Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



Ajalugu
heksakmmend aastat Lembit Muiste snnist

Tuntud Eesti metsateadlase Lembit Muiste 90. snniaastapeva puhul meenutame tema elu ja teadustd.

Metsanduspingud katkestas vahepeal sda
Vrib mrkimist, et sjajrgsetel aastatel oli mitu Tartu riikliku likooli ja hiljem Eesti pllumajanduse akadeemia metsandusteaduskonna ppejudu prit Viljandimaalt. Tuntuimad nendest olid August Karu, Peeter Rigas, Olev Henno ja Lembit Muiste. Sjajrgsel ajal Tartu suurkoolis metsandust ppinutele on need nimed hsti tuntud. Vimalik, et nende nelja mehe elukutsevalikul oli teatud roll ka Mulgimaa ktkestaval loodusel ja uhketel metsadel.

Lembit Muiste sndis 23. aprillil 1921. aastal Viljandimaal Tarvastu vallas Pata talu kuuelapselises peres. Alghariduse sai ta kohalikus mmuste algkoolis, mille lpetas 1935. aasta kevadel. Andekas ja pihimuline poiss ji koolijuhatajale silma ja viimase soovitusel saatis pereisa Lembitu edasi ppima Viljandi poeglastegmnaasiumi. Sealgi kulgesid pingud edukalt ja 1941. aastal sai ta kpsustunnistuse. Lembit otsustas kia oma vanema venna Juhani jlgedes ja omandada metsandusliku krghariduse.
Tollal valitsenud sjaolukorra tttu polnud vimalik haridusteed kohe jtkata ning alles 1942. aasta veebruaris nnestus tal astuda Tartu likooli pllumajandusteaduskonna metsaosakonda. Esimesed pinguaastad suurkoolis olid rasked: vaevu ketud pperuumid, elatusvahendite nappus, karm sjaolukord. Sgav huvi pitava eriala vastu ja suur tahe aitas aga kigist raskustest le saada.
1944. aasta veebruarimobilisatsioon katkestas ppet likoolis: pidi minema rindele. Sjategevusest tuli osa vtta Narva je res piirikaitseksuse koosseisus. Suurte inimkaotuste hinnaga nnestus veosal taganedes vltida piiramisrngasse jmist ning juda tagasi kodumaile. Ametliku versiooni jrgi oli Lembit tol ajal aga hoopis kodutalus pelus. Ainult nii oli vimalik jtkata pinguid likoolis. Hoolimata suurest riskist sandas Lembit siiski selle sammu astuda. 1946. aasta alguses veti ta tolleaegse pllumajandusteaduskonna prodekaani August Karu otsusega teaduskonda tle vanemlaborandina ja saadeti Jrvseljale komandeeringusse puistute kasvukiku uurima kaugemale kompetentsetest organitest.

Mitmeklgne ppejud
1947. aastal lpetas Lembit Muiste metsandusteaduskonna ja asus tle ldmetsateaduse kateedris assistendina. Sel ajal hakkas ta ka uurimistd tegema. Phiteemaks kujunes mnnikultuurpuistute kasvukik Kagu-Eestis. hteaegu uuris ta koos August Karuga Eesti metsakasvukohatpe. Sel otstarbel koguti mitme aasta jooksul materjali paljudest Eesti metskondadest. Tiesti phjendatult vib vita, et Lembit Muiste oli tol ajal ks paremaid Eesti metsade tundjaid.
1. jaanuarist 1957 mrati ta metsakasvatuse kateedri vanempetajaks. 1958. aasta novembris kaitses Lembit Muiste vitekirja Uurimusi Kagu-Eesti mnni kultuurpuistutes ning sai bioloogiakandidaadi kraadi. Samal aastal ilmus tema sulest bror (kaasautor A. Karu) Eesti metsakasvukohatbid, milles olid kokku vetud paljuaastased uurimistulemused. Alates 1964. aastast ttas Lembit Muiste dotsendina. Ta petas lipilastele metsakasvatust, -ftopatoloogiat ja -kaitset ning oli paljude diplomitde juhendaja. Metsakasvatuse kursuse esimese osa, s.o. metsabioloogia petamise kohta oli tudengite hulgas kibel humoorikas tlus Muiste petab metsa mju tuulele ja tuule mju metsale. Lembit Muiste oli teaduskonnas populaarne ppejud, lipilaste suhtes heatahtlik, sbralik ja abivalmis.
1960. aastail hakkas Lembit Muiste agaralt uurima hooldusraieid. Tema juhendusel rajati rohkesti hooldusraiete katsealasid nii Jrvseljale kui ka riigimetskondadesse. Vastukaaluks intensiivsele metsamajandusele, mis neil aastail Eesti riigimetsades kippus vimust vtma, soovitas ta pigem mdukust. Nii oli ta seisukohal, et haava- ja kasepuistutes vib teha tugevaastmelisi pimendusraieid, mnnipuistutes viks neist loobuda ja kuusepuistutes ei tohiks neid ldse teha. Paraku oli tegelik olukord selline, et just okaspuupuistutes pti teha ulatuslikke raieid, et saada materjali.
Eesti metsi rsinud 1967. aasta augustitormi jrel etendas Lembit Muiste tnuvrset osa tormikahjustuste parandamisel, htlasi ttas ta vlja meetmed, mille abil tkestada putukkahjurite levikut.
Lembit Muiste on kirjutanud ligi 70 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Ta on ks piku Metsamajanduse alused kaasautor. Alates 1992. aastast ttas ta metsandusteaduskonnas vanemteadurina.

Hulk hiskondlikke lesandeid
ppet krval oli Lembit Muistel rohkesti hiskondlikke kohustusi. Ta oli EPA lipilaste teadusliku hingu (T) kauaaegne teaduslik juhendaja, samuti juhendas ta hulk aastaid metsakasvatuse teaduslikku ringi. Tema juhendusel on EPA T konverentsidel esitatud le 120 ettekande. Prast August Karu surma sai Lembit Muistest loodusuurijate seltsi (LUS) metsasektsiooni esimees. Aastail 19761984 oli ta Eesti LUS-i aseesimees, 1985. aastast seltsi auliige. Ligi veerand sajandit oli ta teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni liige, aastatel 19781984 kuulus ka ajakirja Eesti Loodus toimetuse kolleegiumi. Akadeemilise metsaseltsi taasasutamisel 1989. aastal valiti Lembit Muiste selle asepresidendiks. Looduskaitse seltsi liikmeskonda kuulus ta he esimese metsamehena. Peaasjalikult tema eestvttel rajati 1971. aastal August Karu mlestuspark.
Muu hulgas oli Lembit Muistel meistrimehe kalduvusi. Peamiselt oma ktega ehitas ta suvila Karijrvele. ks kirglikke harrastusi oli jahilkimine.
Lembit Muiste suri 10. novembril 1994. aastal. Tema prm puhkab Tallinnas Metsakalmistul. Tema kauaaegne viljakas tegevus metsandusppejuna on jtnud sgava jlje eesti metsateaduse ja metsandusliku krghariduse ajalukku.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet