Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



artiklid
Rnnates Euraasia metsades

Rahvusvahelisel metsa-aastal on phjust heita pilk metsadele Eestist kaugemal. Rnnak viib Euraasia mandri metsadesse, mida ksitletakse peamiste metsavndite kaupa.

Enamjagu maailma okasmetsadest asub Aasias
Paljud tnapeva metsateadlased nimetavad phjapoolkera kige phjapoolsemat metsavndit, mis hlmab okasmetsi Euroopas, Aasias ja Phja-Ameerikas, taigaks. Phjenduseks on asjaolu, valdav osa maailma okasmetsadest asub Aasias, kus snaga taiga on okaspuumetsi thistatud mletamatutest aegadest.

Olen oma rnnakutel Phja-Euroopas, Siberis ja Kaug-Idas kohanud vga eriilmelisi taigametsi. Niteks Phja-Siberis Jenissei je alamjooksul olen liikunud lehisemetsas, mida eestlane vaevalt metsaks nimetaks. Alla kmne meetri krgused kverad tved paiknesid nii harvalt, et ala tundus pigem hrendiku kui metsana. Niisugune, rmiselt kidur, hre ja madal on tegelikult vga suur osa kogu Euraasia okasmetsa vndist nii Phja- Euroopas kui ka -Aasias ning oleks ekslik kujutleda, et seal leidub suuri metsavarusid.
Lne-Siberi keskosas Obi je kallastel olen liikunud taigas, mis sarnaneb mne Eesti nmme- ja palumetsadega. Mets koosnes peaaegu eranditult mnnist. Kuigi puud asusid suhteliselt hredalt ja olid vrdlemisi madalad, alla 20 meetri, mjus see mets siiski ige metsana. Metsaalune oli tis halle samblikke ja pohla- ja mustikapuhmaid. Samasugune, peamiselt vaid mnnist koosnev taiga on levinud ka Soome, Rootsi ja Norra keskosas.
Kige liigirohkemat taigat olen ninud Kaug-Idas Ussuurimaal Vaikse ookeani lhedal. Kuigi sealgi valitsevad okaspuud, on okaspuuliike rohkem kui lne poole jvas taigas. Vimsaid puistuid moodustab niteks korea seedermnd.

Uhkemaid taigametsi olen kohanud Baikalist luna pool
Vga uhke neb vlja taiga Baikali jrvest luna pool, aladel, mis jvad okasmetsade lunapiirile ja kust veel luna pool on levinud sega- ja lehtmetsad. Baikali kaitsealal olen pildistanud majesteetlikke ja praktiliselt puutumatuid nulu-, seedermnni ja lehisemetsi. Vanad nulumetsad meenutasid kaunikesti meie pliskuusikuid. Metsaalune oli seal nii hmar, et valgust jtkus vaid paksule samblavaibale. Siberi seedermnni puistud olid palju valguskllasemad. Puud kasvasid seal hredamalt kui meie heakasvulises plismnnikus. Nad olid tihti vga jmedad, tve mbermt isegi ligi kolm meetrit, kuid kiiresti aheneva tvega ja kndisid harva kahekmne meetrini. Seedermnniku teise rinde moodustasid sageli ligi viiekmneaastased ja keskmiselt kmne meetri krgused nulud. Alusmets koosnes tihti psakujulistest nulgudest, mnikord ka pihlakast ja teistest lehtpsastest. Alustaimestus oli ohtralt pohla ja mustikat.
Kige valguskllasemalt mjusid lehisemetsad. Eriti meelde jid nad kord septembri lpupoolel, kui seal kandis retklesin. Mne sopka harjalt pilku le laiuvate lehisemetsade libistades tundus, nagu laiuksid silmapiirini sgisvrvides kaasikud. Septembri lpupoolel olid lehise okkad tmbunud kuldkollaseks. Metsa all kndides paistis lehisetaiga pikesekllase ja rmsailmelisena. Lehisetved olid suhteliselt peened ja kasvasid hredalt. Paljudel neist oli plemise jlgi, mis on Siberi metsadele ldse sna tpiline. Parajasti oli okaste pudenemise aeg. Iga tuulepuhang ti vradest alla okkasaju. Maapinda, vanu knde ja isegi sipelgate pesakuhilaid kattis paks htlane kollendav vaip. Madalad sgispikese kiired peegeldusid neilt vastu ja andsid taigale lummava kuma.

Biaowiea segametsas
Okasmetsade vndist luna pool paikneb segametsade vnd. Euroopas on see levinud vrdlemisi laial, Aasias piiratud alal. Eestigi metsad kuuluvad enamjaolt sellesse loodusvndisse. Vahest kige iseloomulikumad segametsad Euroopas, mida olen ka oma silmaga ninud, asuvad Biaowieas. Need olid kunagi Poola kuningate jahimaad, kus ktiti piisoneid ja teisi ulukeid, ja jid seeprast sajandeid raietest puutumata. Praegu jaguneb htne metsalaam kahe riigi, Poola ja Valgevene vahel. Poolas on plismetsadest loodud Biaowiea rahvuspark. Metsade pindala on seal kokku ligi 100 ruutkilomeetrit. Valgevene poolel jtkub sama metsalaam biosfrikaitseala piirides, hlmates 714 ruutkilomeetrit.
Vrreldes Eesti segametsadega on Biaowiea metsad mrksa parema kasvuga ja liigirohkemad. Peamine phjus on soodsam kliima ja viljakas pinnas. Enamuspuuliik on okaspuudest mnd ja kuusk, lehtpuudest tihti tamm, prn, vaher ja kask. Eriti vimsaks on seal sirgunud ksikud tammed. Sageli on srastele metsahiidudele antud omaette nimed. Sellised on niteks ligi 7-meetrise tve mbermduga Suur Mamamouchi ja 7,5-meetrise tve mbermduga Tnnitamm, kes on saanud nime tnnikujulise tve jrgi.
Millist metsa ngin Biaowiea rahvuspargis ringi liikudes oma silmaga? Metsa lemises rindes kasvasid seal tihti lbisegi mnd, kuusk, haab ja sanglepp. Prngi, keda meie metsades haruharva vib leida madala puukesena kasvamas suurte puude all, sirutus Biaowiea metsas sirge ja sihvakana lemisse rindesse kui mastipuu. Esimese rinde puude tvede mbermt ulatus le he meetri ja krgus 30 meetri piirimaile. Teise metsarinde moodustasid laialehised lehtpuud, kus peamisteks liikideks harilik jalakas ja vaher. Alusmets oli tihe. Seal leidus ohtralt sarapuud, pihlakat ja kuslapuud. Alustaimestu oli vga liigirohke ja lopsakas, hulgaliselt oli nha seljarohtu.
ldse on Biaowiea kaitsealustes segametsades registreeritud 26 puu-, 900 soontaime, 80 sambla- ja 240 samblikuliiki. Biaowiea metsi peetakse kige ulatuslikumaks terviklikult silinud tasandiku segametsade laamaks Euroopas.

Plaatanimetsas Armeenia Mgi-Karabahhi piiril
Segametsade vndist luna pool on levinud lehtmetsade vnd. Euraasias leidub lehtmetsi enim mandri kige lnepoolsemas ja idapoolsemas servas. Euroopas asuvad peamised lehtmetsaalad Keskja Luna-Euroopas, Aasias aga Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Nendevahelises piirkonnas leidub lehtmetsaalasid vaid paiguti.
Euraasia lehtmetsad on oma ilmelt ja liigiliselt koosseisult vga vaheldusrikkad. Niteks Saksamaal olen kohanud kaunikasvulisi pgimetsi. Hallid siledad tved on seal sirged ja vimsad kui templisambad, metsa all krabiseb aga nii paks aeglaselt kdunevate pgilehtede vaip, et rohelust peaaegu polegi. Volga kallastel Marimaal olen ninud harilikust prnast koosnevat krget vana metsa ja Sitsiilias lehtmetsa, mis koosnes vaid harilikust kastanist. Kui seal viibisin, oli oktoobrikuu ja kohalikud elanikud kogusid metsa alt usinasti kastanivilju. Erinevalt hobukastani viljadest on need meeldiva maitsega ja Vahemere maades krgelt hinnatud.
Iseraliku metsana on meelde jnud plaatanimets Armeenia ja Mgi- Karabahhi piiril. Puistu koosnes plaataniliigist nimega idaplaatan. See on ks Euraasia vimsakasvulisemaid puuliike. Muide, Euroopa teadaolevalt jmedaim puu on samuti ks idaplaatani eksemplar, kes kasvab Kreekas Euboia saarel. Kisin 2008. aastal ka ise selle puu juures ja mtsin tema tve mbermduks rinnakrguselt 18 meetrit. Idaplaatani salu Armeenia ja Mgi- Karabahhi piiril asub Tsavi je orus. Leidsin siin kiirevoolulise je kaldalt tepoolest tavatu vlimusega puistu. Puud paiknesid kohati hredamate, kohati tihedamate salkadena. Nad olid vga vimsad. Tvede keskmine mbermt ulatus 3 meetrini ja puude krgus 30 meetrini. Puistut peetakse ligi 500 aasta vanuseks. Nii mnegi tve sees haigutas nsusi, kuhu mahtunuks mitu inimest. Tihti olid tved jndrikud ja suurte pahkadega, meenutades muinasjutulisi hiidskulptuure. Keset salu vulises kiirevooluline mgijgi. Otse vee res kasvavate plaatanite juured paljastusid nagu hiidmadude puntrad. Plaatanimetsa laius oli ligi 200 meetrit, kuid pikkus hulga kilomeetreid. Armeenia poolele jva plataanimetsa pindala on 120 hektarit ja Mgi-Karabahhi poolele jva puistu pindala 110 hektarit.
Sajandeid tagasi kasvasid looduslikud idaplaatani metsad laiadel aladel alates Balkanimaadest ja Kaukaasiast lnes kuni Iraanini idas. Hinnalise puidu prast raiuti nad hilisematel sajanditel peaaegu eranditult maha. Armeenia uurijad peavad Tsavi oru 230-hektarist idaplaatani metsa selle liigi looduslikest puistutest tnapeva suurimaks kogu Euraasias. Nii vi teisiti on see kindlasti ks suuremaid.

Malaisia pliseim troopiline vihmamets paikneb Malaka poolsaare keskel
Euraasia loodusvnditest kige lunapoolsem on troopiliste vihmametsade vnd. Seda leidub vaid Aasia poolel, kige enam selle kaguosas: Indoneesias, Malaisias, Vietnamis ja mujal. Vga suur osa Aasia kunagistest troopilistest metsadest on ndseks pidanud inimasustuse eest taanduma. Teliselt uhkeid plismetsi on silinud peamiselt vaid kaitsealadel. ks selliseid, kus olen ka ise ringi uidanud, asub Malaisias keset Malaka poolsaart Taman Negara rahvuspargis.
Maailma troopiliste vihmametsade seas teeb Taman Negara metsa haruldaseks tema uskumatult pikk ajalugu. Loodusuurijate hinnangul on selles piirkonnas metsad kasvanud katkematult vhemalt 130 miljonit aastat. Muidugi on sealsete puistute ilme ja elustik nii mratult pika aja jooksul korduvalt tundmatuseni muutunud. Kunagi pidid siin laiuma metsad, mis koosnesid puukujulistest snajalgadest ja muudest praegu vlja surnud taimedest ning kus kndisid ringi hiidsisalikud. Kuid mets on siin alati olemas olnud. tlus, et puud ei saa olla igavesed, kuid mets saab, on siin teks saanud. Vga raske on mistusega hoomata, et ks mets on kestnud le saja miljoni aasta. Lihtsam on kujutleda, et see on igavene.
Viimastel sajanditel, kui inimene oli Malaka poolsaarel juba kikjal tsiselt metsade kekiku sekkunud, ji sealne ookeanist kauge ja mgede varju peitunud poolsaare osa kauaks thelepanuta. Alles 1929. aastal avastas kohalik sultan, et need metsad on ulukirikkamad kui mujal mbruskonnas ja kuulutas parema osa neist oma jahikeelualaks. 1939. aastaks, kui Malaisia kuulus Inglismaa lemvimu alla, rajati sinna kuningas Georg V rahvuspark, praeguse Taman Negara eelkija. Taman Negara rahvusparki peetakse Malaisia riigi vanimaks rahvuspargiks.

Plankjuured nagu gooti kiriku klgpiilarid
Taman Negaras puutusin esimest korda elus kokku plise troopilise vihmametsaga. Hmmastas metsa tohutu tihedus ja lopsakus. Kige vgevamad olid nn. emergentpuud. Nii nimetavad bioloogid ksikuid hiiglasi, kes ulatuvad mrgatavalt krgemale metsa keskmisest krgusest. Mnegi puuhiiu tvi oli mbermdult silmaga arvestades ligi kmme meetrit. Nende krgus kndis kuni 60 meetrini. Enamasti kuulusid nad liigiliselt viigipuude vi tualangipuude hulka. Tihedaim metsarinne, kus suurem osa puid olid igihaljad ja peaaegu iga silmahakkav puu eri liiki, kndis kuni 30 meetrini. Puude vahel lookles rohkesti liaane, vahel lausa reiejmedusi. Ka psarinne oli tihe ja koosnes enamjaolt igihaljastest liikidest.
Taman Negaras sain esimest korda elus imetleda plankjuuri. Need toestasid emergentpuude tvesid mitmest ilmakaarest nagu kiriku klgpiilarid. Nende lesannegi on sama mis kirikumride piilaritel. Nad peavad tagama, et krge ja massiivne tvi vankumatult psti psiks. Plankjuurte esmane lesanne ongi tve toestamine. Troopilistel puudel ei ole niisuguseid sammasjuuri nagu meie mnnil vi tammel, mis puud kindlalt maasse ankurdaksid. Kogu juurevrgustik, mis plankjuurte lppedes maa sees jtkub, asub pinnase lemises kihis. Sageli visin Taman Negara metsas nha, kuidas juurergastik maapinnal paljastub. Mni vgev juur ilmus kusagil maast esile, lookles paarkmmend meetrit piki maad ja kadus siis taas. Sgavusest mineraalaineid ja vett koguda pole sealsetel puudel vajadust, sest meie tavamistes mulda dunglis ei ole.

Viiekmnel hektaril kmme korda rohkem puu- ja psaliike kui Eestis kokku
Toitainete ringkik mulla ja taimede vahel toimub troopilises vihmametsas isemoodi. Niiskuse ja kuumuse mjul lagunevad taimejnused prase kiirusega. Lbimata pikemat, kduks vi huumuseks lagunemise vaheastet, saavad orgaanilisest ainest peagi vaid mineraalained. Selle haaravad taimed pinnase pealmisest kihist taas ringlusse.
Kuigi troopilise vihmametsa igal hektaril kasvab tohutu hulk taimset massi, on sealse mulla sgavamad kihid tegelikult toitainevaesed. Enamik toiteelemente on ktketud taimedesse, mis surres need kohe vabastavad ja uutele taimedele edasi annavad. Seeprast ongi nii ohtlik teha troopilistes vihmametsades ulatuslikke lageraieid. Kord juba lagedaks vetud pinnases katkeb mineraalainete juurdetulek. Paduvihmad uhuvad minema puude kaitseta jnud pealmise pinnasekihi, kus oli alles veel viimane vhene toitesoolade varu. Samasse paika ei saa vimas mets enam tekkida.
Taman Negara elustiku liigikllus on jahmatav. Rahvuspargis on leitud ligi 10 000 taimeliiki, le 300 kalaliigi, 616 linnuliiki ja 140 imetajaliiki. Viiekmnel hektaril on leitud kasvamas 835 puu- ja psaliiki, ligi kmme korda rohkem, kui leidub looduslikke puu- ja psaliike kogu Eesti peale kokku. Sealne kooslus on rikkalikum kui mis tahes inimese loodud botaanika- vi loomaaed maailmas.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet