Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Artistoni edu vti: ksmeelne tegutsemine

Neliteist aastat tagasi otsustasid kolm kursusevenda luua hise firma, mis teeks metsatid. Aastaid hiljem on kolme noormehe
asutatud ettevttest arenenud ettevtete grupp, kuhu on kaasatud kmneid ttajaid.

Firma asutati prast maalikooli lpetamist
O Artiston loodi 1. septembril 1997. aastal. Selle asutajad olid Raul Vahter, Jaanus Lehtmets ja Margo Klaasmgi; juhatuse esimees oli Margo Klaasmgi. Ettevtte tegevusvaldkonda kuuluvad metsa uuendamine, metsakultuuride ja noorendike hooldus, metsa lesttamine, kasvava metsa raieiguse vrandamine. htlasi vahendatakse metsamaterjali, vrandatakse metsa- ja pllumaa kinnistuid, hinnatakse metsa, mdistatakse maad ja korraldatakse maareformiga seotud dokumentatsiooni.

Ettevtte juhatus on snastanud oma edu vtme: professionaalsus ja usaldusvrsus. Kik ettevtte asutajad on ppinud metsamajandust Luua metsanduskoolis ja ka Eesti maalikoolis. Mehed hakkasid metsatid tegema juba kooli ajal ning jtkasid prast kooli lpetamist hises ettevttes. Kooli ajal vimaldasid metsatd pigem taskuraha teenida ning kidi ka Soomes tl, et ettevtte loomiseks vajalikku algkapitali teenida. Bakalaureusekraadi said mehed 1995. aastal ning kik kolm esitasid htlasi taotluse astuda magistrantuuri. Siiski oli ettevtlustuhin suurem ning peamine energia kulus ettevtte loomisele.

Ettevtlusega seotud td tuleb teha hiselt
hine ettevte asutatigi paar aastat prast likooli lpetamist. Margo Klaasme snul tuli sna varsti teha phimtteline muudatus: Mnda aega tegime td nii, et tegevus jaotus histeks asjadeks ja kellegi personaalseteks asjadeks, ent mistsime peagi, et nii ei saa ttada. Langetasimegi otsuse, et kiki ettevtlusega seotud tid teeme hiselt. Paljudel juhtudel ei anna koost hid tulemusi, kui selle sees on ka kellegi isiklikud huvid. Nii lhevad prioriteedid paigast ning td ei ole enam vrdse kaaluga. Ma arvan, et selline phimtteline lhenemine hise ettevtluse osas on olnud ka meie edu vti. Oleme hakkama saanud ilma suuremate tlide ja probleemideta, kuigi meie tegevusulatus on jrjest laienenud ja gruppi on lisandunud uusi ettevtteid.

Aastatega on metsamajanduse krval lisandunud teisi valdkondi, mille majandustegevuse otsustasid osanikud hoida eraldi: igal valdkonnal on oma juriidiline isik. Nagu osanikke, on Artiston Grupi ttarfirmadel ka philisi tegevusalasid kolm. O-sse Artiston Grupp kuulub praegu neli ettevtet: O Artiston, mis tegeleb metsamajandusega, AS Punane Tulp, mis on O Artiston Kinnisvara omanikfirma ning O Artiston Invest, mis tegeleb investeeringutega. Igal ttarettevttel on oma tegevjuht, kes kannab pidevalt hoolt firma tegevuse eest ja koordineerib tid. Juhid suhtlevad ksteisega tihedalt ning koosolekuid peetakse regulaarselt kord ndalas.

Metsamajandusest investeerimiseni
1999. aastal loodi O Artiston Kinnisvara. Me judsime sna ruttu arusaamisele, et erinevad munad peavad olema erinevates korvides. Nii on kergem pidada selgepiirilist kuludetulude arvestust grupisiseselt, selgitab Margo Klaasmgi. Praeguseks on Artiston Kinnisvara maafondi suurus 8200 hektarit, millest enamik ehk 6200 hektarit on metsamaad ja 1500 hektarit pllumaad. Puistute ldtagavara on 600 000 tm ning aastane tagavara juurdekasv 20 000 tm. Aastas uuendatakse 80 hektarit metsi.
Artiston teeb metsatid peamiselt Lne- ja Ida-Virumaal, Jrvamaal ning Jgevamaal, philiselt seal paiknevad ka nende metsakinnistud. Metsakasvatuse osas pole mtet minna liiga kaugele, see pole meie eesmrk. Soovime olla kompaktne ja hsti hallatav ettevte. Oleme investeerinud ka pisut kaugemale, ent meeleldi toimetame oma lhikonnas. Pealegi on siin ka head metsad, rgib Klaasmgi. O Artiston majandab nii Artiston Kinnisvara kui ka teiste omanike metsi. Kontor asub Lne-Virumaal Laekvere alevikus, seal on ka tkoda. Kontoris teeb td raamatupidaja ning tkojas tehnikaspetsialistid. Suurem osa 32 ttajast tegutseb iga pev metsas. Ka metsameistrid on mobiilsed ttajad: enamasti metsas vi kliendi juures.
Muu tegevuse krval on Artistonil Kundas puiduterminal, kust makse paberipuud otse laeva. Seal ttab seitse inimest. Kunda puiduterminali ttajad teenindavad ka Kunda tsemenditehast, valmistades ette mda raudteed veetavaid klinkrivaguneid ning thjendades ja puhastades plevkivivaguneid. Vajaduse korral minnakse appi puhastama ja remontima tehase trummelahje. Selline t eeldab kiiret reageerimist ning valmisolekut ka sel, aga Klaasme snul on sealsed mehed tublid ja saavad kikide tdega hakkama. Oleme seda praktikat kasutanud juba pikki aastaid ja see on end igustanud, selgitab ta.
O Artiston Invest loodi eraldi ettevttena 2004. aastal samal phimttel: et oleks hea levaade eri tegevusalade finantsseisust. Investeerimisega tegelev ettevte on osanik paljudes projektides ja arendustes. Eredaim nide on e-kool, mis on lli lastevanemate ja kooli vahel. Investeeritud on ka meditsiiniseadmeid tootvasse ettevttesse AS Myoton ja mobiilse parkimise arendamisse Ameerikas. Investeerimise valdkond on kll tegelikult meie kompetentsist vljas, aga heade nuandjate ja tutvusringkonna abil oleme teinud pris huvitavaid pikaajalisi investeeringuid. Suurt edulugu veel ei ole, ent investeerimine uutesse tehnoloogiatesse on pnev vljakutse, phjendab Klaasmgi.

Meeskonnamng iga pev ja korvpalliplatsil
Nagu korvpall, oleneb ka ettevtte hea toimimine eelkige meeskonnamngust. Seda mistavad O Artiston juhid hsti. Tenoliselt inspireerituna juhtide loodud firmasisesest kultuurist, mida iseloomustab koost ja avatus, kohtab Artistoni ttajaid tihti korvpalliplatsil. Kaasa lakse Lne-Virumaa meistrivistlustel ning traditsiooniliselt neb neid silmapaistvaid orani vrvi spordisrke kandvaid mehi ka metsandusttajate kutsevistlustel ja metsatstusettevtete korvpalliturniiril. Margo Klaasmelt ksitakse vahel naljatamisi, kas nad vtavad tle ka neid, kes korvpalli ei mngi. Tegelikult on hulganisti sportlikke inimesi sattunud kollektiivi juhuslikult. Margo Klaasmgi ja Raul Vahter tunnistavad, et sellised hine tegevus, nagu sportimine ja tvlised ritused liidavad kollektiivi oluliselt. Kevaditi kiakse hiselt metsaistutuspevadel, suvel korraldatakse suvepevad, sgisel kiakse jahil ning koolitusel. Aasta lpus toimub traditsiooniline aastalpuritus, kuhu on oodatud ka ttajate abikaasad. Neist ritustest vetakse hea meelega osa. htlasi annavad need tagasisidet: kas kedagi vaevab mni mure vi probleem vi on tal hoopis mingeid ideid, kuidas ht vi teist tegevust ettevttes parandada. Katsume ka ise eeskujuks olla. Kui ainult vga intensiivselt td teha, nagu meil kombeks, on vaja aegajalt ka lgastuda. Vabaajaritustel lhevad jututeemad tihti ka tprobleemideni ning siis on hea vimalus rkida, mis on sdamel. Oluline on ka see, et aeg-ajalt saaks terve kollektiiv korraga kokku, sest igapevaselt ttame me erinevates kohtades, rgib Margo Klaasmgi. Raul Vahter tiendab, et tihti kuuleb sellistel vabaajaritustel ttajatelt mtteid, mille le hiljem omavahel arutleda.

Praktikantidest vib saada hid spetsialiste
Artistoni kollektiivi iseloomustab avatus. Meil ei ole nii, et ainult juhid saavad ideid anda. Oleme valmis kiki kuulama ning hid ideid rakendame hiselt ellu ka. Me oleme kik he meeskonna liikmed ning oleme alati rhutanud, et see ei ole minu, Rauli vi Jaanuse ettevte, vaid meie kigi hine ettevtmine. Kui kik panustavad, saab ka kogu kollektiiv lisandvrtust.
Ttajad saavad sellest aru ja oskavad seda hinnata, selgitab Klaasmgi. Nii on kollektiiv psinud suhteliselt stabiilsena. Endiselt on tl ka neid, kes tulid Artistoni tle juba selle asutamise ajal 14 aastat tagasi. Ttajad on philiselt lhipiirkonna elanikud. Artiston on ks Laekvere valla suurimaid tandjaid, suuremad on veel ainult paar pllumajandusettevtet ja AS Palmako. Metsalesttajaist on Artiston oma piirkonnas ainus. Metsatid teevad seal ka mned fsilisest isikust ettevtjad, ent nemad on pigem koostpartnerid ja alltvtjad, mitte konkurendid.
Nii Klaasmgi kui ka Vahter tunnistavad, et uusi ttajaid on jrjest raskem leida, sest paljud lhevad ppima suurde linna ning jvadki sinna. Ja kes piirkonda jvad, ei oska teha metsatid. Artistonil on head suhted Luua metsanduskooliga, kust saadakse suviti tle praktikante. Praktikantidest on tulnud pris palju hid ttajaid, kes on olnud ka siitkandi elanikud. Kel on tahtmist ppida eriala selgeks ja td teha, on alati teretulnud, rgib Raul Vahter. Praktika sooritamine on vimalus nii tandjale kui ka ttajale. Tandja saab katsetada ttaja oskusi ning aimu tema potentsiaalist, ttaja omakorda neb, kas see t sobib talle ning kuidas ta sobitub tulevaste kolleegidega. Tnavu suvel oli Artistoni kollektiivi kaasatud neli praktikanti.

Rahulolev klient on parim reklaam
Artiston ei majanda ainult oma grupile kuuluvaid metsi, vaid ka teiste omanike metsi. Nende osakaal on umbes 6070% tdest. Ettevte vib jda ldise olukorraga rahule: piirkonnas td jagub ning paljudest on saanud psikliendid, kellele on td tehtud juba ettevtte algusaegadest saadik.
Mullu Lne-Virumaad rsinud tormi tttu tuli td juurde, ka metsaomanikud olid sunnitud pingsamalt mtlema metsade majandamisele. Kuid siiski on kllalt palju neid omanikke, kellel napib teadmisi; nii mnigi arvab, et metsaga tuleb tegeleda siis, kui omanikul on vaja, mitte siis, kui metsal vaja.
Klaasmgi on theldanud ka mningast pelgust suhtluses ettevtetega. Oma rolli on siin mnginud ka meedia, sest sinna juavad suuresti ainult negatiivsed uudised, mitte positiivsed. Artistoni maine piirkonnas on hea ning peamiselt lisandub uusi kliente seniste klientide soovituste kaudu ning osa leiab tee Artistonini ttajate suhtlusvrgustiku kaudu.
Kontaktvrgustik on rmiselt thtis. Selle eelduseks on kindlad nudmised iseendale t suhtes. Oleme 15 aastat teinud td nii, et kliendid saaksid heal tasemel teeninduse osaliseks ning koost ei jks hekordseks, vaid kestaks pikaajaliselt. Hea t on parim reklaam, tleb Raul Vahter. Majandamist vajavaid metsi leiavad ttajad ka looduses ringi liikudes ning seejrel omanikuga kontakti vttes. Margo Klaasme snul ei saa jda lootma, et sind les leitakse tuleb ka ise endast mrku anda.

Kriis tegi tugevamaks
Tenoliselt ei ole htegi ettevtet, keda mne aasta tagune majanduskriis poleks puudutanud. Nagu paljud teised, oli ka Artiston sunnitud minema kokkuhoiureiimile. Metsamaterjal ja kaup kaotas kiirelt oma endise hinnataseme, mis sundis kiiresti tegema ebapopulaarseid otsuseid. Juhatuse liikmed kutsusid kokku kik ettevtte ttajad, selgitasid neile nitlikult majanduslikku olukorda. Prast info saamist said ttajad iguse otsustada edasiste sammude le.
Selge oli see, et kulusid tuli hoida kokku. Selleks oli vaja kas osa ttajaist koondada vi vhendada kigil vrdselt ttasusid. Ttajad valisid palga krpimise. Olukord oli raske. Kuidas valida vrdselt tublide ttajate vahel, keda koondada ja keda tle jtta? On nn, et ttajate vahel on austus ja lugupidamine, nii said kik silitada oma tkoha, rgib Margo Klaasmgi. Raul Vahter lisab, et tol ajal tehtud otsus oli parim, mis teha andis, sest metsasektor on kosunud pris judsalt ning juba praegu on kiki ttajaid taas vaja.
Nii ttajaile kui ka ettevttele on thtis hoida kollektiivi. Rasked ajad ei ole veel mdas, endistviisi tuleb olla kokkuhoidlik, sest on nha uue kriisi ilmingud. Kriisi ajal pitud oskuste najal on mgimahud vahepeal suurenenud. Oma tid osatakse efektiivsemalt planeerida, mis vimaldab rohkem klientidega suhelda. Koos uute metsameistritega on lisandunud ka nende suhtevrgustikud, mis toovad kliente juurde. Raul Vahteri snul plaanitakse endiselt investeerida metsamaadesse ning nende parimasse majandamisse.



Pille Rivas, Eesti metsa- ja puidutstuse liidu kommunikatsiooni- ja projektijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet