Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
Okaspuukultuure hvardab mnnikrsakas

Hendrik Relve, Kaljo Voolma
Algamas on kevad, parim aeg metsaistutuseks. Kige tsisemad vrskelt istutatud okaspuukultuuride ohustajad raiesmikel on
mnnikrsakad. Et need putukad tehtud td ei nurjaks, tuleb neid tunda. On vaja teada mnnikrsakate eluviise ning osata vltida nende kahjustusi.

MIDA ROHKEM RAIESMIKKE, SEDA PAREM
MNNIKRSAKALE

Raiestikest on saanud viimasel aastakmnel Eesti maastikupildi iseloomulik koostisosa. Kuigi meie loodusoludes
taastub mets enamasti kll sna kiiresti,
neme endistel raiestikel lehtpuuvsa krval ha harvem noort pealekasvavat kuuse- vi mnnimetsa. Okaspuukultuure rajatakse vhe ning neistki langeb osa raiestikel arvukalt sigivate putukate, eelkige mnnikrsakate ohvriks.

Mnnikrsakate arvukus oleneb otseselt inimtegevusest metsaraiest. Kuna mnnikrsakate sobivaim sigimispaik on vrskete okaspuukndude juured, siis loob iga langetatud mnd vi kuusk neile uusi soodsaid sigimisvimalusi. Raiemahu suurenemise tttu vheneb vahekaugus raiestike vahel, mistttu vheneb ka mardikate hukkumisoht rndel arengupaigast uutele asustusaladele. Nii suurenebki mnnikrsakate arvukus intensiivse metsaraie korral kiiresti.
Varem hvardas mnnikrsakas raiesmikul okaspuukultuure enamasti kuni kolm aastat. Kuid nd, kus samas metsalaamas leidub eri vanuses raiestikke, elutseb seal ka eri arengujrgus mnnikrsakaid. Seeprast vib nd mrgata raiestikule rajatud okaspuukultuurides mnnikrsakakahjustusi ka 67 aastat prast raiet (Voolma, 2001). Mnnikrsakad on kige ohtlikumad okaspuu-uuenduste kahjurid nii Eestis kui ka mujal Euroopas, kus tehakse lageraieid.

KES ON MNNIKRSAKAS JA KUIDAS TA METSAKULTUURE OHUSTAB?
Eestis elab kolm mnnikrsaka liiki. Kik nad on tume- vi hallikaspruunid kollakatest soomustest thnide ja laikudega kva kitiinkestaga mardikad. Pea eesosa on vlja venitatud pikaks krsakuks, mille tipu lhedale kinnituvad tundlad. Selle jrgi ongi nad nime saanud. Kige tavalisem on harilik mnnikrsakas (Hylobius abietis). See 1015 mm pikkune mardikas elab kikjal okasmetsades, kuid eriti arvukas on ta kuivematel mnni- ja kuuseraiestikel. Niiskematel kuuseraiestikel kaasneb temaga sarnase eluviisiga punakaspruuni phivrvusega 710 mm pikkune vike mnnikrsakas (Hylobius pinastri). Kolmas liik, 1216 mm pikkune suur mnnikrsakas (Hylobius piceus) asustab vanu paksukorbalisi mnde ning teda kohtab raiestikel harva.
Kevadel kogunevad mnnikrsakad sobivate sigimispaikade otsingul vrsketele okaspuuraiestikele. Seal toituvad nad puutaimede tvekestel, nrides laiguti koort. Kui krsakaid on palju, koorivad nad tvekesed kogu mbermdu ulatuses paljaks, mille tagajrjel taimed kuivavad. Nii vivad mnnikrsakad hvitada istutatud metsakultuuri tielikult. Lehtpuuraiestikel mnnikrsakate ohtu ei ole, sest seal pole neid ligimeelitavat okaspuukndude lhna.
Mnnikrsakad munevad vrskete okaspuukndude juurtele, aga ka mulla ja metsakduga vahetus kontaktis olevale okaspuumaterjalile ja raiejtmetena raiestikule jnud tooreste tvede ning okste alakljele. Peamine munemiskoht on siiski vrskete okaspuukndude maapinnalhedased juured, mis nad lhna jrgi mulla alt eksimatult les leiavad. Enne ja prast munemist toituvad mnnikrsakad noortel okaspuutaimedel, aga ka suuremate puude vrsetel ja pungadel. Mnnikrsaka mardikad teevad noortel okaspuutaimedel koort nrides metsakultuuridele olulist kahju, seevastu tugusm kndude juurtel on kahjutu vi isegi kasulik, kuna see aitab kaasa nende kiiremale kdunemisele.
Mnnikrsakate tugud nrivad knnujuurtel pikki pruuni nripuruga tidetud kike. Tugud toituvad sgiseni, talvituvad samas ning nukkuvad jrgmisel suvel sgavale puitu nritud ovaalses nukuhllis. Noormardikad ilmuvad sgis-suvel ja asuvad kohe kpsussmale raiestikule istutatud okaspuutaimede tvekestele. Seega on mnnikrsaka kahjustusoht vrskele okaspuuraiestikule istutatud kultuuris kige suurem kahel juhul: esimese raiejrgse aasta kevadel, mil nad kogunevad sinna sigimispaiku otsima, ja teise aasta sgisel, kui nukust kooruvad uue plvkonna noormardikad.


Hendrik Relve, Kaljo Voolma
MIDA ETTE VTTA MNNIKRSAKA VASTU?
Putukate arvukuse mravad eelkige sigimisvimalused. Mnnikrsakate lemrase sigimise takistamiseks on esmathtis raieid otstarbekalt planeerida, et vltida olukorda, kus soodne sigimispaik antakse uuele plvkonnale nagu teatepulk ktte. Metsade majandamise eeskirja kavandi jrgi on minimaalne liitumisaeg raiestiku mnniga vi kvade lehtpuudega (tamm, saar jt.) looduslikul uuenemisel vi uuendamisel neli aastat, kuusega looduslikul uuenemisel vi uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. Mnnikrsakakahjustuste ohtu silmas pidades ei tohiks enne kolme aastat uusi lanke raiuda vhemalt 12 km raadiuses, mitte ksnes eelmise langi vahetus lheduses.
Mnnikrsakate sigimispaiku pole vimalik tielikult hvitada isegi kndude juurimisega, sest osa peenikesi munemiseks sobivaid juuri jb ikkagi pinnasesse. Kll on aga vimalik vltida lisasigimiskohtade teket: mitte jtta metsa vedelema toorest metsamaterjali peened raiejtmed (oksad) pletada vi laotada raiestikule laiali, kus nad kuivavad.

Kahjustuste vltimiseks on lihtsaim ja kindlam viis mitte istutada vrskele okaspuuraiestikule okaspuutaimi enne 23 aasta mdumist vi kui pinnaseolud lubavad (niteks liivakatel mnniraiestikel) eelistada mnni klvi istutusele, sest heaastaseid klvikultuure mnnikrsakad tavaliselt oluliselt ei kahjusta. Kuuseraiestikel vib istutamise edasilkkamine 23 aasta vrra tekitada kultiveerimisel lisaraskusi lopsaka rohukasvu prast, mistttu see pole alati otstarbekas.
Kahjurite kogumine ja hvitamine on ammutuntud vte vltida vi vhendada kahjustusi. Mdunud sajandi esimesel poolel kaevati raiestikele rajatud kultuuride mber vertikaalsete seintega kitsad pnisekraavid, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukkusid. Mardikate pdmiseks on kasutatud pnisauke, maapinnale asetatud pniskoori ja -kaikaid, mille alla kogunenud mardikad mnepevaste vaheaegadega kokku koguti. Paraku on aga kik need pgiviisid vga tmahukad ega ole seetttu praktikas laialt rakendatavad. Tnapeval on, peamiselt kll uurimist otstarbeks, vlja ttatud mitmekesiseid pniseid, kuhu mnnikrsakad sisse meelitatakse. Meelitusainetena toimib vaigutrpentini ja etanoolpiirituse segu.
Okaspuutaimede kaitseks mnnikrsakate vastu on katsetatud ka mitmeid taimseid preparaate ja taimeekstrakte, kuid nende mju on sna lhiajaline ega taga taimede tielikku kaitset (Luik jt. 1998, 2000).
Istutatud taimede kaitseks on kasutatud ka mitmesuguseid mehhaanilisi kaitsevahendeid. Juba sada aastat tagasi soovitati taimede tvekesed mrida enne istutamist savist, trvast, liimist jms. valmistatud seguga, mis moodustab tve mber kaitsekihi. Praegusajal on katsetatud (eriti Rootsis) erisuguseid tehismaterjalist kaitsevahendeid plastist kaitsetorbikuid, tehiskiust sukki vi vatitaolisi mhiseid.
Kige thusam ja varem praktikas laialt kasutatav trjeviis on olnud taimede istutuseelne ttlemine keemiliste kaitsevahenditega. Tnapeval on mrkainete kasutamist metsas tugevasti piiratud. Ndisaegsetest keemilistest vahenditest tulevad arvesse mned pretroidpreparaadid (Decis, Fastac, Sherpa). Taimed kastetakse vikeste kimpudena latv ees kuni juurekaelani preparaadi vesilahusesse, lastakse veidi taheneda ning istutatakse siis metsa.



Kaljo Voolma, EPM metsandusliku uurimisinstituudi vanemteadur

Loe kommentaare (10)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet