Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Erametsaomanikud usuvad histegevusse

Eesti erametsanduses vtab hoogu tihedam histegevus. Arvamust avaldavad kolm silmapaistvat erametsanduse praktikut Roman meljov, Kalle Valk ja Priit Adler ning erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

Roman meljov, Ida-Virumaa parim talumetsamajandaja
Mulle meeldib vaikus ja rahu, selgitab Roman, see vaimustabki teda metsas elamise puhul kige enam. Aastaaegadest on mets kige kaunim kevadel, kui see on vrskelt roheline. Korraga on siis mets hli tis. Lindude rkkav kontsert on sndmus, mida Roman igal aastal kige enam ootab.

Tnavu parima Ida-Virumaa metsaomaniku tiitli saanud mees pole metsaomanik olnud kuigi kaua, vaid seitse aastat. Tegutsenud on ta metsas veelgi vhem, aastat neli. Ent td on selle aasta jooksul olnud kvasti: ta on puhastanud metsaalust, rajanud teid ja istutanud.
Romani pere on tema perele tagastatud metsadele maad lisaks ostnud ja oma valdusi tasapisi laiendanud. Kui mni teine metsaomanik on hekordse kasu metsast vlja vtnud ja seal lageraie teinud, siis on Roman ostnud selle maa ja seda metsa istutades vrindama asunud.
Roman on Iisaku metsahistu liige. Selle juht Viktor Lehtse on olnud talle nuandjaks, kuidas metsa tuleks igesti majandada. Roman jrgib head metsamajandamistava, mille kohaselt metsa ei raiuta kunagi rohkem, kui seda peale kasvab. Et kui oled metsas lageraie teinud, siis pead istutama puid asemele.
Lehtse on kindel, et praegu kulub Romanil metsa heaks palju rohkem td ja raha, kui sealt vastu saab. Ta panustab ikka vga palju, nii metsaparandusse kui ka metsateede korrashoidu.
Oma kodugi on Roman rajanud metsa. Oma maadelt saab ta talvised kttepuud ja kui puid langetab, ei pane seda mki mitte marlauana, vaid pab kohapeal vrtust juurde luua. Mul on lintsaag, teen need lauaks, selgitab metsaomanik ise. Jahimeest Romanist ei ole. Minust kll ei ole looma pihta tulistajat, tunnistab ta.

Metsa raiudes kogub Roman hakkpuidu kokku: Mulle lihtsalt ei meeldi, milliseks mets jb, kui harvester sealt le kib. Hakkpuitu tasub ha enam koguda, sest nudlus loodussstliku ktte jrele aina kasvab, seetttu on tusnud ka hind ja kllap tuseb veelgi.
Roman kasutab ka erametsakeskuse vahendusel makstavaid toetusi: niteks noore metsa hooldamise toetust, puhkekohtade rajamise toetust.
Mul pole midagi selle vastu, kui mu metsas kivad seenelised ja marjulised: mets on ka vaba aja veetmise koht. Olen rajanud ka puhkekohti oma metsa, tleb Roman. Ent teda teeb nukraks, et paljud inimesed ei oska looduses kituda, nnda peab ta omanikuna teiste jrelt alatasa koristama. Praht jetakse kik maha. Ei arvestata, et maaomanik on selle metsa eest hoolt kandnud. Praegu tuleb metsa eest enne palju aastaid hoolt kanda, kui sealt midagi vastu saada vib. Romanile endale jb trm ja teadmine, et teeb seda oma laste heaks: noorim neist on kolmene, keskmine kaheteistkmnene ja vanim kolmteist aastat vana.

Kalle ja Liilja Valk, Hiiumaa parimad talumetsamajandajad
hed teliselt toredad maainimesed, talumetsamajandajad selle kige otsesemas thenduses, tleb kodusaare parimate talumetsamajandajate kohta erametsanduse Hiiumaa tugiisik Aira Toss. Ta lisab: Alati rmus ning htehoidev perekond on nad ka.
Metsaomanikud on paberite jrgi nii Kalle kui ka Liilja, kahepeale kokku on neil umbes 100 hektarit maad. Liiljale tagastati 11 hektarit tema isale kuulunud maad, lejnu on ostetud.
Kui metsa oleks vhem kui meil, siis selle majandamisest kindlasti ra ei elaks, tleb Kalle. Ta mrgib, et kige tavalisema suurusega, umbes 10-hektarine erametsatkk on sobiv vaid suvitamiseks, kuid kindlasti ei saaks sellest saadud tulust elatuda. Valkude peres tegelevad metsatdega ka kaks perepoega. Pereema Liilja kib palgatl ja hoolitseb koduse majapidamise eest.
Kalle tleb, et metsas jtkub td aasta ringi. Hommikul kell kuus rkan ja hakkabki peale. Metsa vljaveoks on mul kolm traktorit; eks ma siis ilma jrgi vaatan, millist neist kasutan. marpalki ma ei m, sellega tulu ei teeni. Saen oma tarbeks laudu ja mgiks lhun oma jaapanlasega kttepuid.
Kttepuude praegune krge hind Valke ei mjuta. Mis hinda sa siin ikka tstad, ega mere tagant neid ostma ei tulda. Mn oma Hiiumaa inimestele. Meil siin on kttepuud poole odavamad kui mandril, aga ra elab kll.
Ega metsaga rikkaks ei saa, ainult naha hoiab toore, naerab Kalle. Eks sellest ole aastaid rgitud, et metsamehi pllumeestega vrdselt ei kohelda, aga muutunud pole midagi.
Kalle on proovinud ka metsa istutada, aga leidis, et sel pole mtet: Hirved ja pdrad svad kik ladvad ra, loomi on siin palju. Lime istutamisele kega ja nd kasvab mets loodusliku uuendamisel teel. Jahti on ta lubanud oma maadel pidada nii palju kui kulub.
Eestimaal on praegu levinud arvamus, et metsa vetakse maha liiga palju. Kalle Valk metsaomanikuna seda arvamust ei jaga. Kui tahad ikka metsa majandada, siis tuleb puid igel ajal maha vtta, ega neid le kpseda ei saa lasta.

Priit Adler saavutas parima talumetsamajandaja konkursil kolmanda koha
Maaomanikuks olemine on eelkige kohustus, tleb elupliste metsameeste krval parima talumetsamajandaja konkursil kolmanda koha saanud Priit Adler. On neid, kellele metsa saamine on nagu lotovit. Ja eks sama kiirelt see raha ka lheb, nagu tuli. Temal endal on metsa majandamisel hoopis teised phimtted.
Metsaomanikuks sai Priit tnu oma vanaisale, kes omal ajal ostis Metsamisa talu, ja isale, kes sellest tema kasuks loobus. Metsaomanik on Priit olnud alates aastast 1996, ehk siis 17. aastat.
See on tsi, et metsa tuleb praegu jtta rohkem, kui sealt vastu saad: maamaks, metsa hooldamisega seotud kulud, loetleb Priit Adler. Ainus kord oma eluajal saadki metsa raiuda, kui sedagi. Enne jrgmist korda tuleb oodata 6070 aastat. Hooldus- ja valgustusraiet tuleb muidugi teha, aga tuluks seda nimetada just ei saa. Metsast kiiret tulu oodata ei ole, kui tahad olla vastutustundlik omanik. Nii ei viitsigi vga paljud asjaga tegeleda.
Adler ise arvab, et metsaga on samamoodi nagu igasuguse investeeringuga: tulu jb jreltulevatele plvedele, ja peab arvestama sellegagi, et investeering ei pruugigi tulu tuua.
Priit ise on metsast saanud siiski nii palju tulu, et selle toel on kerkinud tema kodu. Lagedaks raiutud maa peale on ta istutanud puid, praegu on 16 hektarit noorendike all.
Oma metsas on ta teinud ka valgustusraiet ja kogunud kokku tormimurdu. Metsateegi sai abirahade toel korda tehtud, kuid tee rikkujate peale on tal hing veel ikka tis. Naabruses oli metsa kokku ostnud firma, kes mda minu teed palke vlja vedas. Sellised kipuvadki mnikord olema need firmadest metsaomanikud orienteeritud ainult kasumile. Tulu vetakse metsast vlja, enda jrel jetakse laga maha. Teele, mis sai segi sidetud, pole sel firmal endal enam kunagi asja. Mis solgitud teest saab, ei huvita. Ega nemad ei tunnista, et on seal ldse kinud, on Adler G-thega algava Prnu firma peale kuri ega kavatse asja sinnapaika jtta.
Maaomanikuna oli ta mistagi sandis seisus, kui tee ra rikuti. Olin sunnitud panema oma erateele sildi: keelatud sidukitele, v.a. jalgratas. Kahjuks tekivadki need omanike pandud sildid enamasti kurbade kogemuste tagajrjel.
Just selliste rimeeste prast arvab Adler, et naabritest metsaomanike koost peaks olema senisest palju tugevam. Arvan, et metsahistutele peaks olema suuremad toetused, sest inimesi koos tegutsema panna on vga raske. Ja kui su naaberkrundi omanik elab hoopis Kanadas, eks pa temaga hiseks tegevuseks kokkuleppeid slmida.
Veel peaks maaomanikel olema parem koost jahimeestega, leiab Adler. Praegu on tekkinud omavaheline vastasseis, kuid viga on iganenud ssteemis. Leian samuti, et maaomanikud peavad saama jahindusksimustes kaasa rkida, neid ei tohiks krvale jtta. Praegu on nii, et jahiklubid valivad oma seltskonda selle, kes neile sobib. Aga ei saa olla nii, et teeme jahimeestele oma kinnised klubid, seal peab olema ka maaomanike esindus. Jahimees peab hakkama ka vastutama, kuid kik nende seast seda teha ei taha. Siin peakski seadus appi tulema.
Kui koost toimiks, oleks maaomanikul jahimehest palju tulu. Nad on metsas nagu turvamehed. Nevad, kui prgi on metsa alla viidud, kui on tehtud lageraiet, mrkavad tuulemurdu. hine huvi maaomanikega on salakttide vastu vitlemine. Sellised ju ei arvesta looduse rtme ega halasta ka tiinetele loomadele.
Inimene, kes on harjunud kesklinnas elama, viks vahel kia ka metsas, leiab Priit. Paljud linnainimesed ei vrtusta vaikust. Metsas ei osata olla.
Millal muutub pakend kige raskemaks? ksib Priit ja vastab ise: Siis, kui ta thjaks saab kukub kest maha. Ta neb hea meelega inimesi metsas jalutamas, kuid pahatihti avastab, et seda kasutatakse prgikastina. Tegelikult on asi ju lihtne: see, mida sa ei taha oma uele, ei sobi ka metsa.
Metsas jalutajad kritiseerivad sageli, et puid raiutakse liiga palju. Tehakse, jah, selliseid emotsionaalseid otsuseid, kommenteerib Priit. Samas ei kurda keegi, et kui sgisel on kartul koristatud, siis jb maha songitud pld. Metsal on samasugune eluring istutamisest saagi koristamiseni.
Priit teab, et inimesed on harjunud ilusaks pidama kpset metsa, kuid ta ise on hakanud pidama ilusaks metsa igas selle loomulikus eluetapis. Ilus on noorendik, kus puulapsed sirguvad, ilus on vana ja kdunenud metski. Ja htki aastaaega ei oskaks ta oma ilus teisele eelistada.
Metsaomanikul on rme kindlalt rohkem kui muresid, leiab ta. Sa saad tuua endale oma metsast julupuu, metsas hinge puhata ja taastuda. Ta on ise pdnud end metsanduse teemal tiendada, aga petatud inimese asjalik nuanne kulub alati ra.

Aktiivne metsaomanik taotleb toetusi metsandusprojektidele ja edendab klaelu
Priit Adler kiidab hsti korraldatud konsulentide ssteemi. Teda on palju aidanud erametsanduse tugiisik lle Lll, tema oma metsamees Kalmer Sidron ja mitu toetustega tegelevat erametsakeskuse ttajat, kui neilt on vaja olnud nu ksida.
Erametsakeskuse vahendatud toetusi on ta taotlenud palju kordi. Vga vastutulelikke ttajaid olen kohanud ja alati abi saanud. Siiski arvab ta, et projektimajandus ei ole jrjepidev ega phjalikult lbimeldud ssteem. Kui teed pikaajalisi plaane, siis kahel aastal ehk saad raha, aga kolmandal ei pruugi see ei taga jrjepidevust. Ja piirangud takistavad ka, niteks maaparandusmeede. Metsahistul sellele rahale juurdepsu ei ole, selle taotlemiseks peab olema maaparandushistu.
Talumetsa omanikuna pab Priit aidata, et Metsamisa klaelu elavneks. Meie klal on letuleval aastal 760. snnipev ega palju selliseid Eestis pole. Ta vib uhkusega elda, et Metsamisa maadel on toimetanud niteks Fred Jssi, Kuno Areng ja Mare Vljataga.
20. augustil oli Metsamisas klapev, kus Adler nitas oma metsast leitud aardeid. Teiste seas karupunni, mida loom enne talveuinakut hoolikalt meisterdab. Seda pole oma silmaga ninud paljud kogenud metsamehedki. Ent Priit on sellise oma metsast leidnud juba teist aastat.
Kaugemas perspektiivis kavatseb aktiivne metsaomanik hakata Metsamisas ekskursioone korraldama. Iga Eesti piirkond tidab mingit eluthtsat rolli: Ida- Virul tuleb tagada, et meil oleks elektrit. Kesk-Eesti osa on see, et oleks vett. Meie klas on palju vaatamisvrset.
Priit tahab rajada kauni metsapargi, kutsuda rahva kohale ja nidata, mida kujutavad endast salaprased maasisesed lehtrid, mis on seotud vee tekkimisega. Et need ei oleks asjatundmatu jaoks vaid augud, mida kangesti tahaks prahiga tita.
Priit on veendunud: Inimesed peab viima loodusesse. Nad hoiavad seda, mida tunnevad.

Ants Varblane tunnistab, et on histegevuse usku
Eesti erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane snab, et tnavusel talumetsamajandajate konkursil osalejate metsi vaadates vib kindlalt elda, et need on hsti hoitud. Ka ldise vaatepildi phjal pole phjust Eesti metsade prast muretseda.
Kps mets on ilus, kuid talumetsamajandaja seisukohast pole ige jtta raie igel ajal tegemata. Kui sellise otsuse teeksid sajad vi tuhanded metsaomanikud, oleks see ka riigi seisukohast halb.
Tnapeval vib olla tiesti mistlik seegi, kui pllumaale istutatakse metsa. Meie esiisad ngid kll metsa raadamisega pllumaaks palju vaeva, kuid ndisseadmetega pole see t midagi letamatut. Juba jrgmine plvkond vib metsast jlle pllu teha.
Ants Varblase hinnangul pole metsarikate moodi kituvaid omanikke enam kui 510 protsenti. Hoopis ulatuslikum probleem on see, et metsad jetakse ldse majandamata. Enamasti pole phjuseks phimtted, vaid teadmatus ja kartus olla tandja: ei tea, ei julge, ei ole kogemusi.
Ants Varblane usub histegevusse. Eesti erametsaliit koondabki neid metsaomanikke, kellele metsa majandamine iseseisvalt le ju kiks. Ka riik on histegevust toetanud.



Regina Hansen, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet