Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



artiklid
Metsa uuendamise keerdkigud Jrvamaal

Metsaomandeid on Jrvamaal ligikaudu 3950. Uue metsaplve rajamine pole seal lihtne, nagu mujalgi Eesti erametsades.

Milline on metsa seisund ldiselt?
Tartus peetud visioonikonverentsilt jid klama professor Hardi Tulluse snad: metsa ei saa konserveerida. See thendab, et metsa vanust arvestades tuleb tiskasvanud tulundusmets vtta puiduna kasutusele ning tema asemele istutada uus. Mets on taastuv ja taastatav loodusvara, tnu metsale saame veest, pikesest ja mullast sstlikult meile eluks vajalikku puitu ja sellest omakorda soojust.

Metsapevi on Eestis peetud juba 1928. aastast alates. Esimene metsandal korraldati 1930. aastal, prast taasiseseisvumist oli metsandal taas 1993. aastal. Metsandala avaritust on hel korral peetud ka Jrvamaal Paides 1994. aastal. Metsandala raames on kidud istutustalgutel, enamasti riigimetsas, ent viimastel aastatel ka erametsades, kus metsahistud on vtnud tde korralduse oma hooleks. Metsaistutustalgud panevad eestimaalased rohelise elukeskkonna nimel hiselt tegutsema.
Eesti on metsa pindala poolest elaniku kohta Rootsi, Soome ja Sloveenia jrel neljas riik Euroopas. Metsaga on kaetud le poole Eesti maismaast. Selles vites on palju kaheldud ning rgitud vsastunud niitudest ja heinamaadest. Tuleb rhutada, et mets thendab metsanduses kindlat mistet, mis on piiritletud metsaseaduses: metsamaa on maa, millel kasvavad puittaimed krgusega vhemalt 1,3 meetrit ja puuvrade liitusega vhemalt 30 protsenti. Just nimelt puuvrade liituse nude tttu ei saa psastikke arvata metsamaa hulka. Selle eest, et metsade pind ei vheneks, kannavad hoolt ka erametsaomanikud. Metsaomandeid on Jrvamaal kokku ligikaudu 3950.

Kuidas ja millega uuendada?
Metsataimede istutus on Jrvamaa raiesmikel tihti ainus viis saada kasvama uus sobiva peapuuliigiga metsaplv. Phjuseks on viljakas, suure rohukasvuga metsamaa osakaal, kus metsaomanik soovib tulevikus nha kuusikut. Klvist ei ole sellistel aladel kasu, sest rohttaimestik ei lase seemnetel puukesteks kasvada. Mnni klviks sellised alad ei sobi, kuusk on aga aeglase kasvuga ja istutusmaterjali pealt kokku hoitud raha tuleb kulutada pikaajalisele hooldusele. Kui vana kuusik on olnud juurepessust kahjustatuna vga haige, mida Jrvamaa viljakatel kasvukohtadel asuvates kuusikutes tihti ette tuleb, tuleks melda puuliikide vahetamisele ja valida uueks peapuuliigiks hoopis kask vi mni muu selles kasvukohatbis taasmetsastamiseks lubatud lehtpuuliik.
Istutuseks tuleb kasutada tugevaid ja kvaliteetseid taimi. Muidugi saab taimi koguda oma metsast vi kokkuleppel maaomanikuga elektriliinide alt vi sihtidelt, kuid looduslikult tekkinud taimed jvad tihti kauemaks ajaks kiratsema, kui neid ei saa ktte suure mullapalliga, ning taas pikeneb hooldusele kuluv aeg. Selliste taimede kasv vib seiskuda isegi neljaks kuni viieks aastaks, kuni juurestik tveosale jrele areneb. Puukoolides kasvatatavatest metsapuutaimedest saab valiku teha suletud juurekavaga taime ehk potitaime ja paljasjuurse taime vahel. Jrgida tuleb istutuse juhtmtet: taim peab nii tugevasti mulda saama, et ta ladva otsast sikutades vlja ei tule. Siis vime olla kindlad, et juurte mber ei ole jnud vaba ruumi.

Potitaimi saab kiiremini istutada, aga nad vajavad jrjepidevamat hooldust
Potitaimed kasvatatakse turbaseguses mullas ning kui taim ei ole kvasti kinni surutud, kuivab turvas kokku ja juured ei saa edasi areneda. Kui potitaimi hoitakse istutusootel, ongi kige olulisem tagada, et juurepall lbi ei kuivaks. Selleks tuleb neid hoida pikese ja tuuletmbuse eest, ka taimi metsa transportides.
Taimekasvatajate kinnitusel on niiskus sobiv, kui mullapalli pigistades eraldub vesi ainult tilkhaaval. Liigne kastmine viib toitained mullapallist vlja ja taim jb pikemaajalise silitamise korral nlga. Sama vib juhtuda, kui istutusootel taimed vihmaperioodil lageda taeva all oma jrge ootavad. Vga pika vihmaperioodi jooksul tekib vajadus taimi hoiukohas toitainetega aidata, kuid tavalised vetised metsapuutaimedele hsti ei sobi, sest okkad on vetise suhtes tundlikud. Metsas ei ole vetisi ldse lubatud kasutada. Milliseid metsapuutaimi istutuseks valida, oleneb rohukasvust ja metsaomaniku hoolsusest ning vimalustest.
Potitaime saab lihtsalt ja kiiresti istutada, kui kasutada spetsiaalseid istutusvahendeid. Harrastusmetsaomanik suudab isutustoruga mulda panna umbes 500600 taime, professionaal isegi le 1000 taime pevas. Samas vajab potitaim, millel kuuse korral ldjuhul vanust kaks aastat, paremat ja jrjepidevamat hooldamist. Jrvamaa viljakates kasvukohtades isegi kuni kaks korda suve jooksul, sest muidu kipuvad taimed niiskes ja soojas keskkonnas hallitama minema. Sgisel tuleb le vaadata, et taimele ei vajuks peale mbritsev rohttaimestik, mis tve ligi maad painutab.
Paljasjuursed taimed on jmedama tvega: nende vanus on ldjuhul neli aastat. Nende istutamine vtab kauem aega ja on raskem, sest juured on suuremad ja taimi mahub mbrisse vhem, kuid nad on vastupidavamad ja taluvad ka varju paremini. Vide, nagu sksid kitsed parema meelega potitaimi, ei pruugi tegelikkusele vastata. Enamasti maiustavad nad kevadise rohtse juurdekasvuga. Et potitaimel algab kasv tnu mullapallile samal aastal tie hooga, siis vibki see nii tunduda. Ka on potitaim noorem ja tveosa ei ole veel nii tugevasti puitunud. Paljasjuursetel ei ole kasv esimesel aastal nii hoogne, sest kigepealt peavad nad juurduma, kuid jrgmisel aastal on nad kasvuhoos. Kitsed kahjustavad siiski mlemaid.

Uue metsaplvkonna edendamiseks sobib mnikord eemaldada vsa, mnikord karjatada lambaid
Tegelikult on istutus metsa taastamisel ks kergemaid tid. Lihtne on istutada raiesmikule, kus maapind on korralikult ette valmistatud ja alusmetsast puhastatud. Mdunud talve raiesmikud tuleb sel eesmrgil hoolikalt le vaadata. Sgava lume tttu vivad knnud olla sna krged ja visuaalne pilt tekitada vastuolulisi tundeid. Kuigi seadusaktidega ei ole lubatud knnu krgusi kindlaks mratud, peab raiesmikul olema vimalik maapinda ette valmistada ja istutust ning hilisemat hooldust teha, kui kasvukoha tingimused nuavad uuendamist. Tnavuse talve suur probleem oli ka maha vtmata alusmets raiesmikel, mida talvel oli raske teha. Ei ole iglane sdistada metsa lesttajaid, kuna lumeolud olid erakordselt rasked, kuid nd tuleb kasvamajnud vsa siiski maha ligata ja vaalu tsta, sest muidu ei ole uut metsa vimalik kasvama panna ega hooldada. Kevadist levaatust vajavaid raiesmikke vib Jrvamaal sna sageli mrgata.
Osa alasid vib jtta ka looduslikule uuenemisele. Olen ninud suureprast maakodu, kus metsastuval alal karjatati lambaid. Heina kasv oli seega prsitud, kuid kuuske lambad ei puutunud. Vanad puud andsid iseklvi ning nnda oli kujunenud litihe erivanuseline kuusenoorendik, mis nd hdasti harvendamist vajab. Kas lambaid viks kasutada metsakultuuride hooldamisel vi ei suuda inimene neid metsloomade karu, ilvese, rebase ja hundi eest kaitsta, seda veel ei tea. Kuid talu mbritseval metsaalal ei saa alahinnata lammaste karjatamise positiivset mju.

raskite vastu aitavad feromoonpnised
Nii lihtne see siiski ei ole. Eelmainitud hooldus paaril-kolmel aastal tagab kll puude kasvamamineku, kuid paljud muud tegurid vivad metsaomaniku t ja vaeva ra rikkuda. Tuntumad kahjutekitajad on metskitsed ja metssead, putukatest mitut liiki raskid ja krsakad. Mida pehmemad on talved ja mida kuivemad on suved, mida rohkem on tugevaid torme ja tormimurdu- vi heidet ning metsaomaniku hooletust, seda parem elu on raskitel. Meie tuntum raskiliik on kuuse-koorerask. Kuusekoorerask paljuneb aastas kaks korda. Esimese plvkonna lendlus toimub kevadel, kui pevane hutemperatuur tuseb 1618 kraadini. Teise plvkonna lendlus on juuli teisel poolel.
Alati ei saa siiski raskite levikus sdistada metsaomanikku. Teadlased on leidnud, et raskite levik on tihedasti seotud inimtegevusega. Mningal juhul on vist igem elda tegevusetusega vi lbimtlemata piirangutega. Hooldamata mets vi metsa jetud toores puit on vesi raskite veskile.
raskid saavad head tingimused paljunemiseks ka range piiranguga kaitsealadel, kus metsa majandamine on keelatud, vi piirangualadel, kus isegi tugevalt kahjustatud metsa lageraie pole lubatud, ja metsades, millest omanik ei hooli. Nendelt aladelt rnnatakse krval asuvatesse metsadesse lpuks laiali, otsima uusi puid, mida asustada.
raskite vastu saab palju ise ra teha, paigaldades metsa feromoonpnised. Suurte kaitsealade krval vi hooletute naabrite korral ei ole see kerge. Trjeks viks paigaldada kaks-kolm lihtsat raski pilupnist hektari kohta. Pniste vahekaugus ksteisest viks olla 2030 meetrit. Pilupnisesse asetatava thusa feromoonipaki mju kestab ligikaudu 10 ndalat.
Suvel, kui on karta uut raskirstet (see on aeg, kui noored raskid lendu lhevad), pannakse pnise keskele uus feromoonipakk. Vhemalt iga 14, veel parem iga 7 peva jrel tuleb pniseid kontrollida ning puhastada, vabastades kasulikud ptud putukad ja surmates kooreraskid. Hooldamata pnistes hakkavad ptud putukad lagunema ning peletavad sellega teised eemale. Jrvamaal on aktiivsed feromoonpniste kasutajad metsahistu Minu Mets liikmed, kes saavad pniseid laenutada tasuta kasutamiseks.

Tsist kahju vivad puuhakatistele teha sralised ja mitut liiki hiired
Ulukikahjustuste rahoidmiseks tehtavad investeeringud on maakonniti erinevad. Jrvamaal on metsaomanikud sel otstarbel teinud suuremaid investeeringuid Imavere, Albu, Tri ja Vtsa vallas. Metssea- ja kitsekahjustuste vltimiseks on rajatud vrkaedu ning pritsitud noori taimi verepreparaadiga Plantskyd. Veidi vhem kasutatud moodus on puude mrimine Cervacoliga.
Cervacol on pasta, mille trjetoime phineb sinakal vrvusel, loomale ebameeldival maitsel ja karedusel. Kitse hoiab see eemal, kuid sigade rsteid raiesmikele see ra ei hoia. Vanemaid puid armastavad nad kasutada enda sgamiseks. Tavaliselt valivad sead he kindla puu ja tervet metsaosa nad sellega ei kahjusta. Kll aga tuhnib siga endale suuprast otsides les noored taimed, phjustades nende kuivamise.
Paraku ei ole sellega veel metsaomaniku mured lppenud. Metsakultuuri kahjustavad ka paljud pisinrilised. Kige enam teevad kahju hiired, nrides lume all paljaks puukeste juurekaela ja tve alumise osa kuni oksteni. Sellised puud ei kuiva kohe ja kevadel ei pruugi kahjustust mrgatagi. Alles kesksuveks lhevad kuusel okkad kollaseks ja taim hukkub.
Kuni nelja meetri krgusi noori puid kahjustavad leethiired, kes meeleldi ronivad puudel, toitudes lehtedest ja pungadest, aga neile meeldib ka mnni mulluseid vrseid koorida. See tekitab mitmeladvalisust, puude kasvukiirus vheneb. Hiirtega on raske metsas videlda, kasutada saab kll tvekaitsmeid ja -torusid, kuid teatud kasvukohtades, kus on palju sipelgaid, vivad tvekaitsmetesse tekkida sipelgapesad ja taimed hukkuvad.

Mullune talv ti sna rohkesti lumekahjustusi
Kuigi tavalistel talvedel on lumi olnud noortele taimedele isegi kaitseks, ei saa seda elda mdunud talve lumeolude kohta. Sel kevadel on vga paljud Jrvamaa metsaomanikud teatanud metsakultuuride kahjustusest rohke lume tttu.
Lumi on vajutanud noored kuused ja kased viltu. Ei ole erilist vahet, kas tegemist on sgisel hooldatud vi hooldamata metsakultuuriga. Hooldamata metsakultuurid on siiski pisut enam kahjustatud. Lumi on kuusel rebestanud oksad tve kljest lahti, hulganisti taimi on lume raskuse all vajunud vastu maad vi sootuks murdunud. Kahju on saanud isegi kuue- kuni kmneaastased metsakultuurid, kahjustatud on kuni paari meetriseid kuuski ja mnde ning veidi vhem kaske.
Mrkimisvrseid kahjustusi leidub mullu rajatud metsakultuurides. Varasematel aastatel ei ole sellist olukorda nii massiliselt ette tulnud, seetttu vib soovitusi anda vaid oletuste jrgi, mitte praktikale tuginedes. Kuusel on okste rebenemisest tekkinud haavad soodus koht nakatuda juurepessu eostega. Lume raskuse all looka vajunud kuused, mille tvi on deformeerunud, ise enam tenoliselt psti ei tuse. Kui rohukasv hoogustub, jvad nad varju ja hukkuvad.
Viksematel aladel viks kultuurid lbi kia ja lamandunud puukesed psti aidata. Kindlasti tuleb seejuures olla ettevaatlik, et mitu kuud lumeraskuse all kooldunud tve pris ra ei murra. Eelistatult viks taime seada mne muu vitsa najale. Toestuseks vib panna ka tokke vi roikaid, kuid suurte pindade korral ei ole see vimalik. Selliselt toestatud puud asuvad oma tve struktuuri taastama, kasuks vib tulla, kui neile tuule eest varju pakkuvat vsa esialgu maha ei ligata.
Murdunud tvede korral on aga olukord palju halvem. Kui allpool murdekohta on veel oksi, viks taskus olla oksakrid, millega murdunud osa ra ligata, lootes, et allesjnud oks areneb uueks ladvaks. Hsti aitab likamine ka siis, kui kits on latva krpinud. Ilmselt armistub likehaav paremini kui nritud latv. Likamiseks viks valida suve teise poole, augusti lpu vi isegi septembri alguse. Taimed, mis on vaid veidi kaldu, peaksid ise hakkama saama ja pikese poole peldes end sirgu ajama. Tenoliselt tuleb metsaomanikel soovitud koosseisuga puistu saamiseks kahjustatud metsakultuure palju tiendada ja mnel pool sootuks uuesti rajada.
Praegu on vara jreldusi teha, kuid tundub, et mdunud lumerohke ja karm talv on erametsade seisundit tunduvalt halvendanud. Kohati pole veel suudetud tormi tagajrgi siluda, ei ole lihtne leida kevadeks kvaliteetset istutusmaterjali ega inimesi, kes metsateenuseid pakuksid. Paljuski tuleb uuesti otsast alata, nagu Vargame Andres, kes ei suutnud ega tahtnud endale tunnistada seda loomulikku tika, et loodus on inimesest ratult vimsam. Lpetangi Anton Hansen Tammsaare tsitaadiga, mis rhutab sedasama vaevangemise vajadust, enne kui rohke tga midagi saavutad: Niipea, kui puudutad kega maamulda, avanevad arvamatud vimalused, ainult td, td muidu ei snni midagi (Tde ja igus I, lk. 242; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1969).



lle Lll, erametsaliidu tugiisik Jrva maakonnas

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet