Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



Ajalugu
90 aastat Jrvselja ppe- ja katsemetskonda

Tnavu mdub 90 aastat Tartu likooli metsaosakonna ppebaasi asutamisest Kastre-Peravallas. Sel puhul on kohane heita pilk ppemetskonna kujunemisele.

ANDRES MATHIESEN VALIS PPEMETSKONNA ASUKOHA
1920. aasta sgisel alustas Tartu likooli pllumajandusteaduskonna juures td metsaosakond. Seetttu kerkis pevakorda vajadus leida avatud metsaosakonnale praktikabaas.

Sobivat metsaala hakkas otsima metsaosakonna tegelik looja ning htlasi selle esimene ppejud Andres Mathiesen. Juba 1920. aasta sgisel kis ta sel eesmrgil Thtvere, Vasula, Haaslava, Kaagvere ja Kastre metsades. Siiski selgus, et Tartu lhemas mbruses sobivat metsa ei leidu. ppemetskonnana sooviti nha vimalikult mitmekesiste puistutega metsaala, kus mets oleks hsti silinud. Samuti pidid seal olema vajalikud ruumid lipilaste majutamiseks praktika ajal. 1920. aasta 8. detsembri kirjas Tartu likooli pllumajandusteaduskonna dekaanile mrgib Andres Mathiesen, et kige sobivam ppemetskonna asukoht on Kastre-Peravalla mets, mis asub Ahja je ning Peipsi jrve vahel. Edasi loetleb ta selle paiga eeliseid ppemetskonnana: Kastre-Peravalla mets asub hes laamas ning seal kasvab nii kuuse-, mnni-, lehtpuu- kui ka segametsa. Vanuseklasside jrgi on metsa seisund peaaegu normaalne. Nimetatud piirkond on vrdlemisi mitmekesine nii pinnavormide kui ka mullaolude poolest. Seal on varem rajatud metsakultuure ning kaevatud parvetuskraave. lipilaste majutamiseks praktika ajal saab kasutada jahilossi. Vga thtsaks pidas Andres Mathiesen ka seda, et raske juurdepsu tttu ppemetskonda on lipilased praktika ajal linnast eraldatud ning saavad tielikult keskenduda metsale. Ta on selle kohta kirjutanud: Kige thtsam minule paistab siin see, et lipilased saaksid Kastre-Peravallas suvel viibides muust maailmast ja suurlinna keerulisest elust krvale kistud ja nende huvid oleksid kuu vi poolteise jooksul ainult metsale phendatud. Tviljakus saab hulga suurem olema, kui mets sna linna lhedusel oleks olnud, kus lipilased lunaks harilikult td lpetaksid ja sedagi vib olla nii tehes, et rohkem krvaliste asjade ple mtlevad. 9. detsembril 1920 arutas pllumajandusteaduskond Andres Mathieseni esitatud projekti ppemetskonna asutamise kohta ja kiitis selle heaks. 11. detsembril prdus pllumajandusteaduskonna dekaan oma kirjaga likooli nukogu poole, paludes astuda samme Kastre- Peravalla metsa leandmiseks likoolile. Tartu likooli ajutine nukogu arutas oma koosolekul 15. detsembril 1920 pllumajandusteaduskonna ettepanekut ning otsustas selle vastu vtta. ppemetskonna loomine 22. jaanuaril 1921 prdus Tartu likooli valitsus oma kirjaga nr. 734 pllutministeeriumi metsade peavalitsuse poole palvega anda Kastre-Peravalla mets likoolile kui ppemetskond. Selle asukoha valikut on Andres Mathiesen vrdlemisi phjalikult ksitlenud oma artiklis, mis on ilmunud 1921. aastal ajakirja Agronoomia esimeses numbris. Pllutministri sellekohase ettepaneku phjal otsustas Eesti Vabariigi valitsus 13. aprillil 1921: Metsade Peavalitsusel lubada le anda Tartu likooli metsateaduskonna valitsemise alla Kastre- Peravalla metsandik mramata aja peale selle tingimusega, et sissetuleku ja vljaminekute eelarved selles metsandikus Metsade Peavalitsuse poolt kinnitatakse ja puhas sissetulek Metsade Peavalitsuse arvele riigisissetulekuna renteisse saaks kantud. Tartu likooli valitsus volitas oma 2. mai 1921. a. kirjaga nr. 3379 pllumajandusteaduskonna ppejudusid A. Mathiesenit ja A. Lukseppa vtma Kastre-Peravalla metsandik metsade peavalitsuse vastavate ametivimude kest likooli haldusse ja tegema kohapeal likooli valitsuse nimel esialgseid korraldusi. A. Mathiesen kinnitati ppemetskonna juhatajaks. 25. mail 1921 prdus ta ppemetskonna kirjaga nr. 1 likooli valitsuse poole. Selles mrgiti, et Kastre-Peravalla mets on vastu vetud metsamajanduse instituudi valitsemise alla. levtmisel jeti ametisse kik endised Kastre-Peravalla metsaametnikud, kusjuures hr. Kremserile tehti lesandeks tita ppemetskonna metsalema kohuseid. 26. augustil 1921 kinnitas vabariigi valitsus mruse Tartu likooli ppemetskonna valitsemise korra kohta. Selle jrgi jid ppemetskonna ametnike ja metsavahtide kohta kehtima needsamad igused ja kohustused mis teiste riigi metsaametnike puhul. Maakonna metsalema kohustused ppemetskonna asjus anti le likooli valitsuse mratud ppemetskonna juhatusele. Metsade peavalitsuse lesanded sai aga likooli valitsus, vlja arvatud aastaeelarvete metsandusplaanide kinnitamine, mis ji metsade peavalitsuse iguseks. 18. juunil 1925 vttis Eesti Vabariigi riigikogu vastu likooliseaduse, mille phjal sai ppemetskonnast tielikult Tartu likooli omandus. Varasem ajalugu Kastre-Peravalla metsandik kuulus varem Kastre misale, mis aastail 18501918 oli von Esseni suguvsa valduses. Siinseid metsi kasutati varasematel aegadel vga tagasihoidlikult, sest polnud vimalik metsamaterjali turustada. Metsa raiuti peamiselt kohalike elanike tarbeks ja ainult valikraie korras. 18601865 plaanistati Kastre-Peravalla metsades esimest korda metsi. Seda tehti maakorralduse lesandel, mistttu metsaeraldistele pratud erilist thelepanu. Metsandiku luna- ja keskosa jaotati ruudukujulisteks kvartaliteks, mille keskmine pindala oli 37 hektarit. Et Peravalla metsadest tulu saada, oli tarvis teha ulatuslikke kuivendustid ning ehitada teid metsamaterjali veoks. 19. sajandi viimasel veerandil oli Kastre misa omanik Nikolai von Essen, kes oli tuntud edumeelse mehena. Ta hakkas kavandama abinusid Peravalla metsade majandamiseks. Nikolai von Essen palkas ametisse ettevtliku metsalema Martin Maurachi, kes ttas sellel kohal aastail 18831897. Kogu metsamaa looditi ning tuntud taanlasest melioratsiooniinsener Peder Rosenstand-Wldike koostas kuivendusprojekti. Metsalema juhatusel hakati seda projekti kohe ellu viima. Magistraalkraavidele ehitati vesivravad; hiljem kasutati kraave metsamaterjali parvetamiseks. 18841897 kaevati Kastre-Peravalla metsades ligi 150 kilomeetrit kraave, mis lks maksma le 36 000 kuldrubla. Endise siirdesoo alade kuivenduse tulemusena suurenes mrgatavalt metsamaa pindala ning mnevrra paranesid mbruskonna kliimaolud. Loomulikult tehti sel ajal neid tid ksitsi, peamised kraavimehed olevat olnud saarlased. Koos kuivendustdega rajati vrdlemisi korralik kruusakattega teedevrk. Metsamaterjali veeti Tartusse philiselt mda veeteed Ahja je ning Emaje kaudu. Palgid pukseeriti parvedena, kttepuud aga laaditi Ahijrve res lotjadesse. Transpordiolude paranemise tttu suurenes jrk-jrgult ka metsakasutus, ulatudes 19. sajandi lpuks kuni 9000 tihumeetrini aastas. Metsalem M. Maurach alustas metsakultuuride rajamist. Krvuti kohalike puuliikidega kultiveeriti sel ajal hulganisti vrpuuliike, nagu lehist, nulgu, musta ja valget mndi. M. Maurach lahkus Kastre-Peravallast 1897. aastal. Tema jrel tuli uueks metsalemaks Gerhard Kremser, kes ttas sellel ametikohal lhemate vaheaegadega kuni 1922. aastani. Uus metsalem jtkas philiselt juba varem alustatud tid, kuid tegi ka mningaid uuendusi. likoolile leandmise ajal oli metskonna ldpindala 6968 hektarit, sellest metsamaad 3520 hektarit. Hiljem laiendati ppemetskonna piire: lisandusid phjapoolsete soode alad. ppemetskonnal oli esmalt kaks phisihti: korraldada metsaosakonna lipilastele praktikume ning vimaldada ppejududel teha metsanduslikke uurimistid. Peaasjalikult sama otstarvet on Jrvselja metsad titnud tnini. 1921. aastal algasid praktilised td 1921. aasta maikuus saabusid ppemetskonda esimesed 29 lipilast koos ppejud Andres Mathieseniga. Siin korraldati geodeesiapraktikum, mis kestis seitse ndalat. lipilased kaardistasid metskonna lunaosas kokku 4600 hektarit. Jrgmisel aastal tegutses ppemetskonnas 66 lipilast. Peale geodeesiapraktikumi osaleti metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktikumil. Hiljem lisandusid metsakasutuse ja puidutehnoloogia praktikumid. lipilaste kogutud andmete phjal koostati 1923. aastal metsakorralduse kava. Esimesed praktikasuved Jrvseljal olid lipilastele kllaltki rasked. Juhtusid olema Peipsi krgveeaastad, mistttu metskonna phja- ja lneosa oli le ujutatud. See raskendas mrgatavalt mdistamistid. Ka sski ja parme olevat neil aastail olnud vga rohkesti. Nii mnigi noor tudeng pidanud plaani vahetada eriala. Tol ajal ei olnud ju thusaid ssetrjevahendeid. Need aga, kel jtkus tsist huvi metsa vastu, kannatasid kik ebamugavused vlja. Kohe prast likoolile leandmist asuti metskonda korrastama ja arendama. Esimese maailmasja pevil oli siin tehtud rohkesti ulatuslikke lageraieid, need raiestikud oli tarvis kiiresti kultiveerida. 1922. aastal asutati tolleaegse jahilossi juurde 0,6 hektari suurune taimla. Korrastamist vajasid parvetuskanalid ja kuivenduskraavid. Kasvukigu uurimiseks rajati eri puistutesse hulk alalisi proovitkke. teaduslik uurimist hoogustus 1930. aastatel 1930. aastal nimetati senine ppemetskond mber ppe- ja katsemetskonnaks. Uus nimetus andis tunnistust sellest, et Jrvseljal hakati ppepraktikumide krval ha rohkem tegema metsanduslikku uurimistd. Samast aastast kuulus ppe- ja katsemetskonna koosseisu katseala assistendi koht. Alates 1924. aastast on Jrvseljal tehtud ilmavaatlusi. 1931. aastal veti ppe- ja katsemetskond rahvusvahelise metsanduslike katsejaamade liidu liikmeks. Nnda tihenesid sidemed vlismaa metsanduslike uurimisasutustega. ppe- ja katsemetskonna kulul muretseti metsaosakonnale raamatukogu, ilmutati ka Tartu likooli Metsaosakonna toimetusi, kus avaldati uurimistid metsanduse vallast. Suurt rhku pandi metskonna majanduse arendamisele. Tliste jaoks ehitati uusi elamuid. Taimeaedade laiendamise tttu oli vaja paljundada puu- ja psaliike, selleks rajati Jrvseljale kaks kasvuhoonet. Metsa ttasid les philiselt metskonna alalised tlised. Tol ajal raiuti aastas ligikaudu 10 000 tihumeetrit puitu lageraiena, peale selle tehti hooldusraieid ning koristati surnud metsa. Korduvalt kisid ppe- ja katsemetskonnas paljud vlismaa metsateadlased ja naabermaade likoolide metsaosakondade lipilased. Suure lnga metskonna tegevuses phjustasid Teise maailmasja aastad. Okupatsioonivimude korraldusel tehti leplaanilisi lageraieid. Taimeaedade tegevus soikus, kuna puudus nudmine istutusmaterjali jrele. Suurt kahju tekitas vrpuuliikidele 1939/1940. aasta erakordselt klm talv, mille tagajrjel paljud rnemad liigid hukkusid. Prast sja lppu hakati ppe- ja katsemetskonda taas korrastama. Pevakorrale tusis raie- ja veotde mehhaniseerimine. 1951. aastal lks Jrvselja koos endise TR metsandusteaduskonnaga le hiljuti loodud Eesti pllumajanduse akadeemia koosseisu. 1953. aasta lpul nimetati metskond mber ppe- ja katsemetsamajandiks. Seda nimetust kandis ta kuni 1997. aasta lpuni, mil metskonna nimetus uuesti taastati. 1962. aastal liideti majandiga endise Nmme kolhoosi maad, seetttu suurenes majandi territoorium tunduvalt. KatsemetsKond hlmab htse metsa- ja soolaama Jrvselja ppe- ja katsemetskond laiub htses metsa- ja soolaamas; idast lnde on suurim ulatus 11 kilomeetrit ning phjast lunasse 18 kilomeetrit. Metsad asuvad reljeefilt vrdlemisi htlasel tasandikul, mis ulatub 3140 meetrit le merepinna. Metskonna phjaosa kujutab endast Peipsi jrve rannikumadalikku, mis knib ainult umbes ks meeter le Peipsi jrve keskmise veetaseme. Sellest soolaamast kerkivad arvukad uhtelise pritoluga kirdest edelasse kulgevad liivaseljakud ja -saared, mille krgus mbritseva maapinna suhtes on ks kuni kolm meetrit. Metskonna kesk- ja lunaosa on nrgalt lainjas, madalamad seljakud ja tasased alad vahelduvad soostunud aladega. Kuigi Jrvselja maastiku ilme on vrdlemisi tagasihoidlik, on siinne mullastik sna mitmekesine. Seetttu on ka puistud ja nende alustaimestik vga vaheldusrikkad. Hoolimata vrdlemisi vikesest pindalast on siinsele alale omane enamik Eesti metsakasvukohatpe, vlja arvatud loo- ning kuivad nmmemetsad. Viimase metsakorralduse (2001) jrgi on metskonna ldpindala 10 618 hektarit, sellest metsamaad 6038 hektarit. Puistute keskmine tagavara on 160 tm/ ha, keskmine juurdekasv 4,5 tm/ha aastas. Pindala jrgi domineerivad metskonna alal kasepuistud (47%), jrgnevad mnnipuistud (21%), kuusepuistud (12%) ja sanglepapuistud (6%). Puistute ldine keskmine boniteet on II.5, keskmine vanus 59 aastat. ldisest metsapindalast hlmavad tulundusmetsad 57%, hoiumetsad 23% ja kaitsemetsad 20%. Uuendusraie aastalangiks oli mratud 15 400 tihumeetrit. Kui vaagida Jrvselja metsade osa Eesti metsanduse arengus mdunud 90 aasta vltel, siis tuleb esmajoones mrkida nende thtsust metsanduse eriala lipilaste ppebaasina. Niisama thtis on ka usin teaduslik uurimist. Esimesed alatised proovialad prinevad aastast 1922. Jrvseljalt kogutud materjalide phjal on valminud arvukalt lipilaste diplomitid. Ka mitme magistri-, kandidaadi- ja doktorit jaoks on saadud siit andmeid. Aastakmnete jooksul on Jrvselja taimeaedadest levitatud paljude puu- ja psaliikide istikuid le vabariigi. Ka metsakuivenduse vallas on Jrvselja metsades saadud mrkimisvrseid tulemusi. Jrvseljal asub Eesti esimene metsakaitseala, 1924. aastal kehtestati kaitsereiim siinses looduskaitsekvartalis. 1/2011 51 taasiseseisvumise jrel on hoogsalt arenenud vlissuhted Prast Eesti taasiseseisvumist tihenesid meie metsanduslipilaste kontaktid teiste riikide lipilastega. Tudengivahetuse korras on Jrvseljal praktikal olnud Helsingi likooli, Evo krgema metsakooli, Eberswalde rakenduskrgkooli ning Hamburgi likooli kasvandikud. 1995. aasta septembris peeti Jrvseljal Phjamaade doktorantide kursused metsakultiveerimise alal; osavtjaid oli Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Ltist ja Leedust. Niisuguseid rahvusvahelisi ritusi on Jrvseljal korraldatud hiljemgi. Jrvselja kui ppe- ja teadust baasi vljakujundamiseks on tarvis veel palju ra teha. Kuna raietde ja puiduttlemise tehnoloogia on muutunud, tuleb metskond varustada ajakohaste masinate ja seadmetega. Ttingimuste ja olme parandamiseks peab ehitustegevust thusamaks muutma. Metsades aga ootavad rajamist uued katsealad.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet