Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



artiklid
Mets ja kliima: kokkulepped ja tulevik

Eesti riik on vtnud kohustuse vhendada kasvuhoonegaaside heidet 2012. aastaks vrreldes 1990. aastaga 8%. Siht on saavutatud.
Lhitulevikus suureneb metsanduse roll heitkoguste vhendajana veelgi.

Kyto lepingu eesmrk on vhendada kasvuhoonegaaside heidet viie aasta jooksul vhemalt 5%
Metsade mjus ja thtsuses globaalses mttes ei kahtle enam keegi. Teame, et mets seob ssinikku, toodab hapnikku ning on parim keskkond paljudele liikidele, sealhulgas ehk ka inimesele. Paraku tahame paremini elada ka majanduslikus mttes: rohkem toota, et tarbida energiat, kaupu, teenuseid. Mistuspraselt saab hiskond hsti aru, et ei saa nii jtkata tuleb piirata heitgaaside koguseid, fossiilsete ktuste tarvitust, ulatuslikke metsaraieid, vhendamaks vimalikke kliimamuutusi, mille tagajrjed tulevastele plvedele on kaalukad.

lesanne pole lihtne: riigid on arengult eri tasemel; ka arusaam, tahe ning vimalused keskkonda hoida vi paremaks muuta ei ole hesugused. Jrgnevad lbirkimised, kokkulepped, kohustused. sna oluline on seejuures aspekt, et mina ei peaks pingutama rohkem kui teised. Kokkulepete aluseks omakorda on analsid, keerukad arvestusmeetodid ja phjalikud raportid.
Thtsaimad kokkulepped, mis metsa ja kliima valdkonda rahvusvahelisel tasandil praegu reguleerivad, on 1992. aastal slmitud RO kliimamuutuste raamkonventsioon ning viis aastat hiljem, 11. detsembril 1997 selle konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi (COP 3) raames vastu vetud Kyto protokoll (KP). Konventsiooni phieesmrk oli aastaks 2000 saavutada kasvuhoonegaaside heite 1990. a. tase. Kyto leppega on seatud veelgi krgem siht: vhendada heitkoguseid lepingu lisas 1 mrgitud (arenenud ja n.-. leminekumajandusega) riikides aastatel 20082012 vrreldes 1990. 17aastaga vhemalt 5%. Kyto protokoll kui konventsiooni rakendusakt mjutab kiki suuremaid majandussektoreid ning on kige laiema mjuga keskkonna- ja sstva arengu kokkulepe, mis eales slmitud.
Aastat 1990 peetakse kokkuleppel baasaastaks. Kasvuhoonegaasidena (KHG) ksitletakse antud juhul ssinikdioksiidi CO2 krval eelkige metaani CH4 ja dilmmastikoksiidi N2O, kuid ka mitmeid teisi kasvuhooneefekti phjustavaid keemilisi hendeid. Kokkuvtvat arvestust peetakse CO2 ekvivalentides (CO2 eqv), mis thendab, et nii puidus seotud ssinik kui ka teiste gaaside emissioonid arvutatakse mber CO2 massihikutesse, kusjuures viimasel juhul tuleb htlasi vtta arvesse gaaside erisugust mju atmosfrile suhtelist mdupuud GWP (global-warming potential).
Phimtteliselt on arvestuse aluseks kahe protsessi tulemused, millel on mitu nimetust. Kasvuhoonegaaside emissioon on nende eraldumine (emiteerumine, paiskumine jne.) atmosfri; enamjagu, ligi 85%, on ktuste pletamise tagajrjel hku paiskuv CO2. Vastupidine protsess toimub tnu fotosnteesile, mille kigus enamik taimi seob (akumuleerib jm.) hendist CO2 ssiniku.

Metsadel on ssinikuringes positiivne roll
Eesti riik ratifitseeris RO kliimamuutuste raamkonventsiooni 1994. a., hines Kyto protokolliga 1998. a. ning ratifitseeris selle 2002. aasta sgisel, vttes endale kohustuse vhendada KHG heidet 8% vrreldes 1990. aastaga. Leping justus aastal 2005, prast seda, kui suursaastaja Venemaa oli lepingu heaks kiitnud. Muide, Ameerika hendriigid, maailma suurim heitgaaside tootja, on loobunud lepingus osalemast, pidades seda liiga kulukaks ja kohustuste poolest riigiti ebavrdseks.
Lisaks phikohustusele vhendada atmosfri paisatavat KHG heidet, millega Eesti on seni saanud kenasti hakkama tnu energeetikasektoris 1990. aastatel valitsenud olukorrale, kaasneb lepinguosalistele kohustus koostada heite vhendamise riiklik programm ning avaldada regulaarselt KHG inventuuri tulemusi ja prognoose ning anda levaade rakendatud meetmetest. Iga-aastane konventsiooni sekretariaadile esitatav riiklik aruanne sisaldab inventuuri andmeid. Raporti kohta tehakse rahvusvaheline audit, mille nudmised riigile andmete ja nende kvaliteedi kohta on aasta-aastalt rangemaks muutunud. Phjalik inventuur tehakse sektorite kaupa: energeetika, tstus, pllumajandus, jtmed ning maakasutus, maakasutuse muutused ja metsandus.
Kui esimesed neli valdkonda mjutavad kliimat negatiivselt, emiteerides saastet, siis viimane ingliskeelse akronmiga LULUCF (land use, land use change and forestry) peaks ldjuhul andma positiivse efekti. Snastuses on ldjuhul seetttu, et ka metsanduses vib KHG emissioon olla suurem ssiniku sidumisest. Seda juhul, kui metsamaa pindala vheneb, kui raiutakse enam puistute juurdekasvust vi vheneb metsade tagavara ulatuslike kahjustuste tttu (plengud, torm). Seevastu jtkusuutliku metsamajanduse korral vib metsade mju osaliselt leevendada kliimamuutusi, eemaldades kasvuhoonegaaside heidet atmosfrist. Metsasektori roll inventuuri arvestuses on kahtlemata suurem metsarikastes riikides, sealhulgas Eestis. Paraku peitub selles ka teatud miinus, kuivrd metsamaa muutmine teisteks maakasutuse liikideks on n.-. trahvitav tegevus. Aga mujalt pole meil maad arendustegevuseks kuigivrd vtta.
Metsade positiivset mju ssinikuringes on mistagi vimalik suurendada, rakendades hid metsamajanduse tavasid: istutades puid, parandades metsa seisundit, tagades maksimaalse juurdekasvu ja tootlikkuse. leseisnud, lagunevad puistud olulised elurikkuse kandjad , ei ole kahjuks parimad ssiniku sidujad. See vastuolu on seni olnud lahendamata lesanne arvestusmeetodite koostajatele, sest muu hulgas tuleks vrtustada ka plismetsi!
Metsamajanduse eeskirjadega peaks loodama asjakohane tasakaal metsade sstva majandamise, CO2 sidumise, metsade ssinikuvaru hoiu ning puittoodete ja bioenergia kasutamiseks antavate lisastiimulite vahel. Biomassi tarvitus fossiilsete ktuste asemel vhendab hku paisatava heite hulka, samas tuleks tagada, et metsad suudaksid vimalikult ulatuslikult siduda ssinikku. htlasi tuleb arvestada force majeurei vimalikkusega, sest niteks ulatuslikud tormikahjustused (Luna-Rootsis) vi plengud (Portugalis, Kreekas) avaldavad mju kogu riigi mitme aasta emissiooni arvestusele.

Maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse le peetakse arvestust kuue maakasutuse klassi jrgi
Hinnata KHG heidet ja ssiniku sidumist maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse sektoris on suhteliselt keerukas, mistttu LULUCF tegevuse kohta on Kyto protokollis ning sellega seotud otsustes pandud kirja eraldi reeglid. Konventsioonist tuleneva aruandluse jrgi kaasatakse kogu emissioon ja ssiMetsade nikusidumine LULUCF sektoris riikide koguemissiooni arvestusse. LULUCF sektori arvestust peetakse IPCC (The Intergovernmental Panel on Climate Change) juhiste alusel kuues peamises maakasutuse (land-use) klassis: metsamaa, haritav maa, rohumaa, mrgala, asustusala ja muud maad. htlasi peetakse eraldi arvestust kigis viimase 20 aasta jooksul muutunud klassides (land-use changes), niteks metsamaa kohta, mis on muudetud haritavaks maaks vi on muutunud rohumaaks jne. Kokku on seega 6 x 6 maakasutuse klassi.
Iga klassi kohta tuleb esitada hinnangud ssinikuvoogudest viies rhmas (carbon pools): kasvav puidutagavara, surnud puit, kdu ja varis, mullassinik mineraal- ja orgaanilistes muldades. Seega liigitatakse enamik klasse ka mullatbi alusel, sest sellest sltuvad emissioonid suuresti. Peale selle tuleb arvestust pidada niteks biomassi plengute, metsamaa vetamise ja pldude lupjamise tttu tekkinud KHG heite le.
Enamik algandmeid KHG inventuuri LULUCF kohta prineb riiklikust metsainventeerimisest (National Forest Inventory), osa ka teistest allikatest. Aastast 2010 on maakasutuse, selle muutuste ja metsandussektori andmehive keskkonnateabe keskuse hooleks.
Kyto protokoll arvestab kasvuhoonegaaside heite vhendamise kohustuste raames emissioone ja sidujaid ainult teatud LULUCF valdkonna tegevuse kohta, mis on alanud prast 1. jaanuari 1990. Kyto reeglistiku eripra jrgi tohib arvesse vaid selgelt inimmjudega ehk majandamisega (human induced, managed land) seotud tegevuse tulemusi.
Esiteks (KP art. 3.3), riigid peavad arvestama kogu metsastamise, taasmetsastamise ja raadamisega seotud tegevuste emissioone (afforestation, reforestation, deforestation). Metsastamine on maakasutuse muutmine, kui mets rajatakse sinna, kus seda varem pole olnud. Raadamine on, vastupidiselt eelmisele, inimtegevus, millega kaasneb metsamaa muutus (nt. elamu-, tee- vi kaevandusmaaks). Taasmetsastamine on tavaprase metsamajandust metsa uuendamise tulemus. Kuid ala ei peeta taasmetsastatuks, kui see on pelgalt loodusliku uuenemise tulemus. Siinkohal vib muidugi videlda, kas 1990ndatel sti jnud pllumajandusmaade ulatuslik metsastumine oli inimtegevuse (loe: tegevusetuse) tulemus vi mitte, sest IPCC ei anna selle kohta pris selgeid juhiseid.
Teiseks (KP art. 3.4), riikidel on vimalik aruandlusse lisaks valida arvestus metsamajanduse, pllumaa ja karjamaade majandamise ning taimkatte taastamise kohta. Antud kontekstis kuuluksid metsamajanduse alla raied ja metsa uuendamine aladel, mis olid metsad enne 1990. aastat ning on seda tnini. Majandustegevuse tulemusel arvestatud ssiniku sidumist, sealhulgas puittoodetesse akumuleeritud ssinikku, on vimalik kasvuhoonegaaside heite inventuuris arvestada ning seelbi emissiooni summat teatud piirides vhendada. Eesti ei ole valinud KP artikli 3.4 tegevusi aruandlusse.

Eesti arvestab emissioone ja ssiniku sidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest
Kyto protokolli rakendamiseks on RO kliimakonventsiooni osalised vastu vtnud hulga otsuseid, milles on muu hulgas stestatud tpsed metsandusega seotud aruandluse reeglid, tagamaks inventuuri jrjepidevust ja lbipaistvust. Metsandussektori kohta on definitsioonid tpsustatud otsusega 16/CMP.1; riikidel vimaldatakse kasutada kahte meetodit heite ja ssinikusidumise arvestamiseks Kyto kohustuse raames.
Nn. kompensatsioonireegel on vimalus, millega saab (KP art. 3.3 kohase) raadamisest tekkiva emissiooni teatud piirides tasaarveldada (art. 3.4) metsamajandamises toimuva ssinikusidumisega. Praeguste reeglite kohaselt on selleks lempiiriks 9 megatonni ssinikku aastas. Reegel kehtib kuni aruandeperioodi lpuni (aastal 2012) ning selline phimte on praegu ka Kyto perioodi jrgsete lepingute lbirkimiste tekstis.
Metsamaa vhenemise kompenseerimist on tugevasti kritiseeritud, sest metsade silimine on oluline, et siduda ssinikku. Samas, suure metsasusega riikidele (Soomes 70%, Eestis ligi 50%) on selline paindlik ssteem hdavajalik, sest mujalt ei saa maad arendustdeks (nt. ehituseks, linnade laienemiseks). Prast kompensatsioonireegli rakendamist on riikidel metsastamise, taasmetsastamise ja raadamise mjusid kokku arvestades kohustus tulemuse alusel liita (emissioon) vi lahutada (ssinikusidumine) arvestatud kogused heite kogubilanssi.
Eesti on Kyto protokolli heaks kiites kohustunud vhendama heidet 8% vrreldes baasaastaga. Kasvuhoonegaase tekib meil peamiselt energeetikasektoris, kust viimaste hinnangute jrgi prineb 85% koguheitest, vhem pllumajandus-, jtme- ja tstussektoris. Maakasutuse, selle muutuste ja metsandussektor kokkuvttes ohjeldab CO2 emissiooni Eestis. Viimase aruande jrgi on CO2-heide 9802 gigagrammi ning arvestamata LULUCF sektori positiivset mju 16 837 gigagrammi. Nagu eldud, mngivad heite vhendamise kohustuses rolli vaid Kyto protokolli kohased metsandustegevused, mitte kogu LULUCF sektor. Eesti arvestab emissioone ja ssinikusidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest. Hinnanguliselt on raadamisest tulenev heide kaks korda suurem kui kasvuhoonegaaside sidumine metsastatud aladel.
Kyto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkoguse ehk saastekvoodi on kinnitanud konventsiooni sekretariaat: see on 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 vrreldes on Eesti praegu palju viksem saastaja, mistttu vetud kohustust vhendada KHG heidet 8% pole olnud kuigi raske tita (viimase aruande jrgi on heide vhenenud 59%). Enamgi veel: arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil heitekaubanduse turul vimalik ma nn. vabu heitkoguste hikud. ks hik (Assigned Amount Unit, AAU) on vrdne he tonni CO2 ekvivalendiga. AAU-de mk kib rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) kaudu: saadud raha tuleb kokkuleppel ostjaga kasutada sihtotstarbel investeeringutes, mis aitavad vhendada kasvuhoonegaaside heidet.

Eestit mjutab arvestusmeetodite valik suuresti
Kyto protokolli kohustusperiood lpeb 2012. aastal. Uut globaalset, kiki riike kaasavat kokkulepet edasise kliimapoliitika kohta ei ole seni slmitud. Praeguse protokolli puuduseks peetakse metsaarvestuse (art. 3.4) vabatahtlikkust. helt poolt saab raadamise tulemusel arvestuslikku emissiooni kompenseerida metsandusest tuleneva ssinikusidumisega. Teiselt poolt saab metsastamise ja taasmetsastamise tttu seotud ssinikukoguseid arvestada riigi koguemissiooni bilansis, vhendades nii teistest sektoritest hku paisatud KHG heidet. Kyto protokolli metsanduse arvestusreeglite kritiseerijad leiavad, et kehtivad phimtted kahandavad heite vhendamise sihtide praktilist mju ega motiveeri riike suurendama oma metsade CO2 sidumisvimet.
Metsandusel on kliimalbirkimistes oluline roll. Eesmrk on juda arvestusreeglites kokkuleppele enne, kui seatakse riiklikud heitkoguste vhendamise sihid. Metsade (metsanduse) abil saab nii ssinikku siduda kui ka fossiilktuseid asendada. Metsanduse puhul mjutab arvestusmeetodite valik tugevasti eelkige suure metsasusega riike. Uute reeglite le on lbirkimisi peetud mnda aega, kuid kokkuleppeni ei ole jutud. Riikide arvamused lhevad lahku, kaalukaid argumente on kikidel.
Euroopa Liidu hinnangul tuleks arvestus metsa majandamisel tekkiva heite le muuta rangemaks, vtta aluseks skeem, mis phineks mistlikul ja lbipaistval vrdlustasemel, rakendada phjalik kontrollimenetlus, et tagada riikide aruandluse htsus ja vrreldavus ning innustada kasvuhoonegaaside heidet vhendama. Samuti olid EL keskkonnaministrid 2010. aasta oktoobris keskkonnanukogus seisukohal, et tuleviku kokkuleppesse tuleks lisada force majeurei ja puittooteid ksitlevad stted. htlasi leiti, et metsamajandusarvestus peaks muutuma kohustuslikuks kigile kohustusi vtvatele osalistele.

Eesti vrdlustasemed on leitud koosts Euroopa Komisjoni ekspertidega
Viimasel RO kliimakonventsiooni ja KP osaliste kohtumisel tehti otsus metsanduse arvestusmetoodika arendamise kohta. Kuna lbirkimisi peetakse meetodi mitme variandi le, leppisid riigid kokku vajaduses esitada tnavu veebruaris lisaandmed, mille alusel saaks lbirkimisi jtkata vrdlustasanditel phineva arvestusmeetodi le. Vrdlustase (reference level) on CO2 ekvivalentkogus, millega saab reaalseid emissioone ehk sidumist vrrelda metsamajandamissektoris. Teisisnu: see on ajavahemikuks 20132020 prognoositud keskmine aastane CO2 ekvivalentkogus, mis EL liikmesriikidel (v. a. Taani) on heitkoguste sidumine. Sidumine thendab antud juhul arvestuse tulemit, kus summeeritult on KHG sidumine riigi kohta suurem kui emissioon (selle arvvrtus esitatakse miinusmrgiga).
Vrdlustase on leitud kahel viisil: koos puittoodetesse seotava ssinikuga ja ilma. Seda phjusel, et pole otsustatud, kas uues kokkuleppes arvestatakse puittooteid. Eesti vrdlustasemed on leitud koosts Euroopa Komisjoni ekspertidega ning puittoodete (harvested wood products) arvestuslik mju on hinnanguliselt 0,999 megatonni CO2 eqv aastas. Prognoos phineb muu hulgas niteks arvudel, mille jrgi peetakse saematerjali keskmiseks elueaks 35 aastat, paberil ja papil aga 2 aastat, ning raiemaht Eestis aastal 2020 on 11 mln. m3. Esialgne vrdlustaseme hinnang Eestile koos puittoodete lisamjuga on 2727 ning ilma 1728 gigagrammi CO2 eqv aastas. Rehkenduse algandmete kohta tehakse selle aasta suvel audit, mille kigus tehakse vajaduse korral mberarvutused ning vetakse aluseks viimase riikliku KHG inventuuri andmed.
Juhul kui hakkab kehtima vrdlustasemetel phinev arvestusmeetod koos piirvrtusega, lepitakse kokku reaalse emissiooni ja sidumise limiit, mille ulatuses saab neid arvestada riiklikus kasvuhoonegaaside bilansis. 14. mrtsi Keskkonnanukogu Cancúni konverentsi jrelmeetmete kohta (nukogu jreldused 7755/11) rhutab vajadust vtta selle aasta lpus Durbanis peetaval RO kliimakonverentsil vastu tkindel LULUCF arvestusmetoodika raamistik ning toetab 2011. aastal tehtavat auditit, mille eesmrk on muuta riiklikud vrdlustasemed keskkonna seisukohalt kaalukaks. Keskkonnanukogu teeb ettepaneku vtta kasutusele selline vrdlustasemetel ning poolsmmeetrilisel lael rajanev metsamajanduse arvestusmetoodika, mis ajendaks thustama nii CO2 sidumist kui ka tagaks keskkonna terviklikkuse, vttes asjakohaselt arvesse sstvat metsamajandamist ja maakasutuse muutusi.



Veiko Adermann, KKTK riikliku metsainventeerimise osak. juhataja, Karin radika, KM kliima-ja kiirgus

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet