Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Kaupo Ilmetile meeldib end proovile panna

Jgeva klje all asuvas vanas metsakatsejaama hoones on Kaupo Ilmet tegutsenud le kolmekmne aasta. Ka praegu kannustab teda soov aidata kaasa metsanduse heale kekigule. Tnavu 29. mrtsil on teeneka metsamehe 80. snnipev.

JUURED ULATUVAD MULGIMAALE HELME KIHELKONDA

Vanas metsakatsejaama hoones tegutsevad praegu Eesti metsaselts ning Jgevamaa metsaselts. Auvrne metsanduse edendaja Kaupo Ilmet asus seal kontoris tle juba 37 aastat tagasi, mil ta li metsakatsejaama, mida ta juhtis jrgmised 20 aastat.

Kaupo on sndinud 29. mrtsil 1931. aastal Tallinnas. Temast rkides ei saa mda minna mulgi kultuurist, sest Kaupo juured ulatuvad Mulgimaale Helme kihelkonda, kus elasid tema vanaisa ja vanavanaisa. Kaupo selgitab, et mulk ei pea olema sndinud Mulgimaal, vaid mulgiks peetakse neid, kelle esivanemad elasid seal enne Phjasda; iga mulgi uhkuse asi on seda kultuuri endas kanda ja edendada. Mulgid on mda ilma laiali, ent neid hendab isiklik side mulgi kultuuriga ning hine seltsitegevus. Mulkidel on piirkondlikke seltse le Eesti ja maailma ning meil on ka hine nii-elda katusorganisatsioon, mis neid kiki hendab, rgib Kaupo, kes on hoolitsenud ka mulgi keele hoidmise eest. 1934. aastal asutatud mulkide seltsil on pikaajalised traditsioonid. Mulkidel on oma keel, mis kohati erineb suuresti eesti kirjakeelest. Nad annavad vlja oma kultuurikirja Mulkide Almanak. Kuna ndisaegset mulgi keele pikut ei olnud, llitas mulkide selts 2004. Helme kihelkonda, kus elasid tema vanaisa ja vanavanaisa. Kaupo selgitab, et mulk ei pea olema sndinud Mulgimaal, vaid mulgiks peetakse neid, kelle esivanemad elasid seal enne Phjasda; iga mulgi uhkuse asi on seda kultuuri endas kanda ja edendada. Mulgid on mda ilma laiali, ent neid hendab isiklik side mulgi kultuuriga ning hine seltsitegevus. Mulkidel on piirkondlikke seltse le Eesti ja maailma ning meil on ka hine nii-elda katusorganisatsioon, mis neid kiki hendab, rgib Kaupo, kes on hoolitsenud ka mulgi keele hoidmise eest. 1934. aastal asutatud mulkide seltsil on pikaajalised traditsioonid. Mulkidel on oma keel, mis kohati erineb suuresti eesti kirjakeelest. Nad annavad vlja oma kultuurikirja Mulkide Almanak. Kuna ndisaegset mulgi keele pikut ei olnud, llitas mulkide selts 2004. aastal ilusa lugemiku Mulgi keelen ja mulgi meelen. VALIK METSANDUSE KASUKS EI OLNUD JUHUSLIK Kaupo Ilmet kolis koos perega 1936. aastal Tallinnast maale, praegu Elva vallas asuvasse Illi klla, mis toona kuulus Pangodi valla piirkonda. Kaupo asus ppima kommertskallakuga Elva algkooli. Aegade jooksul on selles koolis tehtud suuri muudatusi ning ka nimetus on mitu korda teisenenud, mistttu Kaupo lpetas 11 aastat hiljem Elva keskkooli. Vahepealsetel aastatel kandis kool ka Elva mittetieliku keskkooli ja Elva linnaalgkooli nimetust. Kaupo meenutab, et kuuendas klassis tuli teha esimene eksam, kuid juba seitsmendas klassis oli eksameid kujuteldamatult palju tervelt 16. Niisama suur hulk eksameid tuli sooritada ka likooli astumisel 1950. aastal, mil ta soovis ppida Tartu riikliku likooli metsandusteaduskonnas. Eesti pllumajandusakadeemiat polnud siis veel loodud. Kaupo ei valinud metsandust oma erialaks juhuslikult: ta on juba lapsest peale tundnud tugevat sidet metsaga. Mu hing on alati olnud metsa poole, tleb Kaupo. Tema vaarisa Andres oli Paistu misas osaliselt vaba talupoeg ning samal ajal metsavaht ja jahimees. Kuna vaarisa Andres oli jahimees, siis haaras ka mind kirg jahi vastu. Sain juba kuueteistkmneaastaselt jahiloa ning hakkasin rohkem lbi kima metsainimestega: metsavahtide ja jahimeestega. See seltskond mulle vga meeldis ning kogu metsaelu on mulle vga meeleprane, sest see on vaba ja loominguline, mis on vastupidine kontoriametniku tle, vidab Kaupo. Metsanduse eriala lpetas Kaupo 1955. aastal, kuid juba enne kooli lppu suunati ta tle Valgamaa metsamajandi laiatarbetsehhi (hilisema nimetusega metsapunkti) juhatajaks. Tolleaegse korra jrgi pidid tudengid prast kooli lpetamist minema tle sinna, kuhu suunati. Tegelikult oleks Kaupo tahtnud minna tle Trva metsalemaks. ToodeTud aiamajad plvisid suurT Thelepanu T metsapunktis oli seotud metsa- ja mblitstusega. Kaupo meenutab, et sealne t oli vga tulemuslik. Niteks 1956. aastal osales metsapunkt Moskvas Nukogude Liidu rahvamajandusesaavutuste nitusel aiamajaga, millele pras thelepanu Nukogude Liidu ministrite nukogu esimees Nikita Hrutov, kes kirjutas kiituse klalisraamatusse ning avaldas soovi, et selline suvila viks olla igal nukogude inimesel. Nii tuligi pisut hiljem NSVL tsiviillennunduse ministeeriumist tellimus 10 000 suvila kohta. Paraku kis selline toodangumaht metsapunktile le ju ja ministeeriumile saadeti ratlev kiri, kus phjendati, et tootmisskeemi alles juurutatakse ning praegu ei ole vimalik sellist suurt tootmismahtu tita. Viksemas mahus oldi nus suvilaid tootma. Aga oli hea teada, et meie td tunnustati krgelt ning me aiamajad osutusid vga populaarseks, tleb Kaupo, kelle lesanne oligi panna kindel alus majade ja aiambli tootmisele Valgas. hena neljast parimast metsapunktist plvis tunnustuse ka Kaupo juhitud metsapunkt ning ttajatel suurendati heade tulemuste eest palka. Aga siiski polnud t metsapunktis Kaupole tundunud vga hingelhedane. Kui ta oli metsapunktis ttanud kolm aastat, avaldas ta soovi minna tle metsalemaks. lemusele polnud see otsus meeltmda: ta tahtis saata Kaupo hoopis Tudusse vanemmetsalemaks. Sellest pakkumisest Kaupo keeldus, phjendades, et prast kooli lpetamist oli ta ttanud ainult metsatstusettevttes, mitte metsalemana. Siis pakuti talle metsalema kohta Aakre metskonnas. Metsalema t krvalt lks ta aspirantuuri. Metskonnast sai jahimajanduse valdkonna katsemetskond, kus korraldati ka esimene teaduskonverents metsamulla kohta. luua Tehnikumi direkToriks Tkoha vahetuse tttu kolis Kaupo koos perega Valgast Soontagasse. Kaupo abi kaasa Ilme, kellega ta oli abiellunud 1956. aastal, ttas Valga I keskkooli bioloogiapetajana, seejrel sai temast Soontaga algkooli juhataja ja prast kooli sulgemist suunati ta tle Restu kooli ppealajuhatajaks. Soontagal elades sai pere ka tiendust: Valgas sndinud ttrele Tiiale lisandus poeg Elor, kes on sndinud Trvas ja elab Trvaaugus. Kui Kaupo oli olnud viis aastat Aakre metsalem, tegi toonane metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder talle ettepaneku asuda Jgeva metsamajanduse tehnikumi direktori ametikohale. Kaupole oli see ettepanek sobilik, kuna abikaasa sai seal td oma erialal ega olnud vaja sita kaugele tle. Nii koliski pere Jgevamaale. Mu pedagoogiline taust oli kll nrgem, ent lhtuvalt oma varasemast tkogemusest teadsin ma, milliseid oskusi vajavad metsnikud, abimetsalemad ja metsalemad, kui nad prast kooli lpetamist asuvad tle, tleb Kaupo, kes juhtis tehnikumi kmme aastat. Selle aja jooksul kujunes metsakoolist ja tehnikumist mainimisvrne metsandusliku alg- ja keskastme hariduse andmise koht, kelle kasvandikud olid hinnatud metsateenijad. Ehitati klubi, vimla ning skla, asfaldi- ja kummikattega staadion, petajate elamud, tkojad, saun jne. htlasi pandi alus ppemajandile-metskonnale. 1964. aastal slmiti Lti, Leedu ja Eesti metsatehnikumide vahel sprussidemed, mis on kestnud tnini. 1968. aastal hakati tehnikumide alusel looma sovhoostehnikume ning Luua tehnikum tegi ettepaneku asutada nende alusel metsamajand-tehnikum. Kaupo kis selleks luba ksimas Moskvas, ent minister Heino Teder arvas, et see oleks ministeeriumile liiga keeruline ning muudatus jeti tegemata. Kui Tartus asutati metsamajanduse ja looduskaitse teaduslik uurimisinstituut, nhti ette ka metsakatsejaama loomine, mille asukohaks valiti Kaarepere metskond Jgeva klje all. Selle juhiks valiti Kaupo Ilmet, kes juhtis Kaarepere metsakaitsejaama jrgmised 20 aastat. Metsakatsejaam pidi vimaldama metsateadlastel katseid teha. Katsejaama metsad kasvasid umbes 4000 hektaril; jaama phisuunad olid metsamajanduse mehhaniseerimine, metsakaitse, vrpuuliikide introdutseerimine ja metsade krvalkasutus. htlasi oli Kaarepere metsakatsejaam Eesti pllumajandusakadeemiale ja Luua metsanduskooli ppebaas. Koos otsiti vimalusi suurendada metsamaade tootlikkust, seetttu uuriti kuivendamise, vetamise ja kasvustimulaatorite mju metsa kasvule. Metsakatsejaamas korraldati palju teaduslikke konverentse, smpoosione ja ppepevi. Paraku lpetas metsakatsejaam tegevuse 1992. aastal, mil keskus lks le Jgeva metskonnale, mis tegutses Kaupo juhatusel. Aga ka metskond lpetas t 1997. aastal. Olnud katsejaama asutaja, pidi Kaupo htlasi kogema selle sulgemist, samuti metskonna t lpetamist. UUed lesanded eesti metsaseltsi jUhina Seejrel tuli Kaupol melda, mida teha edasi. Ta oli seotud Eesti metsaseltsi tegevusega ning talle tehti ettepanek asuda tle seltsi juhina. Kuna Kaupo kodu asus katsejaama lhedal, ei olnud ta nus minema Tallinna seltsi juhtima. Endise katsejaama hoones olid kik teised asutused t lpetanud, nnda sai Eesti metsaselts thjad ruumid enda kasutusse see tagas maja korrashoiu. Nii tigi Kaupo metsaseltsi kontori Tallinnast Jgevamaale. Just neis ruumides nimetati metsamajanduse- ja metsatstuse TT Eesti metsaseltsiks. Sel aastal thistab Eesti metsaselts 20. aastapeva ning Kaupol on rm tdeda, et seltsi loomisel kirja pandud phimtteid jrgitakse praegugi. Seltsi eesmrk on hendada metsandusega seotud vi metsameelseid inimesi, pakkudes ldsusele rohkelt metsandusteavet, ja edendada koostd metsasektoris. Kaupo mrgib, et vajadus metsaseltsi kui hendava organisatsiooni jrele oli tollal ja on praegugi suur: aastaid oli minister Heino Tederi eestvttel korraldatud mitmesuguseid metsanduslikke kokkutulekuid, spordivistlusi, kutsevistlusi, metsnike ja metsalemate pevi jne., ent kui riigikord muutus, ji see tegevus soiku. Sestap vttis metsaselts korraldamise enda kanda. heksakmnendate algul ttas metsanduses 14 000 inimest, kes hoidsid kokku ning tundsid end htse perekonnana. Siis ssteem lagunes ning sektoris ttavad inimesed jtkasid td erinevates kohtades. Kadus htne perekonnatunne, mida metsaselts pdis oma tegevuste kaudu jtkata ning kanda edasi endisi traditsioone, phjendab Kaupo. Nii korraldaski metsaselts spordivistlusi, metsandusritusi ja konverentse. Tehti algust Balti metsaseltside konverentsiga, mis on praeguseks kasvanud Balti metsanduse konverentsiks, kus arutatakse pevateemasid ning otsitakse lahendusi metsandusprobleemidele. Lisaks suhetele Baltimaade metsasektoriga arendati rahvusvahelisi suhteid ka Saksamaa, Rootsi ja Soome metsandusorganisatsioonidega. Kisime vga paljudes erinevates riikides tutvumisringkikudel, et tutvustada Eesti metsandust ning nidata, et me oleme tugev metsariik, selgitab Kaupo. Tnuvrne Tegevus Kaupo vib olla uhke, et 1997. aastal loodi Elistvere loomapark, kus saab nha Eesti metsades elavaid loomi vimalikult looduslikus keskkonnas. Esialgu oli siht pakkuda kodu emata jnud ja viga saanud loomadele, nd on loomapark koduks nende jrglastele ning ka teistest loomaparkidest ja -aedadest vahetamise teel saadud asukatele. Pargi eesmrk on jagada loodusteadmisi ja pakkuda vimalust vaadelda metsloomi neile omases keskkonnas. 2008. aastast kuulub loomapark RMK Tartu-Jgeva puhkeala koosseisu. 1989. aastal ratati Jgevamaa metsaseltsi eestvttel ning kultuuri-, loodus- ja muinasloohuviliste osalusel uuele elule Kassinurme linname mbrus ja hiis. Linname jalamile ehitati lava, eesuele kiik, pstkojad ja lkkeplats. Eesti on metsarahvas ning me hindame muinasloolisi paiku. Kassinurme muinasasula asub siin meie lhedal ja nii otsustasimegi linname teha korda, et seal lbi viia toredaid avalikke ppe- ja meelelahutuslikke ritusi. Siin toimus ka esimene vigursaagimise vistlus, mis on aastatega saanud rahva seas vga populaarseks, rgib Kaupo. Kassinurme mgedesse on rajatud suusa-, matka-, tervise- ja muistiserajad. Mgesid hooldatakse pidevalt ning korrastatakse sealseid rajatisi. Kaupo tegevus metsanduses on vga tnuvrne. Ta on olnud paljude organisatsioonide avatud, lahke ja rmiselt inspireeriv juht. Tnavu 29. mrtsil thistab teenekas metsamees oma 80. snnipeva. Sel puhul soovib talle palju nne kogu arvukas austajate pere!



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet