Eesti Looduse fotov�istlus
2/2011



artiklid
Metsanduse keskkonnamjudest

Kirjutis on jtk 2010. aastal Eesti Metsa kevadnumbris ilmunud artiklile metsade mjust ssinikuringele ja kliimamuutustele, ja htlasi tihedalt seotud Karin Radiko ning Veiko Adermanni kirjutisega siinses ajakirjanumbris.

Euroopa Liidu keskkonnaeesmrke ei saavutata
metsanduseta Euroopa Liidu keskkonnasihtide pingereas on lhiaastatel hulk ambitsioonikaid
lesandeid:
hoida globaalne hutemperatuuri tus
alla 2 C;
saavutada viksema ssinikuheitega
majandus ja vhendada kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 2020. aastaks vhemalt 20%;
vhendada primaarenergia kasutust
20% aastaks 2020;
suurendada taastuvate energiavarude
tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni;
minna le keskkonnahoidlikule majandusele
(Green Economy);
saavutada olukord, kus majanduskasv
ei oleneks suuresti loodusvarade tarvitusest
(osaliselt on see juba nnestunud).

Metsanduse roll nende sihtide saavutamisel on lioluline. Samas ei saa vita, et see tdemus oleks meedia vahendusel judnud ldsuseni vajalikul mral. Niteks taastuvenergia korral etendab thtsat rolli puiduenergia, mis omakorda mjutab kogu metsasektori arengut. Arenenud riikides on ha enam pevakorral metsade mitmeklgne kasutus. See hlmab ka metsanduse keskkonnamjusid ja metsa kossteemi keskkonnateenused. Metsi vib vaadelda kui globaalseid kopse, kuid samas vib metsanduse keskkonnamju ksitleda ka lokaalsest aspektist. Arenenud riikides on ju metsa he elaniku kohta livhe, niteks Taanis vaid 0,12 ha ja Belgias 0,07 ha elaniku kohta ja metsa kossteemi teenused seetttu defitsiitsed.
Viimastel aastatel on rahvusvahelise ldsuse thelepanu keskpunktis olnud eelkige kolm metsanduse keskkonnamjude aspekti:
metsade ja metsanduse funktsioon atmosfri kasvuhoonegaaside, eesktt ssiniku siduja ning htaegu vimaliku globaalse kliimamuutuse mjude tasakaalustajana;
metsade ja metsanduse thtsus keskkonnahoidliku majanduse vaatevinklist, siia kuulub ka puidu kui taastuva energia allika tarvitus;
metsade roll elurikkuse hoidja ja tagajana.

Oluline miste on kossteemi teenus
Sisult on miste ecosystem services vga lai, hlmates jrgmisi teenuseid:
1) varustamine materjalidega (puit jm. metsasaadused, vesi, toiduained jne.);
2) keskkonnaseisundit reguleerivad teenused veevaru ja selle kvaliteedi, hu ja mulla hea seisundi tagamine, kliima reguleerimine, ssiniku sidumine ning muude keskkonnaomaduste mjutamine;
3) kossteemi toimimist (elupaigad, elurikkus, aineringe jms.) tagavad ldteenused;
4) sotsiaalsed ja kultuuriteenused (rekreatsioon, esteetilised vrtused). Sageli ksitletakse kossteemi teenuseid kahjuks liiga kitsas thenduses: ksnes kossteemi keskkonnaseisundi reguleerimise vaatekohast.
Sellest aspektist on neil teenustel ka majanduslik vrtus, ehkki otsest majanduslikku tulu on sageli raske kindlaks mrata. Hindamise tarbeks on niteks pakutud jrgmisi mooduseid: 1) majandusliku kahju meetod, 2) rahoitud kulude meetod, 3) taastamiskulude meetod, 4) asendamiskulude meetod, 5) sidukulude meetod, 6) kinnisvarahinna meetod.
ha sagedamini on majandusliku hindamise krval jutud ka makseteni metsakossteemide teenuste eest (Payments for Ecosystem Services, PES). Majandus- ja rahandushoobadest on Euroopa Liidus ja mujal maailmas kivitunud kasvuhoonegaaside heitekvootidega kauplemise vi muud heitekaubanduse skeemid ETS (Emissions Trading Schemes).
Selle eesmrgi nimel on viidud ellu mitu Maailmapanga algatust ning rakendatud tle fondid, niteks World Bank BioCarbon Fund, Maailmapanga, Greenpeacei ja WWF hisvahend Forest Carbon Partnership Facility.

On rakendadatud meetmeid, vhendamaks metsade hvingut ja maakasutuse muutusi
Maksete eriliigina kossteemi teenuste eest on vetud tarvitusele abinud REDD (reduction emissions from deforestation and degradation) metsade kaitseks ja maakasutuse muutuste tkkeks troopikas paiknevates riikides.
Hinnanguliselt kuluks metsade edasise hvingu ja metsade pindala vhenemise rahoidmiseks 1728 miljardit USA dollarit. ks metsapinna ahenemise peaphjusi globaalses ulatuses on pllumajanduse areng, sealhulgas pllumajandusliku tootmise subsideerimine ja sektoritevaheline konkurents tootmispinna prast, suuresti on pllumajanduse arengut hakanud mjutama energiakultuuride kasvatamine.
Toiduainete puudus, elanike koguarvu prognoositud kasv 9 miljardini aastaks 2050 ning toiduainete kiire hinnatus vivad kahjuks juba lhitulevikus tugevasti vhendada jupingutusi, mis on tehtud metsade hvingu aeglustamiseks. Samas nitavad modelleerimise tulemused, et kui kasutada vaid 0,035% globaalsest SKT-st ehk 29 miljardit USA dollarit metsade kaitse ja raiutud alade taasmetsastamise jaoks aastail 20102050, viks metsatstus saada 2050. aastaks 600 miljonit USA dollarit lisavrtust. Tnu sellisele investeeringule viks metsade seotud ssinikuvaru suureneda 28% vrreldes praegusega.
Olulisemaid arenguriike abistavaid institutsioone on Maailmapank, kelle arengupoliitilised sihid phinevad RO-s vastu vetud nn. aastatuhande arengueesmrkidel (Millennium Development Goals, MDG) need on konkreetsed sihid aastaks 2015. Maailmapangal on oma metsandusstrateegia (The Banks Forests Strategy and Operational Policy) ja hulk finantsmeetmeid selle ellurakendamiseks.
Osa kliimamuutuste mju leevendamiseks kavandatud meetmeid on vetud metsandusinvesteeringute programmi (Forest Investment Program). Niteks aastatel 20022006 rahastas pank 12 metsandusprojekti ning lisaks 39 projekti, mis muu hulgas hlmasid metsandust. Brasiilia, Vietnam, India ja Gabon on vaid mned nited riikide kohta, kus Maailmapanga osalusel on kivitatud suuremaid metsandusprojekte.

Hid niteid metsade kaitse kohta on nii Ameerikast kui ka Aasiast
Rahvusvaheliselt on positiivse nitena thelepanu plvinud Costa Rica metsaseadusest tulenev skeem PES. Aastatel 19972008 maksis National Forestry Financing Fund metsaomanikele 206 miljonit USA dollarit selliste metsakossteemi teenuste eest nagu ssiniku sidumine metsades, vee ja elurikkuse kaitse ja rekreatsiooniteenused.ks pikaajalisemaid ning tuntumaid PES ja REDD+ elementidega rahvusvahelisi projekte on 1997. aastal alanud Noel Kempff Mercado kliimaabinude projekt Boliivias. Piirates metsade hvingut, kahaneb ssinikuheide arvutuslikult 3,6 miljoni tonni vrra 30 aasta jooksul [13]. Hmmastava mahuga, 1 miljard USA dollarit, on Norra abiprogramm Indoneesia looduslikus seisundis troopiliste metsade kaitseks; selle eesmrk on saavutada troopikametsade raie moratoorium. Samuti toetab Norra Brasiilia Amazonase Fondi, mis on olnud tulemuslik sealsete metsade kaitsel. Ilmeka nitena veehoiuga seotud kossteemi teenusest vib tuua New Yorgi linnavalitsuse vastava otsuse. Linn saab puhta joogivee Catskilli veehaardest. Linna juhtkond otsustas likalli veepuhastusssteemi ehitamise asemel vtta veehaardeala kaitse alla, piirata arendustegevust ning heitmete hulka. Uue veepuhastusjaama ehitus oleks maksma linud mitu korda rohkem: (http://biodiv. dev.automatweb.com).
ldjoontes teine suund on keskkonnamaksudest saadava tulu kasutamine keskkonnaseisundi parandamiseks ning koinnovatsiooniks.
Keskkonnamaksudest laekuv tulu erineb riigiti suuresti ning hlmab niteks Taanis le 5% SKT-st, samas Hispaanias, Leedus ja Rumeenias on see alla 2% SKTst. Et muuta majandust keskkonnahoidlikumaks, on oluline reformida senist maksupoliitikat looduskapitaliphiselt. Tuleviku majandusel peavad olema vahendid, et majandada, hinnata ja vahetada looduskapitali.

Metsad on olulised ssiniku sidujad ning seega tasakaalustavad globaalseid kliimamuutusi
Globaalselt on maapinna keskmine temperatuur tusnud aktiivse inimtegevuse perioodil 0,70,8 C vrra. Euroopas on temperatuuri tus 20. sajandil olnud leilmsest keskmisest isegi jrsem, nimelt 0,95 C. Valitsustevahelise kliimamuutuste koostkogu (Intergovernmental Panel on 11Climate Change, IPCC) hinnangul tuseb maapinnalhedase hukihi leilmne keskmine temperatuur jrgmise sajandi jooksul 1,45,8 C vrra (IPCC, 2007).
Kliima muutumine mjutab ilmselt vga tugevasti metsi. Kuna tenoliselt soojeneb kliima eesktt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis muutuvad ka keskkonnatingimused enim just phjapiirkondade metsade jaoks. Samas on prognoositud, et parasvtme metsade juurdekasv suureneb endistviisi nii kliimamuutuste kui ka atmosfri CO2 sisalduse kasvu ning kaasnevate mjutuste tttu. htaegu vivad nendega seostuda muud riskid: puaperioodid, tormid ning patogeenide levik. he ohutegurina on niteks nimetatud ka metsatmasinate kasutamist klmumata pinnasel.
Kliimamuutuste pidurdamisel on esmathtis tasakaalustada globaalne ssinikubilanss. Puittaimed seovad atmosfrist ssinikku, mis fotosnteesi jrel akumuleerub biomassis. Metsades sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) asuvast seotud ssinikust. Ssiniku koguvaru metsades varieerub eri andmetel suurtes piirides, alates 300 gigatonnist (1 gigatonn on 1 000 000 000 tonni) [16] kuni 987990 gigatonnini [18, 22]. Maailma metsade ssinikuvaru vheneb hinnanguliselt 0,5 gigatonni vrra aastas, mis tuleneb otseselt metsa pindala vhenemisest. Samas on Euroopa ja Phja-Ameerika ainsad piirkonnad, mille metsade pindala ja ssinikuvaru suureneb, tasakaalustades globaalset vajakut.
Peale otseselt puittaimede on osa ssinikku seotud varises, metsamullas ja teistes metsa kossteemi komponentides. Niteks eeltoodud FAO hinnangus on lhtutud vaid biomassis seotud ssinikust, koguvaru hinnangu 987 GtC puhul arvestati taimse materjali, sh. juurte ssinikusisalduseks 331 GtC ja mulla ssinikusisalduseks 656 GtC.
Euroopa metsade ssinikuvaruks on hinnatud 53 GtC, mis on seotud metsa biomassis ja surnud puidus. Kuna Euroopa on ainus maailmajagu, mille metsavarud suurenevad, on ka ssinikuvaru suurenenud alates 1990. aastast 2 GtC vrra. Hinnanguliselt vib aastail 20082012 metsastamise, taasmetsastamise ja teiste metsamajanduslike abinudega seotud ssinikukogus suureneda 9 MtC-ni, s.o. ligi 10% kogusest, mille EL on kohustunud sel ajavahemikul vhendama.
Maakasutuse muutuste, eesktt troopikametsade hvitamise ning alade pletamise ja plluviljelusele lemineku tttu paiskub atmosfri kiiresti lisakogus ssihappegaasi. Kuna endiselt hvitatakse aastas 9 kuni 13 miljonit hektarit looduslikke metsi vi muudetakse metsamaade vi puittaimestikuga alade kasutusviisi, eraldub aastas atmosfri 1,41,65 GtC. Hvitatud metsadest vabanenud CO2 hlmab hinnanguliselt ligikaudu 1725% kogu ssiniku inimtekkelisest heitest. See nitaja on suurusjrgu poolest vrdne kogu Ameerika hendriikide inimtekkelise ssinikuemissiooniga.

ha kaalukamaks muutub kiirekasvuliste puuistandike roll ssiniku sidujana
Metsanduslikest abinudest aitab kasvuhoonegaaside heidet piirata ja kliimamuutusi leevendada eelkige metsade hvingu ja maakasutuse muutuste peatamine troopikamaades. Veel parem oleks, kui hakataks ulatuslikult taastama nii troopilisi kui ka heitlehiseid metsi. Ssiniku aktiivse sidumise poolest on eriti thusad judsa kasvuga kultuurpuistud. Nende pindala, osakaal ja roll ssiniku sidujana on tnu hoogustunud metsastamisele ja taasmetsastamisele, samuti istandike rajamisele viimasel kmnendil oluliselt suurenenud: 1990. aastal vtsid kultuurpuistud enda alla 173 miljonit hektarit, ent 2010. aastal juba 264 miljonit hektarit.
Aastaks 2030 on kultuurpuistute pindala prognooside jrgi 302345 miljonit hektarit ja need rahuldaksid hinnanguliselt 2/3 kogu tstusliku marpuidu vajadusest. Nii puidu tootmist kui ka keskkonnaseisundit mjutavate kossteemi teenuste ulatust tingib istandike erakordselt kiire kasv. Puidu juurdekasv vib troopilistes istandikes ulatuda eukalptide puhul 3060 tihumeetrini hektari kohta aastas. Trgi esindajad tid viimasel UNFF istungil 2011. aasta jaanuaris New Yorgis niteid eukalptiistandike suure tootlikkuse kohta ka meile suhteliselt lhedasel Vahemere phjakaldal: le 40 tihumeetri hektari kohta aastas.
Euroopa Liidu liikmesriikide pingutused suurendada oma metsade pindala ja tootlikkust vrivad kahtlemata kiitust, samas on need reaalseid mahte ja vimalusi arvestades kogu maailma jaoks vhemjusad. Seetttu on arenenud riikide peamine roll kaasa aidata arenguriikide leminekule viksema ssinikuheitega majandusele. Vimaliku kliimamuutusega kohanemiseks on 11 EL liikmesriiki 2010. aasta kevadeks vastu vtnud riikliku kohanemisstrateegia. Euroopas on selle tarbeks koostatud nn. valge raamat: EU White Paper Adapting to the Climate Change: Towards a European Framework for Action. Kik riigid peavad edendama ssinikuheite ning ssiniku sidumisega seotud uuringuid ja analsi, tuginedes nn. rohelise raamatu EU Green Paper on Forest Protection and Information juhistele. Maakasutuse muutuste ja metsandusega seotud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise inventeerimise valdkonna nimetus on LULUCF (land use, land use change and forestry). RO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) seab konventsiooniosalistele riikidele kohustuse koostada ja avaldada kasvuhoonegaaside inventuuri andmeid. See eeldab metsade inventeerimise ja seire edasiarendamist, lisanitajate kasutuselevttu ning analsivimekuse kasvu.

Metsad kui elurikkuse tagajad ja kaitsjad
Kuidagi ei saa alahinnata metsade thtsust eluslooduse mitmekesisuse kaitsel. Metsades elab mningatel andmetel kuni 80% kikidest maismaaliikidest, kellele metsad pakuvad elupaiku ja kasvukohti. Elurikkuse vhenedes kahaneb ka metsadest saadav potentsiaalne kasu, sealhulgas keskkonnateenused. Laiemas plaanis thendab see hiskonnale kahju ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist.
Elurikkuse kaitse tagamisel on liolulised kaitsealade vrgustikud. Umbes 13,5% maailma metsadest on praegu kaitstud IUCN kategooriate IVI ja 7,7% kategooriate IIV jrgi. 1990. aastast alates on kaitsealuste metsade pindala maailmas suurenenud 94 miljoni hektari vrra.
ldise eduloo krval vib tuua ka mningaid negatiivseid niteid. 133 arengumaa kaitsealade vrgustiku uurimuse tulemusena on leitud, et vaid kolmandik kaitsealustest metsadest on thusalt kaitstud. Puudu jb nii heast tahtest kui ka vimalustest. Parim on seis Ladina- Ameerika riikides, kus piiratud kaitse all on 24% ning efektiivse kaitse all 9% kigist metsadest. Metsade kaitsele ja kaitsealade majandamisele oleks vaja kulutada hinnanguliselt 1217 miljardit USA dollarit aastas. Kulukat looduskaitsereiimi on edukamalt suudetud luua ja rakendada eesktt rikkamates naftariikides.
Euroopas on 35 riigis kaitse all (MCPFE kategooria 1.11.2) kokku ligikaudu 15,1 miljonit hektarit metsa ehk 8,1% metsa kogupindalast. Sellest on range reiimiga kaitse all (kategooria 1.1) 2,4 miljonit hektarit ehk 1,3%. Looduslikus seisundis metsade osakaal on kogu Euroopas 4,9%.
Kaitse iseloom on riigiti erinev. Phjamaades ja Ida-Euroopas on suund vtta range kaitse alla suured metsapinnad, Kesk-, Lne- ja Luna-Euroopas ptakse metsade elurikkuse kaitse tagada ennekike aktiivse majandamise kaudu. EL linnu- ja elupaiga direktiivi jrgi on Natura 2000 vrgustikku mratud ligikaudu 750 000 km maismaa- alasid [10], millest umbes 30% on mets.

Milline on metsanduse roll keskkonnahoidliku majanduse vaatepunktist?
Eestikeelses kirjanduses on korraga aina laialdasemalt kasutusel rohelise, keskkonnahoidliku ja keskkonnasbraliku majanduse misted. RO Keskkonnaprogramm mratleb keskkonnahoidlikku majandust jrgmiselt: majandus, mis tagab inimestele suurema heaolu ja sotsiaalse igluse, vhendades samas oluliselt keskkonnaohte ja koloogilist defitsiiti.
htlasi tekitab keskkonnahoidlik majandus vhem CO2 heidet, on ressursithusam ja sotsiaalselt kaasav majandus.
Keskkonnahoidliku majanduse puhul peaksid sissetulekute ja thive kasvu soodustama riigi ning erasektori investeeringud, mis vhendavad ssinikuheidet ja reostust, parandavad energia- ja ressursithusust ning hoiavad ra elurikkuse ja kossteemi teenuste vhenemise. Neid investeeringuid peavad ajendama ning toetama riikide sihtkulutused, poliitilised reformid ja seadusmuudatused.
Keskkonnahoidlikule majandusele leminekuks on vaja muuta riiklikke igusnorme, poliitikat, toetusi ja soodustuste ssteemi ning ttada vlja sellekohane toetusraamistik igusprobleemide ja rahvusvahelise turu kohta. Praegused tingimused soodustavad lemra loodusvarasid kasutavat majandust, mis oleneb liiga palju fossiilktustest saadavast energiast.
Keskkonnaressursside kasutamise ja saastamise maht vheneb loomulikult ka majanduskriiside ajal. Samas takistavad majanduskriisid investeeringuid keskkonnakaitsesse ja -korraldusse ning sellekohase innovatsiooni arendamisse.
Praegu koostatakse RO Euroopa majanduskomisjoni (ECE) ning RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsanduse tegevuskava keskkonnahoidliku majanduse kohta. Selle eesmrk on parandada metsandussektori panust keskkonnahoidlikku majandusse. Phisihid on jrgmised:
1. teha kindlaks, kuidas piirkonna metsandussektor saab aidata kaasa keskkonnahoidliku majanduse arengule, ja jlgida selle arengut;
2. edendada keskkonnasstlikku metsandust, mille aluseks on riigisisene ning rahvusvaheline koost selles valdkonnas;
3. aidata vlja ttada ja ellu viia metsanduspoliitikat, mis on hiskonna eesmrkide saavutamisel edukas, kasutab loodusvarasid thusalt ning suhtub iglaselt eri tegutsejatesse metsandussektoris ja vljaspool seda;
4. teha ldsusele, poliitikakujundajatele ja teistele sektoritele teatavaks metsandussektori saavutused ja vimalused.
Tegevuskava viis phisammast on: 1) puidu sstev tarbimine, 2) metsandussektor, mis tekitab senisest vhem CO2 heidet, 3) keskkonnahoidlikud tkohad metsandussektoris, 4) metsa kossteemi teenuste maksumuse mramine ja teenuste eest tasumine, 5) sellekohane seire ja juhtimine.
Keskkonnahoidliku majanduse meetmeid on Euroopa Liidus seni laialdasemalt rakendatud niteks metsauuendamisel. Samuti on makstud toetusi elurikkuse kaitseks. Toetusi antakse niteks selleks, et aidata kaasa Natura 2000 vrgustiku alal asuva erametsamaa kaitsele ja sstvale kasutusele. Sedalaadi toetuste maht vib tulevikus oluliselt kasvada.

Panused rohelisele energiale
ks keskkonnahoidliku majanduse vtmeksimusi on fossiilsete energiakandjate ehk pruuni energia jrkjrguline asendamine nn. rohelise energiaga. Peaaegu pool kogu maailmas metsadest varutud puidust kulub praegu energia tootmiseks. Biomassist saadav energia hlmab Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA, 2007) andmetel kokku 10% ja taastuv energia FAO andmetel 13% toodetud energiast. Selle osakaal oli selgesti suurem vhem arenenud riikides, hlmates niteks mnedes Aafrika piirkondades 80%.
Euroopa Liidus hlmab biomassist saadav energia 60% kogu kasutatavast taastuvast energiast. Euroopa Liidu riikides kasutati 2007. aastal kogu varutud puidust energia tootmiseks 43%. Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta on seadnud sihiks suurendada taastuvate energiavarude tarbimise osakaal 2020. aastaks 20%-ni. Iga liikmesriik koostab selle eesmrgi titmiseks prognoosdokumendi ja taastuvenergia tegevuskava.
Aastatel 20022009 suurenes investeeringute maht taastuvenergia kasutusse le 33% aastas. Eelkige on kasvu mjutanud riigid, kes ei kuulu OECDsse. Nende tehtud investeeringute osakaal suurenes 2008. aastaks 40%-ni kogu maailma investeeringutest; esirinnas on praegu kiiresti areneva majandusega riigid Brasiilia, Hiina ning India.
Kokku vttes: elame taas vga huvitaval ja kiirete muutuste ajal. Tulevik nitab, kas niisugused misted nagu keskkonnahoidlik majandus ja metsakossteemi teenused suudavad leida laialdasemat thelepanu ja toetust vi jvad need jrjekordseteks rahvusvahelisteks kampaaniateks.

Kirjandus 1. Barbier, E. B. et al 2010 The valuation of ecosystem services. Biodiversity, ecosystem functioning and human wellbeing an ecological and economical perspective. Oxford University Press, Oxford: 248262.
2. Burley, J., Ebeling, J., Costa, P. M. 2008. Carbon Sequestration as a Forestry Opportunity in a Changing Climate Freer-Smith, P. H. et al (eds.). Forestry and Climate Change: 3137.
3. Carle, J., Holmgren, P. 2008. Wood from Planted Forests a Global Outlook 20052030. Products Journal 58, 12: 618.
4. Cielsa, W. M. 1995. Climate change, forests and forest management. FAO Forestry Paper, 126.
5. Climate Change Impacts and Adaptation in European Forests. 2011. EFI Policy Brief,
6. 6. Directive 2009/28/EC of the European Parliament and the Council of 23 April 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources.
7. EC 2008. Communications from the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: by 2020, Europes climate change opportunity. COM (2008).
8. Ecosystems and Human Well-Being 2005. Vol. 1: Current State and Trends, Millennium Ecosystem Assessment: 600601.
9. Environmental Statistics and Accounts in Europe. Eurostat, 2010.
10. European Environment State and Outlook, 2010 (SOER, 2010). EEA, Copenhagen, 2011.
11. EU White Paper Adapting to the Climate Change: Towards a European Framework for Action.
12. Forest Sinks. Final report. Conclusions and recommendations regarding forest related sinks & climate change mitigation (ECCP Working Group).
13. Forests. Investing in Natural Capital. 2011. Towards a Green Economy. UNEP: 153195.
14. Global Forest Resources Assessment 2010 (GFRA, 2010). Main Report. FAO, Rome, 2010.
15. Global Trends in Sustainable Energy Investment. 2010. Analysis of Trends and Issues in the Financing of Renewable Energy and Energy Efficiency. UNEP/SEF. Paris.
16. Key Findings of Global Forest resource assessment 2010. FAO, 2010.
17. Kindermann, G. et al. 2008. Global cost estimates for reducing carbon emissions through avoided deforestation. Proceedings of the National Academy of Science (PNAS), Vol. 105, N 30: 1030210307.
18. Kirschbaum, Miko U. F. 2001. The Role of Forests in the Global Carbon Cykle. Criteria and Indicators for Sustainable Forest Management. CAB International: 311 337.
19. Kopetz, H. 2008. AEBIOM European Biomass Association Paper. FAO European Forest Week.
20. Sstva arengu snaseletusi: http://www.seit.ee/ sass/?ID=1&L_ID=648.
21. Schmitt, B. C. et al. 2009. Global analysis of the protection status of the world forests. Biological Conservation, Vol. 142, 10: 21222130.
22. Schwaiger, H., Zimmer, B. 2001. A comparison of fuel consumption and greenhouse gas emissions from forest operations in Europe. Energy, Carbon and Other Material Flows in the Life Cycle Assessment of Forestry and Forest Products. EFI Discussion Paper 10: 3353.
23. State of the World Forests. 2009. FAO.
24. State of the Europes Forests. 2007. MCPFE, Warsaw.
25. Towards a Green Economy. 2011. Pathways to Sustainable Development and Poverty Eradication. UNEP.
26. Updated UNFCCC reporting guidelines on annual inventories following of the provisions of decisions 14/CP.11.
27. Vahanen, T. Introduction to REDD. 2009. Forests and the Climate Change at the XIII World Forestry Congress. Buenos Aires: 41.
28. WMO statement on the status of the global climate in 2009. WMO, 2010, N 1 055, World Meteorological Organization, Geneva.



Kalle Karoles, keskkonnateabe keskuse peadirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet