Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
ERAMETSAOMANIK kas metsakasvataja vi hepevarimees?

Praegust metsaomanikku viks vrrelda kingituseks saadud uue auto omanikuga. Ta ei pruugi teada, et paaki tuleb aeg-ajalt
tita ning autot hooldada. Ka autojuhilube ei nuta. See thendab, et metsaomanik ei pea tingimata teadma metsamajanduse
algtdesid.

ERAMETSANDUST VIKS VRRELDA AUTOSIDUGA
Metsa ja metsandust on mitmekesisuse ja laiaulatuslikkuse tttu raske terviklikult hoomata. Seetttu ei saa ka metsas toimuvaid ja metsaga seotud protsesse lihtsasti kirjeldada. Et metsandust, metsakasutust ja -kasvatust mistetavas keeles kirjeldada, sobib ehk vrdlus autonduse ja liikluskorraldusega. Autode arv ha kasvab ja liikluses osaleme kik kas siis jalakija vi autojuhina. Samamoodi suureneb ka metsaomanike arv ning kik tarbivad metsast saadavaid hvesid. Olgu see hve siis metsaomaniku otsene tulu metsamaterjalide mgist, puhtam hk, rahulolu metsatukas kuuldud linnulaulust vi kas vi paber, millele on trkitud seegi kirjat.
Tuues vrdluseks liikluse, vib elda, et praegused metsaomanikud sidavad parajasti lbi oma esimest paagitit. Auto, see thendab mets, on hea (tihti okaspuuenamusega). Paak on veel bensiini tis, see thendab kpset metsa on sna palju. Kuigi hsti sita veel ei oska ega tunne auto ehitust, mis thendab, et metsanduslikud teadmised ja oskused on puudulikud, sidetakse siiski sna uljalt. Kulutused on minimaalsed ning mnu sidust ja hea enesetunne on maksimaalne. Kahjuks ei melda sageli sellele, et nii nagu autot, on metsagi vaja hooldada. Autot tuleb aeg-ajalt ka tankida, see thendab metsa uuendada.
Eraldi kategooria on inimesed, kes tahavad kll autoga sita, kuid seda soetada ei suuda vi sageli ei soovigi. Need on metsast hlptulu otsijad. Nad ritavad salaja vi siis pettuse teel kasu ligata: raiuvad metsa volituste, kasutusvalduse lepingute vi muude kavalate lepingute alusel vi kasutavad tankiste. Just selliste ettevtjate seas on sagedased rikkumised (raiutakse rohkem kui lubatud, raiutud ala ei uuendata, riigimaksud jetakse maksmata jne.).
Suur osa metsaomanikest sidab siiski korrektselt, jrgides enam-vhem nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Kuid on ka erandeid ja nende tegemisi vimendatakse meedias le. Sellest tulenevalt on kujunenud arvamus erametsaomanikust kui pahatahtlikust ja kasuahnest hepevaperemehest. Vi siis saamatust linnamehest, kes ei oska slle kukkunud varandusega midagi peale hakata.
Erametsaomanikust ei rgita tihti mitte kui metsakasvatajast, vaid rimehest.
.

SEADUS ON MELDUD HEALE PEREMEHELE
Vajadus liiklust korraldada tekkis siis, kui seal osalejaid oli piisavalt palju ning head tavad ja kokkuleppelised reeglid ei taganud enam liiklejate turvalisust. Samuti on ka metsanduses vajalik kindel kord, et tagada metsa silimine kaugemas perspektiivis. Samas tuleb arvestada metsaomanike huve ja soovi oma metsast tulu saada.
Metsamehed teavad, et metsas on protsessid pikaajalised ning praegused otsused ja teod mjutavad metsa pikkade aastate jooksul. Liberaalsus ja eesktt vhene suutlikkus kontrollida metsas toimuvat on phjustanud selle, et metsa majandamist ei veta kui pikaajalist tegevust, vaid kui lhiajalist riprojekti. Praegu kehtiv metsaseadus on paljulubav ja metsaomanikku usaldav. Sellisena on see sobiv metsaomanikule, kes suhtub oma metsasse heaperemehelikult. Ta sobib neile, kelle otsuseid ei juhi ainult kasum ja krgem hind ning kes metsa majandamise otsuseid tehes mtlevad ka lastele ja lastelastele.
Selliseid metsaomanikke on nneks aastatega ha rohkem. Neid tuleb aidata ja suunata nii, et metsaomanikul ei tekiks tunnet, nagu sekkuks riik rigelt tema majandusotsustesse. Enamiku metsaomanike jaoks toimib prnik paremini kui piits.
Muidugi stestab metsaseadus ka mitmesuguseid piiranguid. Kui erametsaomanikul kas teadmatusest vi kasuahnusest tekib soov kasvav puit kiiresti rahaks vahetada, siis ohjeldab teda nii metsaseadus kui ka hea metsamajanduslik tava. Niteks metsaseaduses kehtestatud kuuse raievanus 80 aastat ja metsa uuendamise kohustus ei ole meldud erametsaomaniku kiusamiseks, vaid selleks, et mets siliks ning tagaks sellesama metsaomaniku pideva tulu ja heaolu pikaks ajaks.

Ma ei usu, et tunduvalt karmim ja metsaomanike otsuseid ning tegevust piirav metsaseadus aitaks olukorda parandada. Kindlasti tuleks aga seadust tpsustada, tiendada ja teiste seadustega koosklla viia, et see ei annaks igusrikkujatele vimalust pseda karistusest. Olukorda metsas parandaks jrelevalve thustamine metsas toimuva le. Ei tohi lasta sveneda karistamatuse tundel. Kui erametsaomanikul vi metsa majandajal on reaalne oht saada oma pahategude eest karistus, siis meldaks phjalikult ja ehk ksitaks nu ka spetsialistilt.

ERAMETSAOMANIK PEAKS ROHKEM VASTUTAMA RAIETE KVALITEEDI EEST OMA METSAS
Tmmates taas paralleele liikluskorraldusega: autojuhtimise igust ei saada enne, kui autokoolis on lbitud nii teoreetiline kui ka praktiline ppus ning sooritatud eksam. Et hakata metsa kasutama, piisab vaid metsamaa tagasisaamise otsusest, mootorsaest ja metsa majandamise soovitustest. ieti pole isegi soovituste olemasolu kohustuslik. Mitte millegagi pole praegu testatud ega tagatud metsaomaniku suutlikkus langetada metsa majandamise otsuseid, mis parandaksid metsa seisukorda ja tagaksid metsa silimise kaugemas perspektiivis. Samas on selge, et majandamisel tehtud valed otsused ja teod jtavad oma jlje pikaks ajaks. Siinkohal mngivad olulist rolli metsaomaniku nuandjad. Ent kahjuks on sageli erametsaomaniku esmane nustaja sbra tuttav metsamees. Sellise nuande kvaliteedis ja ka erapoolikuses on phjust tsiselt kahelda.
Autojuhte kohustatakse kasutama turvavd ja talverehve. Viks ju ksida: miks. Kas tegu on talverehvide ja turvavtootjate osava lobitga? Peamine phjus on ikkagi vajadus tagada liiklusohutus. Paraku ei kohusta miski metsaomanikke vi ka metsas td tegevaid saemotoriste jrgima elementaarseidki tohutusnudeid. sna sageli vime nha, et erametsa majandavad dressipkstes mehed, kes ei tea ohututest tvtetest midagi. Ka metsakasvatuse ja metsamajanduse kohta on nende teadmised napid. Sageli osalevad just sellised metsamehed ebaseaduslikes raietes.
Kui aga srase mehe kest ksida, miks ta raiub metsa, kus ilmselgelt ei tohi seaduse jrgi raiet teha, siis on vastus ette teada. Ta teatab, et teda telliti siia tle, nidati mingeid pabereid ja videtavasti on kik korras.
Kui saemees isiklikult vastutaks raie seadusprasuse ja raie kvaliteedi eest, siis jks kindlasti nii mnigi mets raiumata. Vib ju vastu vita, et klapoe juurest leitakse kiirest teised mehed, kes on nus t ra tegema. Ent kui hvardab oht, et tvahendid konfiskeeritakse ja raie-eeskirjade rikkumise eest saab karistuse ka t teostaja, siis oleks neid kerget raha lootvaid metsamehi mrksa vhem.
Kokku vttes: metsamehed peaksid vaatama erametsanduse protsessidele avarama pilguga. Viks svida sellesse, kuidas on asjad korraldatud teistes eluvaldkondades, sest nende eesmrk on tihti sama: nii kitsendused kui ka soodustused on sealgi selleks, et valdkond tervikuna areneks. Lpuks peaks metsameestel ju olema ks hine soov: et olukord metsas paraneks, mets siliks ja tulu sealt jaguks nii meile kui ka meie jreltulijatele.



Toomas Krevald, Erametsa Majandamise histu juhatuse esimees

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet