Eesti Looduse fotov�istlus
3/2011



artiklid
Enn Raide, metsale phendatud elu

Tnavuse parima talumetsamajandaja kodugi kneleb sellest, et Enn Raide on metsamees iga ihurakuga. Tema Raupa talu Helme vallas Holdres asub endises Holdre metskonna kontoris. Oma talumetsa majandamist korraldab ta samas kabinetis, kus varem metsalemana tegutses.

Metsamajandustid on tehtud teadmises, et t viljad jvad lastelastele
Peremehetundega on Enn Raide suhtunud metsasse alati, olenemata riigikorrast.Nd, mil endised metskonnad on
kaotatud, jtkab Raide sisuliselt ikka oma metsalema td, ainult et omanikuna.

Mul on hea meel, et just Enn Raide selle tiitli sai ta on selle auga ra teeninud, tunnustab oma kunagist praktikajuhendajat MT Valgamaa erametsahingu konsulent Enn Tomson. Kui mne metsaomaniku puhul vikski talle kuuluv 400 hektarit metsa naabrites kadedust vi kibedust tekitada, siis Raide puhul on hoopis teine asi. Ta on olnud omakandi inimestele eeskujuks ja tandjaks ega pole kunagi tormanud metsa raha jrele.
Enn Raide on kige paremas mttes nagu maa sool, lisab Eesti erametsaliidu tegevjuht ja talumetsamajandajate konkursi rii esimees Ants Varblane. Kui riik likvideeris endised metskonnad, siis vttis ta pangalaenu ja erastas maad, mida omanikele ei tagastatud. Inimesed, kes olid omal ajal metskonnas tl, said jlle td ja leiba. Nii nagu ta omal ajal metsalemana kandis hoolt kla eest, on ta jtkanud seda ka metsaomanikuna.
Enn Raide ei ole pris kindlasti mees, kes tormaks metsa raha jrele. Tal on kpset metsa tunduvalt rohkem, kui hdaprast peaks olema. Td on ta teinud teadmises, et see, mis enda istutatud, jb kunagi teiste raiuda.
Metsade majandamist on endine metsalem jtkanud samal phimttel, nagu seda tehti endistes metskondades: raielank peab jma ilus, samuti ei jda ootama looduslikku uuenemist, vaid raie jrel istutatakse uus mets. Raiutud on vaid nii palju, kui hpoteegi tasumiseks vaja. Uuendusraie eest saadav tulu on investeeritud taas metsasse. Ta hoolitseb, et kik vajalik oleks tehtud: teed korras, noorendikud hooldatud ja kus vaja, tehtud raiet. Igal tl peab olema selge phjendus.
Puid on Enn Raide istutanud aga sdamega. Mets on kasvanud vga hsti, igal aastal panen kolm-neli hektarit kultuuri, lausub asjaosaline ise. Lisades, et oma aktiivse metsaistutamise prast on tal isegi kere tis simatud. ks tles mulle: Sa paned pllu metsa alla!? Inimesed pravad selle peale hauas ringi! muheleb mees, et mni on teda veidrikukski pidanud.
Aatelise metsamehena vaatab ta ise viltu nende omanike peale, kes metsas vaid tuluallikat nevad ega soovi vastu anda. Kui olin veel Eesti Vabariigi loomise ajal vallas tl, siis lugesin igahele moraali, et rge te metsa rahaks tehke. Mul on siin ppepevi peetud, aga ega sest alati kasu ei ole. Omanikke on igasuguseid, lausa kahju hakkab vahel Eesti metsast. Algul tehakse metsas harvendusraie, et tuseks metsa keskmine diameeter, siis minnakse juba le lageraiele.
Metsa majandamisega ratsa rikkaks ei saa, tdeb Raide: Iga asja pealt, mida ette vtad, lheb maha maks: kigepealt maamaks. Vtad mehe raiuma, siis teised riiklikud maksud. Tahad 100 000 vlgu vtta, siis maksad 10 000 paberite peale.

Nudlik ja hooliv kodu
Enn Raide juhitud metskond oli majandatud selliselt, et vabariigi arvestuses oldi korduvalt eesotsas. Ma testi loodan, et ei tee oma isale liiga, kuid minu arvates oli tema t talle prioriteet number ks, mrgib teeneka metsamehe ttar Leelo Raide. Ent prast hommikust htuni vldanud palgatd ootasid koduski talutoimetused.
Kigis tistes tegemistes on Enn Raide krval juba 47 aastat olnud tragi naine Ere, keda Enn ise kutsub hellitavalt minu noorikuks. Nad on teineteist tundnud juba teisest kooliaastast saadik, ka nende vanemad olid omavahel tuttavad. Naine on mul hariduselt topograaf, aga metskonnas teinud kiki tid, tunnustab teda abikaasa.
Kik perekonna td ja tegemised on olnud metsaga seotud, tleb ttar Leelo. Kllap on nii, et kui oled elanud, mbritsetuna metsadest, saavad need sinu prisosaks. Nii on tenoliselt ka meie vanematega, kes ei suudaks elada mitte kunagi linnas. Ta ei mleta, et tema vanematel oleks kunagi olnud puhkust. Seda tiesti otseses mttes, tdeb ta. Olles eluaeg teinud td, ei suuda nad sellest hoiduda ka vanuses, kus enamus inimesi naudib oma pensioniplve.
Ent mlema tohutust tkusest veelgi olulisemaks hindab ttar Leelo ema ja isa hiselt loodud perevrtusi: teineteisest hoolimist ja toetamist nii heas kui ka halvas. lemuse ja pereisanagi on Enn olnud nudlik, kuid teda iseloomustab ka paras ports huumorimeelt.
Nii lausub pereisa uhkelt, et ta naine pole ksnes tkas, vaid ka tark: ikkagi viis korda keskkooli lpetanud. Meil on kokku viis last, neli ttart ja poeg. Kui nad koolist koju tulid, siis naine ikka juhendas krval.
Ema on peres olnud tasakaalustav jud, eelkige isa ranguse ja nudlikkuse osas, leiab Leelo. Ent ttar Leelole on siiski jnud meelde olukord, kus ta tuli koolist koju: ema kooris kartuleid, ttrel oli talle halb uudis mitte just eriti hea koolitulemuse kohta. Olles selle emale teatavaks teinud, vttis maad pikk vaikus, millele jrgnes ohe ... ja see likas sdamesse palju sgavamalt kui kskik milline kurjustav sna.
Ndseks on lapsed krgemad koolidki lbi teinud ja oma kodud loonud, aga tulevad ikka igal ndalavahetusel maale vanematele abiks. Miks?
Sellele ksimusele on rmiselt raske vastata, tunnistab Leelo. Vahel, kui mnel ndalavahetusel jb maal kimata, on kohe thi tunne ... Seda ongi raske snadesse panna. Viks vaid elda, et seal on meie parimad sbrad pere nol ja mnus saun peale pevatd.

Oma ktega saavutatud elujrg
Selles, miks Enn Raidest sai metsamees, on kllap sdi geenid: ka tema isa pidas sama ametit. Metsalema ametiks kpsemine vttis Ennul omajagu aega. Lhidalt viks elda, et vrt vormijateks on olnud kolm tegurit: kva t, karmid olud ja psikindlad eluvrtused.
Ta kasvas Tahevas ja tema kooliplv ji sjajrgsesse aega. Ent 1939. aastal sndinud Ennu mllu on sbinud ka sjaaegseid karme hetki. Isa varjas ennast pilliroos. Julgeolekumees kis kalal, ldi maha ja isa peeti sdlaseks pisteti selle eest pokri. lekuulamistel kasutatud vtete tttu kaotas ta korraliku knevime eluks ajaks.
Aheru jrve kaldal elas kolm metsavenda. Kisid klas sa nudmas. Kui pev vahele ji ja nad sa ei saanud, siis andsid seni sa andnud inimese julgeolekule les. ks Kalmuse-nimeline viidigi niimoodi ra ja enam teda ei nhtudki.
Abikaasa on aga tema snul veelgi enam nguripevi ninud: ta oli alles laps, kui pere Siberisse kditati. Tema isa pandi vangi ja sai 25 pluss 5.
Enn Raide on koos oma kaasaga praeguse elujrje ise saavutanud, niisama slle kukkunud pole midagi. Kunagi Eesti Vabariigis oli naiseisale kingitud talu; seal elab nd naisede oma perega. Mina ei tahtnud oma vanaisa talu vtta. Tdil oli seitse last, tlesin, et vta omale. Enn tleb, et hoolimata nullist alustamisest pole tal millestki puudust: Leib on meil alati laual olnud ja katus pea kohal, palk on olnud hea. Kurta pole millegi le.

Koolis pigem tagant esimene
Kisin Koikkla koolis ja mul oli vilets ppeedukus. Siis olin Valga keskkoolis, kus sain elu esimese he, kui pidin Nikonovi lugu mber jutustama.
Edasi astus Enn Raide raudteekooli, kus ppis tee-ehituse brigadiriks. Kooli lpetamise jrel lks ta raudteekolonni, aga seal tuli ette joomist, mis talle ei meeldinud. Jtkas htukoolis. Kui ppisid Vene ajal, siis oli roheline tee.
Siis tuli sjavkke minek. Vanemad sdurid panid nooremaid keset d prandat pesema: Salaagad, les! Vana sdur vedas kontsaga prandale juti, et siit on must.
Kord kutsuti teda kantseleisse. Sulle vist see prandapesemine ei meeldi?, ksiti. tlesin: ei meeldi, jah! Soovitati siis minna sjavekooli. Olin nus, ainsal tingimusel, et see, kes juti tmbas, peseb pranda puhtaks. Nii ka lks. Jelhtme sjavekoolis ppis Enn 11 kuud majandust. Kui ta ksusse tagasi lks, koheldi teda aupaklikult. Koolitatud mehele jid kik sjaveosa laod juhatada. Sjaveline karjr hakkas hsti minema: praktika eest laojuhatajana sai ta kik viied, haigeks jnud starina eest tegi ra aastaaruande. Enn aga tahtis teha kannaprde.
Ta otsustas astuda metsatehnikumi. Lksin end kirja panema. Ksiti: kuhu sa tuled, sa pole ju eestlane? Vene aktsent oli nii tugev.
Lpetamise ajaks oli emakeel jlle sorav ja Enn Raide asus tle oma kodukoha metskonda.

Metsalemanagi isa eest
Ega metsas ksi midagi ei tee. Mul on inimestega vedanud, ei pea Enn Raide saavutusi mingil juhul enda isiklikuks teeneks. Kui ta Holdre metskonda tle tuli, oli tal algusaastatel inimesi 10, hiljem juba 28. Lpus lks t nagu nali, rgib endine metsalem.
Nendest aegadest meenutab Enn Raide hea snaga Patkla ja Trva kooli pila- si, kes metskonnas igal kevadel abiks kisid. Ise hankis metsalem Tartus koguni bussijuhiloa, et saaks lapsi ringi vedada. Suvel hooldati kultuure ja siis tulid appi malevlased.
Mulle tles kord Taheva metsnik: Enn on nii terava keelega, et lb valusamini kui rusikaga. Ja siin peab Enn nustuma: hte korda ta mletab, kui see terav keel kiku lks.
Meil oli klas pilasmalev. Vtsime nad seetttu, et saada klla telefoni. Kui malev tuli, oli hendus kahe ndala jooksul olemas. Muidu oli maleva- rhm ks paras peavalu. Seal oli parteilaste lapsi. ks selline poiss oli vga mugav ja tlesin seda ta vanematele ka otse vlja. Ema siis vastas, et kui laps ei taha td teha, las ma maksan siis need pevad kinni. Selle peale palusin neil mlemal tagasi koju sita.
Voostreid pole isa sallinud, kinnitab ka ttar Leelo. Isa on olnud rmiselt nudlik nii oma ttajate kui ka lastega. Laste jaoks oli selge: kui kodus vajas t tegemist, siis tuli see esmalt ra teha, ja td on selles majas alati olnud. Viie lapsega polekski tenoliselt ilma reeglite ega nudlikkuseta hakkama saanud.
Mistagi on Enn Raide olnud range ka enda vastu. Praegugi, ehkki tervis on lbipetud insuldi jrel kannatanud, iseloomustab ttar teda kui rmiselt tahtejulist inimest, kes lheb eesmrgi nimel kas vi le kivide ja kndude. Enn Raide nustub, et pole endale lodevat stiili lubanud. Kaks korda elus olen purjus olnud. Vaba aega olen veetnud metsas. Minu hobi on jahindus.
Tkasvatus oli tema lapseplvekoduski kva. Metsamees meenutab: Isa tassis poe juurde puud, meie emaga likasime juppe. Kalale enne ei lubatud, kui kolm-neli vagu rohitud.
Tema enda ttred ja poeg kohustusid juba viksena osa vtma talutdest ja teenisid vimaluse korral metskonnas lisaraha, rohides taimeaedu vi hooldades kultuure.
Tkasvatusel oli ka selge tulemus: sitked ja tublid lapsed, kes tisealistelegi silmad ette tegid. Enn Raide meenutab uhkusega seika, kui ta aastate eest insuldi jrel haiglas oli. Voodist vljudes kukkusin, aga psti ega voodisse enam ise ei saanud. Ma olen kllaltki suur mees ja haigla personal ei jaksanud mind tsta, siis tulid mu kaks vikest ttart ning nii ma imevel voodis olingi. Kll siis ed alles imestasid.
Ennu ttardest on ndseks hest saanud jurist, teine on proviisor, kaks ttavad petajana. Enn Raide elut jtkajaks vib aga pidada poeg Tnist, kelle phitegevus on juhtida metsandusfirmat.
Poeg tuleb oma harvestriga ja aitab metsa teha, kommenteerib Enn ise. Ent isa rahulolu teenida pole kerge. Keskprane, hindab range isa poeg Tnist metsamehena.

Sbraks ja eeskujuks oli Minister
Enn Raide meenutab veel ht inimest, kes on tema elus suurt rolli mnginud: legendaarset metsamajanduse ja loo- duskaitse ministrit Heino Tederit, kelle juhatuse all Eesti metsatagavara mrkimisvrselt kasvas. Kadunud Heino Teder tuli meile igal kevadel, tema ema oli samuti Valgamaalt prit. Ta oli ks huvitav mees: hest taskust vttis kalleid Tallinna sigarette, pakkus kigile, teisest vttis paki palju odavamat Leeki, pani ise ette.
Peale hea tutvuse Heino Tederiga seob Raidet ka hine kekiri ja phimtted metsanduses: mlemad olid vastu metsade leraiele ja rajasid raiutud metsade asemele uusi, pidasid oluliseks metskondade arendamist ning korralike metsateede ehitamist. Heino Teder ehitas omal ajal les endise mahajnud Kilingi- Nmme metsamajandi, Enn Raide viis saatus sama t peale Holdresse. Ennul on vike kribelus hinges, et ei olegi judnud Tederist artiklit kirjutada, nagu kunagi plaanis oli.
Tuleviku suhtes on Enn Raide optimistlik: talle tundub, et praegugi on noori, kes armastavad metsa ja viksid tnu tkusele, korraarmastusele ja nudlikkusele kasvada vrt metsameesteks.
Oma lastele on Enn Raide prandanud armastuse metsa vastu. Ttar Leelo jagab Fred Jssi mtet, mida teenekas loodusemees kunagi hes usutluses on avaldanud: Mets on see, mis annab hingesooja. Kui sa mingil ajal satud hte kohta, siis tekib sul side, mis ilmselt kunagi ei katke. Minul on selline side oma kodukandi metsadega. Selline imeline koht nagu meie vanematekodu Holdres oma haruldase loodusliku kooslusega ei saa kunagi meie poolt mahajetuks, vib Leelo kigi laste nimel veendunult elda.



Regina Hansen, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet