uusistandike vahel, arvestades kohalikku olustikku ja kliimat.
Prast Venemaal puhkenud revolutsiooni emigreerus G. Jelissejev Prantsusmaale ning Oru loss ji kuni 1935. aastani jrelevalveta. Eesti Vabariigi suurtsturid ostsid Oru lossikompleksi koos pargiga ning kinkisid selle presidendile suveresidentsiks. 26. aprillil 1935 loodigi Kadrioru Valitsemise Komitee baasil Riigiparkide Valitsus, selle juhatajaks mrati riigivanema vend Peeter Pts. Selle ametkonna hallata ji Oru park koos Kadrioru, Keila- Joa ja Phajrve pargiga.

Uue ilme sai park 1936. aastal
Lossi parandustdega alustati 1935. aastal. Oru loss ja park saadi korda pooleteise aastaga. 1936. aasta juulikuuks olid ehitatud komandandimaja, aednikumaja ja ambulantsi-sauna-pesukgihoone, remonditud ja renoveeritud olid loss, kasvuhoone ja tlistemaja. Kasarmuks kohandatud tlismaja idaossa lisandus juurdeehitis.
Istutustde mahust annab levaate istutatud taimede kogus: ilupuid ja psaid oli ette nhtud istutada 7210 tkki, psililli ja alpitaimi 14 180 ning roose 7150 tkki; istikud toodi paljudest vlismaa puukoolidest ja aianditest.
Teise maailmasja kigus loss koos enamiku krvalhoonetega purustati, samuti sai kannatada park. Oru park hakkas vssa kasvama, vanemad puud murduma ja park risustuma. Kohtla-Jrve rohelise vndi metsamajandi asutamisega loodi eeldused pargi korrastamiseks.
1972. aastal loodigi Kohtla-Jrve rohelise vndi metsamajandi koosseisus Toila metskond, kelle hooldada oli ka Oru park.
Aastal 1991 sai Toila metskonnast Jhvi metskonna ks jaoskond. 1997. aasta 1. aprillist liideti Jhvi metskond Kohtla metskonnaga. Aktiivse ja asjatundliku metsniku Maire Uustali eestvedamisel renoveeriti lossiplatsi piirdeaed, taastati kalade purskkaev, pargi vravad ja basseinid, remonditi treppe ning teid, taastati Niametsa paviljon, korrastati grott Neide pangal, remonditi sildu, istutati hekid ja vaippeenrad.
Oru pargi sihiteadlik korrastust andis metsameestele kogemusi, htlasi pakuti eri huvilistele veelgi rohkem silmailu ja mitmeklgseid tegutsemisvimalusi.

Edu vti on pidev korrastust
Oru park veti looduskaitse alla Saka- Ontika-Toila paekalda osana Eesti NSV Ministrite Nukogu 11. juuli 1957. a. mrusega nr. 242 Abinudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s (ENSV Teataja 1957, 14, 125). 1997. aastal koostati Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Eeskiri uuendati ja kehtestati Vabariigi Valitsuse 22. juuli 2010. a. mrusega nr. 100. Kaitseeeskirja jrgi on Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmrk hoida elustiku mitmekesisust, silitada maastiku ilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, koloogia, esteetika ning puhkemajanduse seisukohalt vrtuslik puistu ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid ja suunata nende edasist tarvitust.
Kuna Oru park on ks Eesti suuremaid maastikuparke, siis on hooldus kahtlemata esmathtis, et siliks tema seisund ja atraktiivsus. Oru pargi maastikukaitseala pindala on 74,70 hektarit, millest jrjekindlat ning sagedat niitmist vajab 56,9 hektarit. Seega tuleb kevadsuvel niita umbes 200 hektarit ning sgisel langenud lehtedest koristada ligi 9 hektarit. Pargitde mahtu suurendavad vikevormide (4,6 km teid, 425 m hooldatavaid treppe, 190 meetrit hooldatavaid piirdeid), hekkide- ja lillepeenarde hooldus (887 m lillepeenraid, 833 m hooldatavaid hekke), prgikoristus ja raietd. Talviseid lumetrjetid tehakse olulisematel teedel, mille pikkus hlmab kogu teedevrgust umbes poole.

Praegu rekonstrueeritakse parki
Oru park on rmiselt suure klastuskoormusega ala. Siin kib aastas ligi 100 000 huvilist. Tema kaitse ja klastuskorralduse seisukohalt on oluline tagada korralik klastusinfrastruktuur, samuti hea teabetase, sealhulgas visuaalne informatsioon klastusobjektide kohta. Siht on luua kestlik, otstarbekas ja meeldiv keskkond, kus saab huvilistele pakkuda mitmeklgset tegevust. 2010. aastal avanes riigimetsa majandamise keskusel vimalus taotleda Oru pargi klastustaristu rekonstrueerimiseks rahastust Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) meetme Looduse mitmekesisuse silitamine kaudu. Projekti eesmrk on hoida kaitseala ajaloo- ja loodusvrtusi ning luua loodushuvilistele parem ja turvalisem infrastruktuur ja tagada nende informeeritus, svendades seelbi loodustundmist ja keskkonnateadlikkust.
Nimetatud meetme raames on valminud Oru pargi klastustaristu rekonstrueerimise projekt, selle autor on hanke vitnud AS Kobras. Projekt vimaldab detailselt planeerida pargimaastiku ja objektide kaitse-, hoiu- ja vrtustamise tid ning teha selleks asjakohaseid investeeringuid.
Tnavu rekonstrueeritakse jrgmised objektid:
1. Oru pargi luigetiikide rsed trepid ja teed, mis on lagunenud ja kulunud ning minetanud esteetilise vljangemise.
2. Oru pargi osaline teedevrk, sest lisuure kasutusega pargirajad on kulunud, pinnas tihenenud, puujuured vljas, suurte vihmadega kaetud lompidega ja mudased. Pinnasteed kaetakse keskkonda sobiva tallamiskindla kattega, profileeritakse ja paigaldatakse rekivid. Uuendatud teedevrk suurendab klastajate turvalisust.
3. Oru dendropargi trepid ja teed; nende korrastamine suurendab kaitseala esteetilist ja prandkultuurilist vrtust, htlasi tagatakse turistide turvalisus.
Jrgmisena on kavas rekonstrueerida Oru pargi karuvravate ja lossiplatsi vaheline kergtee ja parkla. Rajatakse parklatasku ja kergteele sadeveessteem ning valgustus, samuti taastatakse lossiplatsi balustraad.
Oru pargi rekonstrueerimistd rikastavad siinseid looduses liikumise vimalusi, lubavad klastust paremini suunata, aitavad vltida vi vhendada survet tundlikele liikidele ning hoida kaunist kohalikku loodusmaastikku.


Autorid. Alar Sda, RMK Ida-Virumaa metsalem
Heinar Juuse, RMK loodushoiu osakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja
Marge Rebane, RMK loodushoiu osakonna Phja-Eesti piirkonna klastusjuht


Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet