Eesti Looduse fotov�istlus
1/2003



Artiklid
Milliseid lehtpuukultuure rajada endistele pllumajandusmaadele?

ks Eesti metsanduse probleeme on pllumajandusmaade metsastamine. Kase, tamme ja saare kultiveerimisel on saadud
pikaajalisemaid kogemusi, hbriidhaavaga alustati 1999. aastal. Aastatuhande vahetuse eel rajati endistele pllumajandusmaadele le Eesti lehtpuukultuuride nidisalad. Nd saab teha esimesi kokkuvtteid ja jreldusi.

ENDISTELE PLLUMAJANDUSMAADELE RAJATI 1999.
AASTAL NIDISKULTUURE


Eestis vajab alternatiivset kasutust vhemalt paarsada tuhat hektarit endisi pllumajandusmaid (Meiner, 1999),mida on vimalik metsastada lehtpuudega. Osa pllumajandusmaadest on viimase kmne aasta jooksul juba looduslikult metsastunud. Sagedamini toimub looduslik metsastumine kiirekasvuliste pioneerpuuliikide arukase, pajude, halli lepa ja haavaga, harvem mnni ja kuusega. Loodusliku uuenduse eelis kultuuride ees on looduslhedus ning viksemad kulutused uue metsaplve saamiseks.

Kultuure rajades saame aga majanduslikus mttes htlasema struktuuri ja vrtuslikuma liigilise koosseisuga puistud. Eestis on lehtpuude kasvatamisest endistel pllumajandusmaadel Soome ja Rootsi nitel rgitud juba pikemat aega. Kuna looduslike ja majanduslike tingimuste erinevuste tttu ei ole ige nimetatud riikide kogemusi Eestis vahetult rakendada, rajati Rootsi-Eesti koostprojektina 1999. aastal lehtpuukultuuride nidisalad. Aastatel 20002002 mdeti 11 uurimistks sobivat ala. Peale nidisalade, kus istutusmaterjalina oli kasutatud valdavalt arukaske (Betula pendula Roth.), tamme (Quercus robur L.) ja saart (Fraxinus excelsior L.), mdeti le ka seitse sama vanusega hbriidhaavakultuuri (Populus x wettsteinii Hmet-Ahti) endistel pllumajandusmaadel.
Erinevalt hbriidhaavakultuuridest on kik lehtpuukultuuri nidisalad ulukikahjustuse vltimiseks tarastatud vrkaiaga.

KASKE, TAMME JA SAART ON KULTIVEERITUD VAREMGI, HBRIIDHAABA MITTE
Kasekultuure hakati Eestis mrkimisvrses mahus rajama alles 1960. aastal, jridesse ja kuivendatud soodesse. Alates 1972. aastast oli kasekultuure rajatud aastas le 200 ha, kuid 1979. aastal juba 1243 ha (Paal, 1996). Rajatavate kultuuride pindala Eestis hakkas alates 1981. aastast jrsult vhenema, olles 1991. aastal vaid 52 ha. 1990. aastatel kasvas huvi kasvatada kaske endiste pllllumajandusmaadel. Arukaske on endistele pllumajandusmaadele eriti ulatuslikult istutatud Soomes, kus 1994. aastaks oli rajatud kasekultuuride pindala 100 000 ha (Ferm jt., 1994).
Hbriidhaab on hariliku (Populus tremula L.) ja ameerika haava (Populus tremuloides Michx.) hbriid. Thelepanuvrseks teeb hbriidhaava tema suur kasvukiirus. Paberipuidu tootmisel saavutavad hbriidhaavakultuurid raiekpsuse 2025 aastaga ja hektaritagavara vib selleks ajaks ulatuda kuni 400 tihumeetrini.
Vrreldes hariliku haavaga, on hbriidhaab haiguskindlam ja laasub paremini. Skandinaavia maades on hbriidhaab ks kiirekasvulisemaid lehtpuid (Hagman, 1997; Jakobsen, 1976; Johnsson, 1967). Laialdasemalt hakati hbriidhaaba Eestis katseliselt kultiveerima 1999. aasta kevadel, kui AS Metsind istutas endistele pllumajandusmaadele esimesed 14 hbriidhaava katsekultuuri. 2002. aasta sgiseks oli AS Metsind rajanud le Eesti 490 ha katsekultuure.
Ulatuslikum tammekultuuride rajamine Eestimaal algas 19. sajandi teisel poolel. ksikuid kultiveerimiskatseid tammega tehti ka juba mrgatavalt varem. Tammekultuure rajati alates 1892. aastast nii endistele haritavatele pllumaadele kui ka heinamaadele istutamise teel. Aastatel 19021914 kultiveeriti tamme truklviga okaspuukultuuridesse. Teise maailmasja ajal ei rajatud Eestis mrkimisvrselt tammekultuure. Uuesti kerkis see pevakorda prast sda (Kasesalu, 2001). Saarekultuuride rajamise maht on Eestis olnud vga tagasihoidlik. Niteks rajati Ilvese (1980) andmetel istutamise teel aastatel 19811991 keskmiselt 33 ha saarekultuure aastas.

MILLISEID VTTEID RAKENDADA KULTIVEERIMISEL JA KULTUURIDE HOOLDAMISEL?
Lehtpuukultuuride uurimistulemustele toetudes vib elda, et maapinna ettevalmistamine (lepinnaline knd) enne lehtpuukultuuri rajamist pllumajandusmaale on vajalik. Maapinna harimisega parandatakse sageli aastaid kasutamata, tugevasti kamardunud maadel mulla vee-, hu- ja toitainerezhiimi ning vhendatakse rohttaimede ja majanduslikult madalama vrtusega puuliikide (pajud, hall lepp) konkurentsi. Maaharimise tttu vheneb ka istutatud puude vljalangevus ja paraneb krguskasv. Parim aeg pllumajandusmaadele lehtpuid istutada on kevad (aprill-mai), kuigi potitaimedega on Soomes edukalt lehtpuukultuure rajatud ka suvekuudel (juuli-august; Luoranen jt., 1999). Arukaske oleks sobiv istutada 20002500, tamme 11001600, saart 16002000, sangleppa 20002500 ja hbriidhaaba 11001600 taime hektarile. Arukase ja sanglepa istutamiseks sobivad hekaheaastased seemikud, tamme- ja saarekultuuri rajamisel peaks kasutama vhemalt nelja-aastaseid istikuid. Hbriidhaava istutusmaterjali saadakse enamasti vegetatiivsel teel (mikropaljundus vi juurelikude meetod). Olenevalt istutusmaterjalist, istutus- ja hooldustde kvaliteedist ning ilmastikust vib taimede vljalangevus olla esimesel istutusjrgsel aastal suur,mistttu tuleb kultuuri juba sama aasta sgisel vi jrgneval kevadel tiendada uute taimedega. Jrgmistel aastatel on taimede vljalangevus korralikult hooldatud ja tarastatud kultuuris vike. Istutatud puude kasvu peamine takistus esimestel istutusjrgsetel aastatel on rikkalik rohttaimestik. Juba istutusele eelneval aastal on vimalik teha keemilist umbrohutrjet. Maapinna ettevalmistamise mju rohttaimedele on samas lhiajaline. Kiirekasvuliste lehtpuude (arukask, hbriidhaab, sanglepp) kultuure on vaja hooldada vhemalt esimesel ja teisel kasvuaastal prast rajamist, rohides puude mbrust vi niites heina le pinna. Aeglasema kasvuga tamme ja saart tuleb rohttaimede eest kaitsta tunduvalt kauem, mis suurendab hoolduskulusid.
Lehtpuude istutusjrgse kasvu anals nitas, et hsti sobivad Eestis endiste pllumajandusmaade metsastamiseks kiirekasvulised lehtpuud arukask ja hbriidhaab. Istutatud arukaskede kasvamaminek oli esimesel kasvuaastal enamikus kultuurides mnevrra parem kui teistel lehtpuudel. Parim oli kase kasv heledal kahkjal (L(P)), leostunud (Ko) mullal ning kllastumata gleimullal (G(I)). Kehvemaks osutus kase kasv rhkmullal (K) Hiiumaal. Arukase kasvatamiseks Eestis viks sobida enamik pllumuldadest, sealhulgas leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjad (K), kahkjad (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjad (KIg), gleistunud kahkjad (L(P)g; LPg), gleistunud leetunud (Lkg) mullad ning mned gleimullad. Kaskede keskmine krguskasv neljandal kasvuaastal oli suurim Veneklas (85 cm) ja vikseim Reigi kultuuris (26 cm). 2002. aasta sgisel oli katmata maapinnal kasvanud arukaskede keskmine krgus suurim Venekla (2,8 m) ja madalaim Reigi (1,4 m) kultuuris.
Traditsioonilise hoolduse alternatiivina on endistel pllumajandusmaadel rikkaliku rohttaimestiku trjumiseks vimalik kasutada erisuguseid kattematerjale. Arukase kasvatamisel on kattematerjalina soovitatav kasutada multshkilet, mis vhendab hooldustid kultuuris ja soodustab puude kasvu. Enamikul nidisaladest olid kilel kasvanud kased tunduvalt krgemad, erinedes katmata alal kasvanud puudest kuni kaks korda. Suurima keskmise krgusega (4,2 m) kased kasvasid kilel 2002. aasta sgisel Krveklas. Kile soodsat mju arukaskede kasvule vib seostada paranenud niiskustingimustega kilealuses mullas. Kilel vib olla tita ka oluline roll soojuse neelajana ning mullaprotsesside intensiivistajana. Samas vib kile kasutamine intensiivistada nriliste tegevust, kuna kilealune maapind pakub neile varje- ja pesitsuskohti. Multshpaberi mju arukaskede kasvule on olnud vga tagasihoidlik. Arvestades paberi hinda ning paigaldamisega kaasnevaid kulusid, on maaomanikul esimestel istutusjrgsetel aastatel otstarbekam kaskede mbrust rohida vi niita heina le pinna.
Hbriidhaavad on esimese nelja aasta jooksul hsti kasvanud heledal kahkjal (L(P)), gleistunud leetunud (LkIg) ja deluviaalmullal (Dg). Haavad pole hsti kasvanud kllastumata gleimullal (G(I)) ja keskmise sgavusega rhkmullal (K). Hbriidhaabade keskmine krgus ja rinnasdiameeter oli kultuurides vrdlemisi varieeruv. Keskmine krgus oli kultuuriti 1,03,1 m. ksikute puude krgus ulatus nelja aasta vanustes kultuurides kuni kuue meetrini.

TAMME JA SAARE KASVATAMINE ON PLLUMAJANDUSMAADEL KEERULINE
Harilik tamm ja saar kasvavad Eestis oma areaali phjapiiri lheduses, mistttu on nende puuliikide kasvatamine sna problemaatiline. Tamm ja saar pole heski meie uuritud kultuuris hsti kasvanud. Neljandal kasvuaastal varieerus tammede keskmine krguse juurdekasv kultuuriti 3,015,0 cm, saarel ji vastav nitaja vahemikku 5,56,5 cm. Tamme kasvatamiseks Eestis viksid sobida leetunud (Lk), leetjad (KI) ja leostunud (Ko) mullad (ka gleistunud). Saare kasvatamine nnestub suurema tenosusega leostunud (Go), kllastunud (G(o) ), leetjatel (GI) ja rhksetel (Gk) gleimuldadel. Kigil istutusjrgsetel aastatel on tammedel ja saartel leidunud hilisklma kahjustusi. Selle tagajrjel on enamik puid tugevalt psastunud ja kiratsevad. Liikide kultiveerimiseks sobivad paremini viksemad ja viljakamad alad,mitte aga klmadele avatud suured pllulaamad. Tamme ja saare kasvatamisel on mistlik loobuda heina niitmisest le pinna ja rohida vaid puude mbrust, kuna rohttaimed pakuvad tammele esimestel kasvuaastatel klgvarju. Tamme ja saart viks pllumajanduslikele maadele istutada koos teiste puuliikidega (nt. kask, kuusk, sanglepp), et vhendada klmakahjustusi ja kultuuri ebannestumise tenosust. Tulluse (2001) arvates on saart Eesti kliimatingimustes siiski reaalsem kasvatada kui tamme.
Mrkimisvrset kahju vivad istutatud lehtpuudele tekitada ulukid (pder, metskits, jnes jt.) ning nrilised. Ulukikahjustusi aitavad vhendada tarastamine, repellendid ning kultuuride rajamine inimasulate lhedusse, kus metsloomad liiguvad mnevrra vhem. Nriliste trjeks sobib kasutada tve mber paigaldatavaid plasttorusid ja niita heina vi tallata puude mbrust (eriti sgisel). Nriliste kahjustused on 2002. aastal mnes kultuuris olnud arvestatavad, niteks oli Krveklas nriliste kahjustatud 16%, Jeklas 10% puudest. Arukase okste ja tvede kahjustajana lisandus Sillap kultuuris vapsik (6% puudest). Eesti oludes on vga kasulik tarastada lehtpuukultuurid vrkaiaga, sest nii krvaldatakse ulukikahjustuste oht. Arvestades aga tarastamisega kaasnevaid kulusid ja viimastel aastatel suurenenud metskitsede ning ptrade arvukust, vivad ulukid lhitulevikus hakata kohati mjutama lehtpuude, eriti tamme, saare ja hbriidhaava kasvatamist.



Arvo Tullus, EPM metsamajanduse III kursuse lipilane, Aivo Vares, EPM metsakasvatuse instituudi

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet