Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
METSATAIMEKASVATAJAD peaksid hoomama perspektiive

Alates 1995. aastast on Eestis taasalustatud suletud juurekavaga nn. potitaimede kasvatamist
Metsataimlate toodangut vajavad vrsked ja vanad raiesmikud, kus metsauuendus puudub. Kuid metsastamist ootavad ka pllumajanduslikust kasutusest vlja
jnud maad. Praegune metsataimlate toodang ei vasta nudmisele ei hulgalt ega ka kvaliteedilt. Metsataimlad peavad muutuma aja nuete jrgi. Artikkel vaatleb viimase aja muutusi ja tulevikuperspektiive metsataimekasvatuses.

EESTI ISESEISVUSE ALGUL JI ISTUTUSMATERJALI LE
Nukogude ajal oli metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi lesanne tagada riigimetsade ja ka kolhoosi- ning sovhoosimetsade uuenduseks vajaliku istutusmaterjali tootmine. Taimi kasvatati nii metskondade vikestes kui ka suurtes piirkondlikes taimlates. Kui Eesti iseseisvus ning alustati maareformi, muutus olukord jrsult. Kiki kultiveerimiseks planeeritud taimi ei vajatud enam, kuna maade erastamisega muutus omanik ning muutusid ka huvid metsakultiveerimise valdkonnas. 1992. aastal ji kasutamata sadu tuhandeid kuuseistikuid, mida mnes mahajetud taimlas neb praegugi kasvamas. Aastail 19931994 anti metsakultiveerimiseks taimi soovijatele tasuta. Kuid neid, keda oleksid huvitanud isegi tasuta saadud taimed, leidus vhe. 1997. aastal vastu vetud metsapoliitikas tunnistati, et metsauuendusmaterjali kasvatus ei kuulu riigi korraldatavate funktsioonide hulka ning see delegeeriti loodavale riigimetsade majandamise organisatsioonile, seega siis praegusele Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). RMK taimetoodang on viimastel aastatel psinud 1012 miljoni taime piires. Kogu vajalikku taimekogust riigimetsade ning teiste maa- ja metsaomanike tarbeks pole RMK suutnud tagada. Kultiveerimiseks sobivate kuuseistikute puuduse tttu on neid veetud sisse: 2001. aastal Rootsist 1,4 miljonit taime ning 2002. aastal Rootsist, Ltist ja Venemaalt 0,8 miljonit taime.

RMK REFORMIB TAIMLAMAJANDUST; LISANDUB ERATAIMEKASVATAJAID
RMK on aastaid olnud metsaistutusmaterjali suurtootja, niteks 2001. a. taimetoodangust on 88% kasvatatud RMK taimlates vi puukoolides. Viimastel aastatel on ka RMK asunud metsataimekasvatust reformima: 2001. a. lpul liideti metskondade perspektiivsemad taimlad RMK hendpuukooliks. lejnud metskondade taimlates lpetatakse metsataimekasvatus lhiaastatel, sest Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukavas peetakse vajalikuks jrk-jrgult vhendada riigile kuuluvate taimlate toodangut kuni 50%-ni kogu vabariigi metsataimede toodangumahust.
RMK ksi pole suuteline kasvatama Eesti tarbeks vajalikku metsaistutusmaterjali. Nii ongi lisandunud erataimekasvatajad, kes kasvatavad metsapuutaimi mgi eesmrgil. Tnavu kevadel on neid 66. Kige rohkem on vikeettevtjaid, kelle aastane toodangumaht ei leta 50 000 taime. Populaarne on metsataimekasvatus Lne-Virumaal, Tartu- ja Jgevamaal. Eesti riigi ja Soome metsavalitsuse koosts loodi 2002. aastal RMK Marana puukooli alusel AS Eesti Metsataim; eesmrk on kasvatada valdavalt suletud juurekavaga metsapuutaimi, vhemal mral paljasjuurseid taimi. AS Eesti Metsataim tahab tulevikus toota miljoneid taimi kohaliku turu tarbeks.

KASVATATAKSE SEDA, MIDA ON HLPSAM KASVATADA
Paljasjuurseid taimi kasvatatakse philiselt avamaal vi katmikalal. Olulisemad kultiveerimisartiklid on kuuseistikud, mnniseemikud ja kaseseemikud. Teiste liikide osathtsus taimetoodangus on vga vike. Valdav enamik kaseseemikuid (97%) kasvatatakse katmikalal, mnniseemikutest seevastu vaid 1015%. Praegusajal kultiveeritakse peamiselt kolme-neljaaastasi kuuseistikuid, he-kaheaastasi mnniseemikuid ning he-kaheaastasi kaseseemikuid. Varasemal ajal on kultiveeritud ka kolmeaastasi kuuseseemikuid. Sel puhul ei istutatud taimlas kuuseseemikuid hredamalt mber ehk ei koolitatud. Mnniseemikute ja kaseseemikute koolitamist ei ole Eestis laialdaselt praktiseeritud. Suurenenud on nudlus lehtpuu-, eriti arukase- ja sanglepataimede jrele.
Taimetoodangu struktuuris on toimunud viimasel kmnel aastal suured muutused. Kui 1994. aasta kogutoodangus oli kuuseistikuid 77%, mnniseemikuid 20% ja kasetaimi 3%, siis 2000. aastal oli kuuseistikute osathtsus 37%, mnniseemikutel 52% ning kaseseemikutel 11%. Kuuseistikuid on ha vhem kasvatatud, veidi rohkem on suurenenud mnniseemikute kasvatus ning vhem kaseseemikute kasvatus. Seemikute osakaal on suurenenud seetttu, et neid on lihtsam kasvatada (lhem kasvatusaeg, viksem etteplaneerimise aeg). Kuuseistikute kasvatamine nuab rohkem vaeva ning tootjad on prast 1992. aasta lejke vga ettevaatlikuks muutunud. Suurte koguste kasvatamine thendab suuri riske ning eraettevtja ei saa seda endale lubada. Ekstreemne ilmastik (pud vi jahe ja klm suvi) ei ole soosinud metsataimekasvatajaid. Mnniseemikuid kasvatades on vimalik kasutada thusaid taimekaitsepreparaate seenhaiguste trjeks ja ennetamiseks ning seeprast on saadud ka rohkem toodangut.

KAS KASVATADA POTITAIMI VI LAHTISE JUUREKAVAGA TAIMI?
Valdavalt kasvatatakse Eestis lahtise juurekavaga taimi. Tehnoloogia poolest oli metsataimekasvatuses uuenduslik 1995. aasta, mil RMK Huuksi metskonnas taasalustati suletud juurekavaga taimede tootmist. Nd kasvatatakse seal edukalt nii lehtpuude kui ka okaspuude suletud juurekavaga nn. potitaimi. Ka AS Eesti Metsataim teeb panuse just suletud juurekavaga metsakultiveerimismaterjali kasvatusele.
Kas Eesti metsataimekasvatuses on tulevikku paljasjuursel vi suletud juurekavaga taimedel, on praegu ilmselt raske elda. Mlemal tehnoloogial on nii puudusi kui ka voorusi. Suletud juurekavaga taime suurim voorus on see, et tema tootmisel on minimeeritud ilmastiku mju. Suurim ebameeldivus on vajadus palju investeerida ning seetttu ka taimetootmise krgem hind. Suletud juurekavaga taime puhul on aga vimalik kiiremini reageerida turu vajadustele, sest kasvatusaeg on poole lhem; toodangumahtu saab suurendada kilehoonete intensiivse kasutuse korral: aastas on vimalik saada pinnahikult kolm saaki. Paljasjuurse metsakultiveerimismaterjali kasvatamist on odavam alustada, kui on kasutada sobiv maa. Tasapisi laiendades on vimalik ka oma toodangumahtu suurendada. Avamaataimlat rajades tuleb arvestada mulla sobivust, loodusliku kastmisvee ning tju ja teedevrgu olemasolu. Valdav osa nukogude ajal rajatud piirkondlikest taimlatest ei vasta kikidele eespool esitatud nuetele. Katmiktaimla rajamisel on suure thtsusega kastmisvesi.

SUUR VI VIKE TOOTMISKSUS?
Omaette ksimus on, kas eelistada suurtaimlat vi hoopis viketaimlaid. Kui suur vi vike viks Eesti oludes olla tulus taimla, selle kohta pole tehtud uuringuid. Suurel taimlal on eelis siis, kui vetakse kasutusele tehnoloogia, mis on senisest thusam. Suures taimlas saab td paremini mehhaniseerida, seega kulub vhem inimtjudu. Vib vita, et praeguste tehnoloogiate puhul hlmab tju maksumus 2/34/5 taime hinnast. Ent kui suurt taimlat tabab haigus vi muu loodusnhtus, on ka kahjud suuremad. Viketaimla rajaneb enamasti ksitsitl. Viketaimlasse td hlbustavaid seadmeid soetades tuleb arvestada vga pika tasuvusajaga. Kui hangime taimi kultiveerimiskoha lhedalt viketaimlast, on transpordikulu viksem; htlasi on eelis seegi, et tenosus istutada metsa elujus taim on siis suurem. Praegune taimekasvatustehnoloogia, mille puhul td on kuhjunud kevadele ning peaaegu puuduvad sobivad laod taimede pikemaajaliseks silitamiseks, muudab keeruliseks tde praktilise korralduse. Tle vetakse juhuslikud inimesed, kes ei tunne vastutust tehtu eest. Seetttu halveneb aga toodangu kvaliteet.

KUS VAJATAKSE METSATAIMLATE TOODANGUT?
Thtis on leida kasvatatud taimedele alaline kasvukoht. Suurim probleem taimekasvataja jaoks on leida partner kasvatatud taimede tarbija , sest puudub tava eelkokkuleppeid slmida ning neist ka kinni pidada. Vhestel kasvatajatel on maa- ja metsaomanikega slmitud eellepingud (olgu siis suulised vi kirjalikud). Tihtipeale varem slmitud kokkulepped lihtsalt ei toimi: tellija loobub soovitud taimedest. Nii on tootjatel vga raske, et mitte elda vimatu ennustada, kui palju peaks klvama kevadel seemet vi koolitama kuuseseemikuid. Seetttu ei olegi metsataimekasvatus enamiku viketootjate jaoks ainus vi philine tooteartikkel.
Tootjatel tasub uurida, kuhu taimed istutatakse. Esimene ja oluline koht on kindlasti lageraielangid tulundusmetsas, kui omanikul on tahtmist sinna taimi istutada. Kui aastas raiutakse keskmiselt 27 000 ha ning sellest pindalast kultiveeritakse kolmandik, viks aastas lageraielankide taasmetsastamiseks arvestuse kohaselt kuluda 1516 miljonit taime.
Teine osa taimi tuleks istutada vanadele, looduslikult uuenemata jnud raielankidele. Kultiveerida tuleb raielangid, mis ei ole noorendikuga kattunud metsaseaduses ette nhtud aja jooksul (seitsme aasta jooksul prast raiet peab lank olema metsastunud). 1996.1997. a. raielankide levaatusel 2001. aastal selgus, et metsastumata raielanke on erametsades 1344 ha ja riigimetsades 263 ha. Arvestuslikult kuluks nende lankide metsastamiseks 34 miljonit taime. Kui omanik ei ole seda td ise teinud, on keskkonnaministeeriumil kohustus korraldada raielangi uuendamine omaniku kulul. Seega on taimi nende alade uuenduseks ikka vaja.
Kolmas ja ilmselt praegu veel juhuslikult toimuv tegevus on pllumajanduslikust kasutusest vlja jnud maade metsastamine. Sellise maa suurusjrk videtakse olevat 100 000130 000 hektarit. Ilmselt on osale pldudest juba kasvanud paju, leppa ning kaskegi. Pllumaade metsastamiseks on vimalik abi saada SAPARD-i programmist, mis loodetakse kivitada 2003. aastal.
Neljas on juba rajatud metsakultuuride tiendamine. Tenoliselt on selle maht sna vike. Eramaadel pole selle t kohta usaldusvrset informatsiooni, kuid riigimetsas kulus 2000. aastal metsakultuuride tiendusele 16% kultiveeritud taimedest.

EESTI METSATAIMEKASVATUST TULEB VAADELDA AVARAMA PERSPEKTIIVIGA
Hinnates aastas kasvatatavaid taimekoguseid ning arvestuslikku taimevajadust, tuleb nentida metsaistutusmaterjali puudujki. Eriti tuntav on see kuuseistikute puhul. Olukorra leevendamiseks on imporditud kuuseistikuid nii Rootsist, Venemaalt kui ka Ltist. Ometi on meil sobivat maad, seemet ja inimesi, kes oskavad taimi kasvatada. Kuna metsataimekasvatus on jetud turu reguleerida, on paratamatu nii praegune taimede defitsiit kui ka mne aasta prast nende lejk.
Metsataimekasvatusturul on praegu vike konkurents, puuduvad osaliselt vi tielikult metsataimede tootmist teenindavad vi abistavad struktuurid. Uusi tehnoloogiaid saab rakendada vaid siis, kui osta ka oskusteave; seda vib endale lubada suurtootja, kellel on garanteeritud turg.
Olukord metsataimeturul muutub, kui Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik. Metsaistutusmaterjal kui kaup peab vabalt liikuma liikmesriikide vahel. Pika taimekasvatustraditsiooniga maades toodetakse taimi rohkem, kui neid vajatakse. Tenoliselt tuuakse siis puudujvad taimed Eestisse nii Soomest kui ka Saksamaalt. Nii oleme judnud sama laadi olukorda kui 19. sajandi teisel poolel, mil Saksamaa seemneridest toodi Eestisse ohtralt metsapuude seemneid. Kikidest seemnetest ei kasvanud korralikke puid ning neid nn. Darmstadti mnnikuid teab iga ppinud metsamees. Sellise olukorra vltimiseks on vaja paremat koostd taimekasvatajate ja -kasutajate vahel.



Eda Tetlov, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse vaneminsener

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet