Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Eukalptid maailma metsanduses

Sooja kliimaga maades kasvatatakse puuistandikes enim eukalpte. Milline on selle peamiselt Austraaliast prit puuperekonna roll oma kodumaa looduses ja maailma metsanduses?

Eukalptide koht taimesstemaatikas
Ndisaja metsandust iseloomustab kaks vastandlikku suundumust. helt poolt vetakse jrjest enam metsi range kaitse alla, neis lpetatakse majandustegevus ning seatakse esikohale looduslikkuse ja elurikkuse hoid. Teiselt poolt rajatakse ha laialdasemalt puuistandikke, kus lhikest raieringi rakendades kasvatatakse intensiivselt puidu biomassi pigem pllumajandusele omaste meetodite abil. Seda tpi metsanduses kasutatakse sooja ja niiske kliimaga maades kige enam eukalpte. Need on puud, mille kodumaa on teatavasti Austraalia ja mille lehtedest toitub armas kukkurloom koaala.

Eukalptide nimetus tuleneb kreeka keelest: kalyptos thendab kaetud, hsti varjatud. Tepoolest: nende ie kroonlehed on kaetud iekattega (operculum), itsemisel lkkavad tolmukad ie lahti.
Perekond Eucalyptus LHer. on ks liigirikkamaid ja mitmekesisemaid taimeriigis. Nad kuuluvad mrdiliste Myrtaceaesugukonda, nagu ka Vahemere maadelt prit ning eestlastele mirdina tuntud pruudiprja ja toataim harilik mrt (Myrtus communis). Eukalptide kodumaa on Austraalia, perekonna 700 liigist ainult 15 kasvavad looduslikult vljaspool Austraalia maailmajagu ja 9 prinevad vljastpoolt Austraaliat. Ainult ks liik kasvab phjapoolkeral. See on mindanao eukalpt (Eucalyptus deglupta Blume) Filipiinidel. Austraalia osariikidest kasvab neid kige rohkem Tasmaanias.
Peaaegu kik eukalptid on igihaljad ja nende vegetatsiooniaeg kestab aasta ringi. Maailma teistes piirkondades kultiveeritavatest eukalptidest on tuntuim E. globulus Labill., inglise keeles Tasmanian bluegum, eesti keeles sinine eukalpt. Oma nime on ta saanud peamiselt lehtede sinaka tooni jrgi.

Rekordilised mtmed
Eukalptide mtmed varieeruvad suuresti, psastest hiigelpuudeni. Hiiglastest olid vaimustatud ka botaanikud, kes reisisid Austraaliat avastama koos maadeuurija James Cookiga. Eukalptide hulka kuuluvad maailma suurimad puud, kindlasti on nad pikimad istaimede hulgas, kuid mned okaspuud (sekvoiad ja ebatsuugad) vivad neid siiski letada. Nad vivad kasvada le 100 meetri krgeks. Kuigi ilmselt on osa teadetest pikimate puude kohta vaid legendid. Korrektselt mdetud krgeim puu 114 meetrit on prit liigist, mille nimetus on valitsev eukalpt (E. regnans F. Muell.; ing. Australian Mountain Ash). Uskuda vib ka aastal 1878 langetatud puu pikkust: 132 meetrit. Seega vivad nad olla pikemad kui kigile tuntud sekvoiad Californias.
Praegustest puudest pikim, 92-meetrine, kasvab Austraalias Victoria osariigis (ndseks on torm osa selle puu ladvast murdnud ja puu krgus on 84 meetrit toim.). Faktina on kinnitatud ka 99,6 meetri pikkune puu Centurion. Seda liiki puude (E. regnans) diameeter vib olla kuni 11 meetrit. Victoria osariigis on kahe meetri krguselt puu mbermduks saadud 24 meetrit. See oli valitsev eukalpt King Edward VIII, kuid puu hukkus tulekahjus. Vrdluseks: maailma he tuntuima puu, hiidsekvoia Kindral Sherman krgus on 84 meetrit, tve mbermt rinnakrguselt 24 meetrit; hinnanguliselt on tema mass 1200 tonni. Videtavalt suudab le 80 meetri krguseks kasvada seitse eukalptiliiki.
Vljaspool looduslikku areaali kige enam kultiveeritav sinine eukalpt kasvab tihti le 60-meetriseks. Hispaanias Galicias kasvab le 80 meetri pikkuseid puid. Portugalis ja Hispaanias on sadu puid, mis on jmedamad kui kaks meetrit.

Eukalptide kasutamine
Kuigi alguses oli vanas maailmas huvi eukalptide vastu peamiselt botaaniline, sai peagi mravaks majanduslik klg, puidu tootmine. Mrgati puude kiiret kasvuvimet, seetttu hakati istandikke rajama tuulekaitseribadena, erosiooni peatamiseks, leheli tootmiseks, peamiselt aga kttepuuks ja tstuspuiduks. Puitu hakati kasutama raudteesildade ehitusel ja liipriteks, autode biogaasi tootmiseks, kaevanduste tugipuudeks ja puuse saamiseks.
Troopilistes maades hakati 19. sajandi teisel poolel populariseerima eukalptide istutamist soistele aladele, et neid looduslikult kuivendada ja vhendada malaaria riski. Puidu lhikesekiulised rakud sisaldavad vrreldes teiste puuliikidega palju tselluloosi, htlaste mtmetega kiud sobivad eri paberisortideks valgest paberist kartongini ja tualettpaberist ajalehepaberini.
Ka tnapeval on eukalptipuidu tarvitus vga lai: sellest saab veinivaate ja merekarpide kasvatamise parvi ning saematerjali, vineeri ja puitkiudplaate. Eukalptide kasvatamine ja tstuslik kasutamine on ks maailma metsanduse kiiremini arenev sektor. Eukalptid ja paplid on metsapuude hulgas ka hed peamised objektid, millest kujundatakse geneetiliselt muundatud organisme. Parandada ptakse eelkige eukalptide vastupanuvimet putukkahjurite suhtes.
Samas on eukalptid endiselt hinnatud ka ilupuudena, niteks Phja-Euroopas kasvatatakse haljastuses viksemamdulisi mgedest prit liike, mis taluvad ka madalamaid temperatuure.

Eukalptide omapra
Eukalptide lehtedele on omane dimorfism ehk heterofllia ehk erilehisus. Taime eri arengujrkudele on tunnuslikud erisugused lehed. Noored, juveniilsed lehed on vastakud, suhteliselt laiad ja enamasti ilma rootsuta. Vanemate puude lehed on pikad, vahased, rootsulised ja paiknevad vrsel vahelduvalt. Vanades lehtedes on rohkem li. Puude koor koorub ribadena, see annab tvedele erilise ilme haljastuses.
ied paiknevad isikutes ja on enamasti valged, vili on kupar, mis sisaldab palju seemneid. ied on nektaririkkad, pakuvad toitu paljudele loomadele ning on vga head meetaimed. Euroopas itsevad puud sgisel. Tuntud on eukalpti eeterlikud lid, mida kasutatakse farmaatsias ja parfmeerias. ldtuntud on eukalptili tervendav mju hingamisteedele. Toodetakse essentslisid ja tanniine. ite lhn meelitab ligi putukaid. Tve, eriti koore vigastamisel eraldub parkainerikas mahl, mis muutub hu kes vaiguks. Seetttu nimetataksegi paljusid eukalptiliike rahvapraselt kummi(vaigu)puudeks (ingl. gum trees). Eeterlike lide suure sisalduse tttu on eukalptimetsad vga tuleohtlikud.
Kigile tuntud Austraalia smbolloom koaala sb peamiselt vitseukalpti (E. viminalis Labill.) lehti. Ta ei joo vett, kuid saab lehtedest kik vajalikud toitained. Koala thendabki austraalia aborigeenide keeles ei joo. Looma pikk soolestik vimaldab seedida eukalpti igihaljaid vintskeid lehti ning toime tulla nendes sisalduvate mrgiste ainetega. Terve elu eukalptidel veetev dendrobiont koaala lhnab tugevalt eukalptilide jrele, mistttu kiskjad tema liha ei taha ning tugev eukalptilhn peletab ka parasiitputukad tema karvastikust.
Samas peetakse eukalptilehti pigem mrgiseks ja kasutatakse loodusliku insektitsiidina, tuntud on ka nende antibakteriaalne toime. Eukalptimetsa lhn on eriomane; legendi jrgi tundnud maailmasjast meritsi Austraaliasse saabunud sjamehed seda juba enne, kui rannik paistma hakanud. Looduse ammuses ajaloos, tertsiaari ja kvaternaari ajastul, olid eukalptid levinud tunduvalt laialdasemalt, fossiilses materjalis on neid leitud paljudes maailma piirkondades, kuid enamikus kohtades on nad jaegadel vlja surnud. Vaid Austraalias arenesid liigid edasi.

Euroopas hakati eukalpte kasvatama juba 18. sajandil
Prast avastamist 18. sajandi lpul on eukalptid levinud le maailma piirkondadesse, kus kliima vimaldab neid kasvatada: troopilistele ja subtroopilistele aladele. Eukalptide esimeseks introdutseerijaks vanasse maailma peetakse botaanik Joseph Banksi, kes osales Cooki ekspeditsioonil Austraaliasse 1770. aastal.
Prantsuse botaanik ja aednik A. Greichenot ti Pariisi botaanikaaeda sinise eukalpti seemned 1804. aastal. Tnapeval on see maailmas kige enam levinud eukalptiliik. Euroopas on eukalptiistandikke kige rohkem Portugalis ja sealt phja poole jvas Galicias ning Portugalist luna poole jvates Hispaania piirkondades. Juba 1979. aastal oli Portugalis 560 le kahe meetri jmedust puud. ks O Avoks (vanaisa) kutsutud puu Hispaanias Landro je res aastatel 18841912 rajatud eukalptimetsas on 67 meetrit krge ja mbermduga 10,5 meetrit.

Eukalptid, olulised puud metsakasvatuses
Eukalptide eri liigid tahavad erisuguseid kasvukohatingimusi. ldiselt eelistavad nad niisket kliimat: kogu aasta vltel sademeid le 700 mm (5001500 mm). Minimaalne temperatuur, mida nad oma kodumaal taluvad, on 5 C. Madal temperatuur ongi peamine tegur, mis piirab eukalptide kasvatamist. Noored puud on temperatuuri suhtes tundlikumad. Halvasti mjub madal temperatuur koos uduga. Temperatuuri 0 kuni +5 C ning suure huniiskuse tttu vivad noored puud hukkuda, vanad taluvad temperatuurilangust kuni 8 C, kuid ainult paar peva.
Kasvatamiseks sobivad viljakad, aga ka erodeeritud ja toitainevaesed parasniisked mullad, pH le 5. Istandikes kasutatavad kiirekasvulised eukalptid ei talu leujutusi ega tugevat tuult. Vr on arusaam, et eukalptid kasvavad eelkige vihmametsades, kuid paljud istandikud, eriti Luna-Ameerikas, on rajatud vihmametsade asemele, siiski ksnes aladele, kus ei ole leujutusi.
Edukaks looduslikuks metsauuenduseks, aga ka metsakultuuri kasvamaminekuks vajavad noored eukalptitaimed tisvalgust, ka vanametsa osaline vari prsib kasvu. Prast lageraiet uuenevad eukalptid knnuvsudest.

Eukalptide kasvatamisega seotud koloogilised ohud
On mitu seenhaigust, mis vivad phjustada eukalptide huku, niteks meilgi taimlates tuntud hahkhallitus Botrytis Cinerea ja lehehaigus Mycosphaerella molleriana, mida Eestis pole leitud. Putukatest on tuntud kahjurid Ctenarytaina eucalypti ja Ctenarytaina spatulata, eriti aga krsakad Phoracantha semipunctata ja Gonipterus scutellatus, kes kahjustavad eukalpte just vljaspool looduslikku areaali, istandikes. Kaks esimesena nimetatut on nokaliste seltsi kuuluvad putukad. Tegu on tirtidega, kes imevad lehtedest rakumahla, eestikeelset nimetust neil pole, nagu ka kahel teisel mardikaliigil. Eukalpti lehti sv Gonipterus scutellatus on sna ohtlik, niteks on ta Euroopa Liidus karantiinialune kahjur Kreekas ja Portugalis (Assooridel).
Eukalptiistanduste rajamisel tekitab suurimaid probleeme puude looduslik levimine kohaliku floora koosseisu. Hea konkurentsivime tttu vivad nad invasiivselt kohalikke puuliike metsade koosseisust trjuma hakata. Nii on niteks juhtunud Hispaanias Galicias, kus eukalptid on laialdaselt levinud metsadesse ja oluliselt muutnud metsamaastike vlisilmet.
Areaalist vljaspool, kuivaperioodidega kliimas on eukalptimetsad eriti tuleohtlikud. Eukalptiistanduste elurikkuse kohta on kirjanduses antud vga mitmesuguseid hinnanguid. Leidub viteid, et kuna eukalptilehed sisaldavad ohtralt fenoole, on nad mrgised huumust tekitavatele mikroorganismidele ja maapinnale ei teki ka alusmetsa, vhe on linde ja pole isegi mesilasi.
Samas on eukalpte kiidetud hea meetaimena ja kinnitatud, et nad parandavad mullaviljakust. Eukalptiistandike pinnavett alandav mju vib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Mnel maal on eukalptiistandikud rajatud majandatavate tammemetsade asemele, kuid see vaesestab kohalike prandkoosluste liigirikkust ning muudab traditsioonilist maastikupilti.

Eukalptiistandikud toodavad rekordilisel hulgal biomassi
Soodsates kasvuoludes vivad eukalptid saavutada maailma puuliikidest ilmselt kige suurema biomassi produktsiooni. Hispaania atlantilises osas on tootmisistandike took keskmiselt 1020 m3 puitu ilma kooreta aastas, 1215-aastase raieringi korral. Hea ilmastiku korral produtseerivad istandikud kuni 35 m3 puitu aastas, raieringi jooksul vib teha ka kuni 5 harvendusraiet. Euroopas pole alati seatud sihiks ainult puidu biomassi kasvatamist: eukalptid aitavad piirata erosiooni ja transpireerida mullast liigset niiskust.
Istandikke rajatakse muldadele, mille veehoidmisvime on vhene; prast istandike koristamist vivad pllu mullaomadused olla isegi paremad. Peamine produktsiooni limiteeriv tegur on mullast saadav niiskus, seega sademed. Sest ainult hea varustatus veega tagab mullast mineraalsete toitainete judmise lehtedesse ja seega pideva ning efektiivse fotosnteesi ja biomassi akumuleerimise puiduna.
Suurimaid produktsiooninitajaid on eukalptiliikidest saavutanud suur eukalpt (E. grandis W. Hill ex Maiden) Brasiilias ja Luna-Aafrikas: 4060 m3 puitu hektari kohta aastas (koristusvanus 68 aastat). Soovitatavat raieringi pikkust on pidevalt vhendatud ja praegu on see Brasiilias keskmiselt viis aastat, puiduproduktsioonis on aga jutud isegi 100 kuupmeetrini aastas. Portugalis ja Tiilis jvad sinise eukalpti vastavad nitajad vahemikku 2022 m3. Eukalptiistandike keskmiseks puiduproduktsiooniks maailmas on hinnanguliselt 20 m3 hektari kohta aastas. Peetakse reaalseks, et thusama metsakasvatuse ja aretuse abil vib see juda 2530 kuupmeetrini.

Istandikud hlmavad maailmas 9,5 miljonit
hektarit Eukalptid on maailmas ilmselt enim istutatud lehtpuud. Lhikese raieringiga majandatavaid eukalptiistandikke hakati paljudes maades rajama 1950. aastatel. 80% istandikest vtavad enda alla kolm liiki: suur, sinine ja nokjas eukalpt (E. camaldulensis Dehnh.).
Maailma metsaentsklopeedia andmetel oli aastaks 1999 maailmas rajatud 9,5 miljonit hektarit eukalptiistandikke, sellest 4 miljonit hektarit Luna- Ameerikas; 2010. aastaks prognoositi siis 11, 6 miljonit hektarit. Vhem konservatiivsetel hinnangutel oli Luna- Ameerikas 1999. aastal eukalpte kultiveeritud 16 miljonit hektarit ja 2010 planeeriti juda 20 miljoni hektarini.
Praegu hinnatakse ainuksi Brasiilia eukalptiistandike pindalaks viis miljonit hektarit. Samas oli Austraalias 2001. aastal 30 miljonit hektarit le 30 meetri krguseks kasvavat ja 240 miljonit hektarit 1030 meetri krguseks sirguvat looduslikku eukalptimetsa. FAO andmetel oli 2010. aastal Luna-Ameerikas istutatud metsa ligi 14 miljonit hektarit, sellest Brasiilias 7,4 miljonit hektarit, millest valdav osa on eukalptiistandikud.

Eukalptid ja maailma metsapoliitika
Keskmine maailma kodanik kasutas sajandivahetusel aasta jooksul 50 kg paberit, kusjuures USA-s tarbiti 350 kg ja Euroopas 200 kg. Seega vib prognoosida, et paberivajadus ha suureneb. Samas on arvatud, et vihmametsade asemele rajatud eukalptiistandike tttu vheneb judsalt vihmametsade pindala.
Nagu nitab aastal 2010 avaldatud maailma metsastatistika, on vihmametsade pindala vhenemise kiirus nneks pidevalt kahanenud. Seega vib optimistlike ennustuste jrgi saabuda tasakaal: istandikud hakkavad paberipuidu nudlust katma ja vihmametsade pindala vhenemine peatub. Lhikese raieringiga puuistandikke ei rajata aga mitte ksnes troopikas: aegamda on seda tpi metsandus hakanud levima ka boreaalsetele aladele. Lnemere maades on selle niteks hbriidhaava istandikud, mida on ka Eestis juba 700 hektarit.

Tnan abi eest Enrique del Olmot Vigo likoolist ja Ivar Sibulat Eesti maalikoolist.

Kirjandus
1. A la Sombra del Bosque. Madrid, 2005.
2. Eucalyptus Wikipedia, the tree encyclopedia http:// en.wikipedia.org/wiki/Eucalyptus
3. Global Forest Resources Assessment 2010. Main report. FAO Forestry Paper 163. Rome, 2010.
4. Johnson, Owen 2005. Euroopa puud. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.



Hardi Tullus, EM metsakasvatuse professor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet