Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



artiklid
Milliste metsandusvaldkondadega tegeleb keskkonnaamet?

Keskkonnaameti metsaosakond tegeleb puuseemnete ja -taimedega, metsakahjustuste ja ulukitega, raiete koordineerimise ning palju muuga.

Metsaosakond on ks keskkonnaameti struktuuriksusi
Alanud on suvi ja inimesed liiguvad metsas meeleldi. Tnavu on sobiv prata metsale erilist thelepanu, sest RO on kuulutanud 2011. aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Metsa-aasta vrtustab inimese rolli metsas ja metsa thtsust inimesele. Nd on kohane anda levaade keskkonnaameti tegevusest metsanduse valdkonnas.

2009. aasta 1. veebruaril loodud keskkonnaamet tegutseb keskkonnaministeeriumi haldusalas. Philesanne on suunata keskkonna- ja loodusvarade kasutamist, vljastades asjaomaseid lube ja litsentse. Keskkonnaamet korraldab mitmesuguseid seiretoiminguid ning osaleb keskkonnamjude hindamises.
Keskkonnaametis on 6 regionaalset struktuuriksust, kus kokku ttab 65 metsanduse valdkonna spetsialisti ning 6 jahindusspetsialisti, ja metsaosakond, kus ttab koos juhatajaga 9 peaspetsialisti. Regioonides ttavate spetsialistide philesanded on menetleda metsateatisi ning teha metsauuendus- ja metsakaitseekspertiise. Metsaosakonna peaspetsialistide kohustus on koordineerida piirkonna spetsialistide td ja tegelda metsakultiveerimismaterjali ning metsaselektsiooni objektidega.
Vaatleme lhidalt keskkonnaameti td metsandusvaldkonnas. Tegeleme seemnete ja taimede ning metsauuendusega, samuti metsakahjustuste ja ulukitega, koordineerime raiet. Tihti seostub mets ainult palkide vi raiega, sest see on kige silmanhtavam. Kuid enne puudelangetust tuleb pris palju vaeva nha: korjata kbisid, varuda seemet, rajada istutades vi klvates uus metsaplvkond.

Thtis valdkond on metsauuendus
Metsade uuendamise aluseks on kvaliteetne algmaterjal. Et saada kvaliteetne seeme ja sellest kasvatatud taim, on vaja heade prilike omadustega kpses eas puid. Sel otstarbel rajatakse generatiivseid ja vegetatiivseid seemneistandikke ehk seemlaid. Selleks vajalik algmaterjal saadakse antud puuliigi kige paremate omadustega puudelt, nn. plusspuudelt. Plusspuude parimate omaduste kontrollimiseks tehakse jrglaskatseid, et selgitada vlja parimad plusspud (eliitpuud) krgema astme seemlate rajamiseks.
htlasi on oluline saada levaade geenireservimetsadest, mille eesmrk on geneetiliste ressursside hoiu krval varuda puistust vrtuslikku algmaterjali. Geenireservimetsi majandades on phinue uuendada alasid samadest puistutest prineva algmaterjaliga. Niisiis tuleb esmalt valida vlja sobivad puud ja puistud. See valdkond on jetud metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialisti hooleks. Ta valib vlja sobivad puistud ning plusspuud ja kannab need vastavasse andmekogusse ning vastab metsaselektsiooni puudutavatele pringutele.
Kui seeme on varutud ja kultiveerimismaterjali tootja soovib seda kas ma vi kasvatada ise mgiks taimi, peab ta seemne sertifitseerima. Selleks esitatakse taotlus keskkonnaametile, kus hinnatakse seemnete pritolu ja kvaliteeti. Kvaliteedi hindamiseks on keskkonnaameti metsaosakonnal Tartus metsapuude seemnekontrolli labor, kus mratakse seemnete puhtus ja idanevus rahvusvaheliste metoodikate jrgi. Labor on akrediteeritud, tal on kvaliteedijuhtimisssteemi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006.
Kui kvaliteedi- ning sertifitseerimisnuded on tidetud, vljastame nii analsiprotokollid kui ka seemnepartii phitunnistuse. Kui kultiveerimismaterjali tootja soovib kasvatatut pakendada, ma vi oma tarbeks pruukida toetuste saamise eesmrgil, peab ta taotlema selleks keskkonnaametilt tegevusloa. Tegevusloa saanud taimetootja peab pidama tpset arvestust toodetu le ning esitama korrapraselt aruandeid. Kevadel on jrelevalve phisiht hinnata pakendatud taimede vastavust kvaliteedinuetele, suvel hinnatakse taimlas metsapuutaimede kahjustajaid ning nende tegevuse ulatust kasvavatel taimedel. Samuti teeb keskkonnaameti spetsialist kindlaks, kas arvepidamine ning enesekontrollissteem toimivad ning taimlapevikus mrgitu on reaalselt pllul olemas. Sgisel vetakse analsimiseks taimi vi puitu taimla lhedasest mnnikust, et leida ohtlikke taimekahjustusi, niteks mnni vaiguseid haavandeid, punavtaudi ja pruunvtaudi.
Selles vallas on oluline koost pllumajandusametiga, et operatiivselt hinnata ja avastada ohtlikke taimekahjustajaid. Lisaks registreeritakse metsaosakonnas metsapuude seemnete ja taimede vedu Euroopa Liidu piires. Jlgitakse, mida veetakse Eestist vlja ja mida tuuakse naaberriikidest sisse. Arvestust peetakse ka Eestis mdud ja metsakultiveerimiseks kasutatud taimekoguste le.

Jlgime metsaomanike tegevuse igusprasust regioonides
Jrelevalvet vajavad ka metsade uuendamine, kasvatamine ning uuendusraied. Metsaomaniku tegevuse seaduslikkust nendes valdkondades hindavad regioonides ttavad metsandusspetsialistid.
Kik raiutud ja hukkunud metsaosad tuleb raiest vi hukkumisest alates viie aasta jooksul uuendada metsakasvukohatbile sobiva liigiga. Vib rakendada mitmesuguseid metsauuenduse vtteid, niteks maapinna ettevalmistamine seemnete klviks ja taimede istutamiseks vi siis lihtsalt looduslikule uuendusele kaasaaitamiseks. Enne t alustamist tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile, kus hinnatakse uuendamisvtte rakendamise vimalikkust ja uuendatava puuliigi sobivust metsakasvukohatbi jrgi.
Metsauuendamine ei ole kohustuslik, kui hukkunud metsaosal vi raiesmikul on kllaldasel hulgal ja nutud krgusega looduslikku uuendust vi kui on tegemist metsatbiga, kus ei ole kohustust metsa uuendada, vi asub hukkunud metsaosa kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevndis. Et hinnata hvinud metsaosa vi raiesmiku piisava loodusliku uuenduse olemasolu, teevad keskkonnaameti spetsialistid metsauuendusekspertiisi.
Kui metsaomanik soovib teha hooldusraieid vi uuendada kpset metsa, siis tuleb kavandatava raie kohta samuti esitada keskkonnaametile metsateatis, mille jrgi kontrollitakse tegevuse vastavust igusnormidele. Kui metsamaad on le kahe hektari, peab metsaomanik enne metsateatise esitamist kontrollima, kas tema metsa kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed vi varasemast ajast kehtiv metsamajandamiskava, sest need on vajalikud harvendus-, uuendus- ja valikraie tegemiseks.
Keskkonnaamet kontrollib, kas metsateatise jrgi plaanitav tegevus on koosklas igusnormidega ning tagastab metsaomanikule vastava mrkega metsateatise koopia. Vajaduse korral lisatakse phjendused, miks raiet ei lubata. Prast metsateatise tagastamist vib metsaomanik he aasta jooksul teha metsateatisega kavandatud tid.
Teinekord on metsaomanik avastanud. 2011et tema mets on kuivanud, ulukite nritud vi on torm puid murdnud. Kui mets on kahjustatud, tuleb sellest samuti anda teada keskkonnaametile: esitada avaldus, mis on kinnitatud metsakahjustuse metsateatise vi keskkonnaministri mrusega. Seejrel teevad piirkonna metsandusspetsialistid metsakaitseekspertiisi hindamaks, kes on metsa kahjustanud ning mil moel on kige otstarbekam kahjustused korvata. Ekspertiisiga antakse hinnang, kui ulatuslikud on kahjustused, kas need on taastuvad vi prdumatud, milline on puistu, kui sealt on maha arvatud kahjustatud puud, ja kas seda on mttekas veel puistuna majandada. Keerulisemate juhtumite korral kaasatakse regioonide spetsialistidele krval ka metsaosakonna metsakaitse peaspetsialistid.

Thelepanu nuavad ka vriselupaigad ja ulukid
ks phieesmrke on tagada metsade mitmekesisus. Selleks on riik inventeerinud kriteeriumidele vastavad metsaosad, vriselupaigad ning kandnud need vastavasse registrisse. Vriselupaik on selline osa metsast, kus saavad elada ja paljuneda metsale pliselt omased, kuid elutingimuste suhtes tundlikud looma-, taime- ja seeneliigid.
Nd on metsaomanikul vimalik slmida vriselupaiga kaitse leping. Samuti saab metsaomanik lasta hinnata, kas tema mets vastab vriselupaiga nuetele. Selleks tuleb prduda keskkonnaameti poole ning regiooni metsandusspetsialistid, kellel on asjaomase eksperdi tunnistus, hindavad tema metsa ra.
Mis on mets ilma ulukiteta? Jahindus on alati olnud metsandusega tihedalt seotud. Ndsete jahipiirkondade headust hinnatakse ulukile sobivate elupaikade alusel. Samas phjustavad ulukid mnikord kahjustusi metsakultuuridele ning nendel puhkudel on vajalik koost jahimeeste ja metsameeste vahel. Siin ongi keskkonnaameti jahindusspetsialistidel thtis roll: nad korraldavad jahipiirkondade kasutamist, hindavad ulukite arvukust ning koguvad teadusmaterjali. Koosts keskkonnateabe keskusega hinnatakse ulukiasurkondade seisundit ja koostatakse jahipiirkonna kasutajatele soovitused, kuidas ulukite arvukust reguleerida. Kui aga soovitakse pidada jahiulukeid et tiendada kohalikku asurkonda vi asutada vi tiendada loomafarme , tuleb ulukite hoidmise koht samuti registreerida keskkonnaametis.



Jaanus Kala, keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet