Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



metsandala sndmused
Kohtusime metsas

Tnavune metsandal oli mitmekesine ja tegevusrohke. Anname levaate phisndmustest.

Maamess oli traditsiooniliselt metsandala rituste avalk
14.16. aprillil maamessil seisnud vrske vlimusega avaras metsatelgis olid kohal kik suuremad metsandusorganisatsioonid, et olla nuga abiks erametsaomanikele ja pakkuda kitvat tegevust metsandushuvilistele. Sel aastal olid telgis esindatud kaheksa organisatsiooni: keskkonnaamet, Eesti erametsaliit, Eesti metsaselts, erametsakeskus, Luua metsanduskool, EM metsanduse ja maaehituse instituut, Eesti metsa- ja puidutstuse liit ning RMK. Erametsakeskuse (EMK) esindajad jagasid teavet toetuste kohta, mida erametsaomanikul on vimalik taotleda. Samuti tutvustati EMK mitmesuguseid Euroopa Liidu rahalistest vahenditest kaasfinantseeritavaid projekte. Eesti erametsaliit (EEML) ja erametsaomanike tugissteemi inimesed teavitasid erametsaomanikke nustamise ja histegevuse vimalustest. Luua metsanduskool ja Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituut tutvustasid ppimisvimalusi oma koolides, keskkonnaamet andis teavet keskkonnakaitse kohta ning kutsus lapsi keskkonnaviktoriinile teadmisi kontrollima. Eesti metsaselts tutvustas Eesti metsi ja metsandust. Metsatelgis sai iga huviline istutada puid Ahhaa keskuse vljapanekul ja ppida laevaehituse tarkusi Emaje lodjaseltsilt. Vist kige pnevamat tegevust pakkus Eesti metsa- ja puidutstuse liit: sai valmistada triistakaste. Ei olnud harvad need hetked, kui vikestest ja suurtest meisterdajatest tekkis lausa jrjekord ja triistade akud ei pidanud tihedale tgraafikule vastu ja vajasid pikemat laadimist.

.

Visioonikonverents keskendus metsanduse
tulevikule
15. aprillil leidis aset tnavuse metsandala
kaalukaim eelsndmus, metsanduse
visioonikonverents Jagatud visioon 2020 Tartus Dorpati konverentsikeskuses.

Seekord keskenduti metsanduse arengukavast tulenevale visioonile, rgiti suundumustest maailma puiduturul, Eesti puiduettevtete tulevikuvljavaadetest ja metsa ning kliimamuutuste seostest. Head meelt teeb see, et konverentsi oli kuulama tulnud ligi 300 inimest, kes peavad tulevikku oluliseks ja seavad suuri sihte.
Konverentsi avasid oma snavttudega keskkonnaminister Keit Pentus ja pllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Nad rhutasid, et Eesti metsanduse arengukava jrgi on vimalik arendada metsandust sstlikult ja htaegu efektiivselt ning mets on just see rikkus, mis rasketel aegadel inimesi aitab. Suurima tunnustuse ja aplausi oma ettekande eest plvis Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi professor Hardi Tullus. Ta tdes, et meie metsandus phineb endistviisi poollooduslikel metsadel ja metsandus on alates 1960. aastatest olnud sstlik ja jtkusuutlik; uus arengukava on seda ldjoontes arvestanud. Teine vga huvitav ja positiivsust klvav teema, mida nitas ka konverentsi tagasiside anals, oli AS-i Lemeks juhatuse esimehe Jri Klviku ettekanne vimalikkusest olla kodumaise kapitali toel konkurentsivimeline ja jtkusuutlik.

Metsanduse elutpreemia Priit Kohavale ja erametsasbra tiitel Hardi Tullusele
Metsanduse elutpreemiaga tnatakse silmapaistvaid Eesti metsandust edendanud metsandusttajaid. Varem on Eesti metsaseltsilt metsanduse elutpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ning metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).
2011. aasta metsanduse elutpreemia sai Priit Kohava. Ta on Eesti metsa teenimisele phendanud 50 aastat. Oma td metsanduses alustas ta 1962. aastal abitaksaatorina, pingute jrel TA zooloogia ja botaanika instituudi aspirantuuris ttas Priit Kohava Luua metsanduskoolis (toona Jgeva metsamajandustehnikum) petajana, hiljem ppealajuhatajana. 1971. aastal asus Kohava taas tle metsakorraldajana.
Lahemaa rahvuspargi loomise ajal sai tema esimeseks suuremaks tks rahvuspargi tsoneerimine, loodusobjektide inventeerimine ja kirjeldamine ning lpuks htse levaate koostamine. Tnu Priidu phjalikkusega kogutud andmestikule ja ladusale snastusele on looduskaitseobjektide seletuskirjad ja kaardid hinnatud materjal veel aastaid hiljemgi. Alates 1990. aastatest on Priit Kohava rajanud philiselt proovitkke nii metsakorraldajate metsahindamise igakevadiseks treeninguks kui ka mitmesuguste rakendusuuringute tarbeks. Priit Kohaval on suured teened Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutatava statistilise metsainventeerimise meetodi kasutuselevtmisel Eestis.
Erametsaliit andis erametsasbra tiitli tnavu professor Hardi Tullusele, kes on pikka aega toetanud erametsaomanike tegevust ja toonitanud vajadust kaitsta nende huve. Erametsaliidu juhi Ants Varblase snul on prof. Tullus selgelt vljendanud metsaomanike jrjepideva koolituse ja nustamise vajadust, samuti tuleb rhutada erametsa thtsust ja suurendada erametsa osakaalu.

Visioonikonverentsiga samal ajal peeti raievistlusi Kevadkarikas 2011
Nagu tavaks saanud, osalesid hooaja esimesel vistlusel klalised Soomest ja Ltist. Peale nende muidugi ka Luua metsanduskooli noorvistlejad, kel olid oma katsevistlused juba varem peetud. Loomulikult oli kohal ka meie professionaalide paremik eesotsas praeguse maailmameistri Andres Oleski (kolm kulda 2010. aasta Horvaatia MM-ilt), 2006. aasta meeskondlike maailmameistrite ja 2010. aasta MM-il meeskondliku pronksi saavutanud Taavi Ehrpaisi ja Anto Laasiga. Lisaks osalesid ka teised Eestis ja rahvusvahelistel vistlustel silma paistnud eestlased.
Seekordse kevadkarika vitis Tauri Leini Luua metsanduskoolist, teise koha saavutas Vesa Kurki Soomest ning kolmandaks tuli Andres Olesk Valga Puu O-st.

Istutustalgud endiselt vga populaarsed
Metsandala raames korraldasid istutustalguid nii erametsaliit, keskkonnaamet kui ka RMK. Erametsaomanike metsadesse istutati erametsaliidu kaasabil hinnanguliselt 65 000 puukest 40 hektarile. Kokku osales talgutel umbes 2000 inimest.
RMK eestvttel innustati sel aastal koolilapsi talgutle. Ligi 4500 last 110 koolist panid vikseid puid kasvama 110 hektaril. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo snul on metsaistutuspeva eesmrk nidata, kuidas kasvatatakse Eesti riigimetsa ning pakkuda pilastele isetegemise kogemust. Et kimas on rahvusvaheline metsaaasta, teeme pilastele istutamise krval ka hariva metsaretke ning tutvustame sstva metsamajanduse phimtteid.
Keskkonnaameti selle aasta metsaistutustalgud olid meldud kigile soovijatele. htlasi jagati talgulistele ka muud metsatarkust ja phiteadmisi metsast. Seega oli thtsal kohal loodusharidustegevus laiemalt. Talgud ja ppepevad korraldati erametsaomanike metsades.
Tagasiside oli vga positiivne ning tdeti, et niisuguseid tegemisi oleks rohkemgi vaja. Samas kogeti, et ega istutust polegi nii kerge. Jrgmisel peval selgus nii mnelgi, et metsas oli vlja arenenud uus lihasrhm: istutuslihased, mis endast igal vimalusel mrku andsid. Oli tore vaadata, kuidas mni talguline suure hoole ja armastusega lausa kpuli mnnitaime istutas vi kuidas mni laps veidi kehvasti istutatud taime mrgates talle rohkem mulda mber kuhjas ja paremini maasse kinni surus, et puuke kindla peale kasvama lheks.

Metsandala avatseremoonia peeti 2. mail tuulises Haapsalus
Metsandal avati ametlikult 2. mail. Avasnad tles keskkonnaminister Keit Pentus. Eestis on iga seitsmeteistkmnes elanik metsaomanik. Neid tuleb vrtustada, sest metsaomanikest sltub vga olulisel mral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste plvede jaoks on. Sel aastal saab vastu vetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama, snas minister. Seejrel andis Tartu linna esindaja metsapealinna teatepulga le Haapsalule. Metsapealinna lipu tmbasid masti meie praeguse metsanduspere jrelkasv Eesti metsalipilaste seltsist. Lipuvardaks oli purjelaeva mastipuu, mis smboliseerib puidukasutust ja laevaehituse traditsioone Haapsalus.

Metsandala krgpunkt saabus 7. mail
Sellel peval saabus metsapealinna Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Enne metsapevale tulemist veetis president ligi kaks tundi erametsa istutustalgutel Lnemaal Kullamaa vallas Kullametsa kla lhedal raiesmikule puid istutades. Peale presidendi ja metsaseltsi liikmete osalesid Kullamaa-Loodna metsahistu korraldatud mnniseemikute istutamisel ka keskkonnaameti Hiiu-Lne-Saare regiooni ttajad ning vabatahtlikud. Seemikud istutati 2008. aasta Eesti parima erametsamajandaja Einar Prnpuu kinnistule. Haapsalusse istutas president Mihkli parki metsapealinna staatuse meenutuseks kena tamme, mis loodetavasti kasvab veel niisama kaua, kui vana on Haapsalu linn praegu 732 aastat. Oma knes linnarahvale rhutas president metsa ja metsanduse thtsust eestlaste jaoks ning soovis, et seda vrtust hoitaks hoolega.
Kogu peva kulges Haapsalu piiskopilinnuse uel vilgas ja mitmekesine melu. Jnesekostmi pugenud RMK Matsalu rahvuspargi klastusjuht Marju Pajumets meelitas nii suuri kui ka vikesi RMK telki. Terve peva kpsivad siin puukoort lahti, nitas Pajumets, kuidas lapsed ja natuke suuremad pajupilli meisterdasid. Tpsemaid ksimusi metsa haldamise ja puidu kohta sai esitada erametsaliidu metsatelgis. Samas oli nitus Remo Savisaare suureformaadilistest loodusfotodest.
Lossiplatsi teisest servast kostis vikeste vaheaegade jrel mootorsae hli, sest hiidlased olid tulnud vigursaagimist demonstreerima: prastlunaks vormiti lahingu kaotanud ristirtel ja pikajuukseline eestlaste vanem Lembitu. Lnemaa jahimehed pakkusid vimalust hupssist lasta liikuvat mrki. Kes proovis, sai teada, et hupssist laskmiseks on peale tpsuse vaja ka parasjagu judu. Telgis vaadata olnud jahitrofeede hulgas oli ka Noarootsi jahimehe Madis Otsa talvel lastud ebatavaliselt suure ilvese nahk.

Slmiti raiemaailmameistrivistluste sponsorleping, tutvustati puust veesidukeid, peeti vistlusi ja korraldati kontserte
Eesti raiespordi arendamise seisukohast leidis 6. mail aset vga oluline sndmus. Nimelt kirjutati alla 2012. aasta raiemaailmameistrivistluste Eesti koondise sponsorlepingule. Koondisele panid la alla viis ettevtet ja organisatsiooni: Husqvarna, Stihl, Stora Enso, RMK ja Eesti metsaselts. Nii sportlased ise kui ka toetajad tlesid nagu hest suust, et ilma toetuseta ei arenda htegi spordiala. Lepingu allkirjastamisele jrgnes raiedemonstratsioon meie selle ala maailmameistritelt Andres Oleskilt ja Taavi Ehrpaisilt. Arvukas pealtvaatajaskond tdes, et tegemist on atraktiivse spordialaga, mis nuab retult suurt osavust ja klma nrvi. Kui lavalt oli saepuru phitud ja mootorsaed maha jahtunud, tunnustati metsandala eel peetud vistluste parimaid.
Linnuseuel sai kogu peva jooksul uudistada puust veesidukeid. Puulaevaselts Vikan demonstreeris ttukoolitusel valminud madalaphjalist ruupa, traditsioonilist paati, millega saab madalaphjalises merelahes hlpsasti liikuda. Metsapevale oli toodud ks kahest valmis alusest, millega saab edaspidi Haapsalu Tagalahel sitmas kia. Teist tpi traditsioonilisi veesidukeid tutvustas Tartust kohale tulnud Lodjakoda. Tartlased nitasid, kuidas lotja ehitatakse ja trva keedetakse.
Piiskopilinnuse uel peeti puude saagimise, lhkumise ja riitaladumise vistlus. Vitis pooleldi kohalik, pooleldi Tallinnast prit Metsatelgi vistkond. Pika ja kireva metsapeva lpus sai Haapsalus kuulata kahte meeleolukat kontserti. Kell 18 oli RMK kontserdisarja Eesti metsa lood kontsert Kaasaja Eesti mets. Seal kneles tnapeva metsast Hendrik Relve. Metsaluulet luges Guido Kangur ja mtlikku muusikat esitas duo Uma. Kell 20 alustas srtsakat vabahukontserti ansambel Svjata Vatra. Vaheldusrikas pev lppes tuleetendusega linnuse hoovis.

Metsandalal korraldati mitmekesiseid ritusi kogu Eestis
Erametsakeskuse metsatulekahjude rahoidmise projekti raames viidi niteks huvilised Nvale metsaplengualasid vaatama. Ekskursiooni juhtis ja metsaplengutest meil ning mujal rkis Eesti maalikooli doktorant Kristi Teppo. RMK kutsus lapsed matkapevale Paralepa metsa, kus sai teadmisi tiendada metsanduslike huvipunktide kaudu. Lastel oli vimalik tutvuda riigimetsaga ja ppida tundma metsaeluringi, htlasi saadi levaade metsamajandamise phimtetest ja metsa krvalkasutuse vimalustest. Kahekilomeetrisel rajal piti tundma puid, psaid, linde ja marju.
Haapsalus korraldati linnuvaatlusretki ja tutvustati kohalikku puitarhitektuuri ning linna huvitavamaid ajalooga puid. 2.7. maini peeti hulk metsandala ritusi Eesti loodusmuuseumis. Osales le 600 huvilise. Lastega kidi metsas ja mngiti metsamnge muuseumis, piti tundma seeni ja loomi. Kohila metsaseltsi eestvttel korraldati metsapevi Harju- ja Raplamaa koolide pilastele, tutvustati metsatid, istutati puid ja rgiti muid metsatarkusi. ritusi toimus nii palju, et kiki ei jua les lugeda.
Kokkuvttes vib elda, et tnavusel metsandalal prati tavaprasemast suuremat thelepanu noorte loodusteadlikkuse parandamisele. Peaaegu igasse ettevtmisesse oli kaasatud eri vanuses lapsi. Ka edaspidi tahetakse ritusi korraldades melda rohkem lastele ja noortele ning pakkuda neile vimalust tutvuda metsandustegevusega. Nnda talitades vib loota, et jrgnevate plvkondade loodus- ja metsahuvi ei kahane, vaid kasvab.



Mart Kelk, Eesti metsaseltsi projektijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet