Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



Ajalugu
Kmme aastat Luua metsanduskooli artiklikogumikke

Isegi igal teaduskonnal likoolis ei ole oma uurimistde kogumikku, nnda on Luua metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumik vrdlemisi ainulaadne kui kutsekooli vljaantav perioodiline trkis.

KOGUMIKU SAAMISLOOST
Mitmesugused toimetised, artiklite ja uurimuste ning magistritde kogumikud jms. on seni olnud valdavalt uurimisasutuste, akadeemiliste seltside ja likoolide prusmaa. ldharidus- ja kutsekoolid on enamasti piirdunud almanahhide (mis keskenduvad peamiselt esseedele/ kirjanditele ja pilaste ilukirjanduslikule loomingule) ning kooli ajalehtede vljaandmisega. Kooli artiklite ja uurimuste kogumiku kirjastamine on mistagi tihedalt seotud ppekavaarenduse, kutsestandardi nuetele vastava ppe korralduse ning petajate jrjepideva koolitusega. (See arendustegevus pdis 2010. aasta detsembris suure tunnustusega: Luua metsanduskool prjati kutseppeasutuste kvaliteediauhinna vistlusel Eesti parimaks kutsekooliks.) Kooli arenduse krval saab rkida ka artiklite ja uurimuste kogumiku enda arengust. Ettevtluses on toode vaid siis elujuline, kui seda pidevalt arendatak- se, nnda tuleb ka kogumikku igal aastal edasi arendada. Kogumiku kmnenda numbri puhul saab teha juba mningaid kokkuvtteid selle perioodilise vljaande kontseptsiooni kohta.

Idee hakata koostama Luua metsanduskooli artiklikogumikku oli kne all alates 2001. aastast, kuid lpliku tuke andis 2002. aastal Luual korraldatud metsateenijate kokkutulek. Et paljud endisaegsetest metsateenijatest on Luua vilistlased, oli esialgne mte llitada kingitusena vilistlastele kogumik. Nnda taheti kajastada kooli tegevust ja muu hulgas esitada jrg legendaarse koolijuhi ja petaja, Luua metsanduskooli he rajaja Helmut Taimre kooli ajalugu ksitlevas raamatus avaldatud pilaste ja petajate nimekirjadele [19]. Ometi lepiti kohe kokku, et proovitakse koostada ka jrgmine kogumik, ning selline otsus sundis kogu protsessi lbi mtlema. Esimene kogumik kannab kll ilmseid kiirustamise mrke (toimetaja oli sunnitud trkise koostama, paljundama ja kammkitesse kitma napi ndala jooksul), kuid see kogemus vimaldas siiski kujundada esmased publitseerimise seisukohad. Kinni on peetud Kindlatest phimtetest Juba esimese numbri koostamise ajal otsustati edaspidi jrgida kindlaid phimtteid. Esiteks, muuta kogumiku avaldamine iga-aastaseks traditsiooniks. See eesmrk on tidetud: vlja on antud 10. number. Teiseks: kujunduse puhul otsustati kasutada professionaalse kirjastuse abi. Alates teisest numbrist on kogumikku aidanud teha Tartu kirjastus Halo. Kolmandaks, alustada trkise koostamist kohe ppeaasta algul, et mitte jda ajahtta. Enamasti on seda phimtet jrgitud. Neljandaks sooviti suurendada pilastde osakaalu kogumiku mahust vhemalt poole peale. Kmne numbri statistika nitab, et pilaste kaastd hlmavad 110 artiklist 40%, vilistlaste ja endiste ttajate kirjutised 15%. Vilistlase vi endise ttaja sulest on igas numbris olnud vhemalt ks artikkel. Viiendaks veti nuks publitseerida kogumik maamessi ajaks. Tava aitab hoida trkise ilmumise kindel thtaeg. Kuna juubeleid ja kokkutulekuid ei ole igal aastal, tuli metsanduse valdkonnast leida mingi muu thtis sndmus, millega kogumiku avaldamine siduda. Ainuvimalik lahendus oli maamess, mille kigus peetakse ka metsamess, kus on vimalik kogumikku jagada. Selline ajagraafik sobib hsti ka ppet korraldusega: keskkoolijrgsed kursused, kes lpetavad Luua metsanduskooli lputga, kaitsevad oma lputid jaanuari lpus. Ajaliselt annab see vimaluse paremad td vlja valida ja ka toimetada. Seni on kogumik alati valminud metsamessiks. Kuuendaks otsustati kogumiku ilmumist laiemalt kajastada, tutvustada seda ldsusele. Et kogumik ei jks vaid koolisiseseks iluasjaks, vaid oleks trkisena identifitseeritav, otsustati taotleda ISSN tunnust. Metsamess kui erialane thtsndmus vimaldab samuti kogumikule suuremat thelepanu juhtida. htlasi veti sihiks taotleda, et vhemalt Maalehe Metsaleht ja ajakiri Eesti Mets kui peamised erialased vljaanded kajastaksid kogumiku ilmumist. Vimaluse korral peaks sellesse nimekirja lisanduma ka ajakiri Eesti Loodus. Tnu ISSN tunnusele on kogumik kirjas elektroonilistes kataloogides, niteks raamatukogude andmebaasis ESTER (http://ester. nlib.ee/ ja http://ester.utlib.ee/) ja Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise. see vimaluse paremad td vlja valida ja ka toimetada. Seni on kogumik alati Kuuendaks otsustati kogumiku ilmumist laiemalt kajastada, tutvustada seda ldsusele. Et kogumik ei jks vaid koolisiseseks iluasjaks, vaid oleks trkisena identifitseeritav, otsustati taotleda ISSN tunnust. Metsamess kui erialane thtsndmus vimaldab samuti kogumikule suuremat thelepanu juhtida. htlasi veti sihiks taotleda, et vhemalt Maalehe Metsaleht ja ajakiri Eesti Mets kui peamised erialased vljaanded kajastaksid kogumiku ilmumist. Vimaluse korral peaks sellesse nimekirja lisanduma ka ajakiri Eesti Loodus. Tnu ISSN tunnusele on kogumik kirjas elektroonilistes kataloogides, niteks raamatukogude andmebaasis ESTER (http://ester. nlib.ee/ ja http://ester.utlib.ee/) ja Eesti artiklite andmebaasis ISE (http://ise. elnet.ee/). Ka ajakirjad Eesti Mets ja Eesti Loodus on igal aastal kogumikku tutvustanud. Et kogumiku levik oleks veelgi suurem, on kik ilmunud numbrid tehtud aastase nihkega elektrooniliselt kttesaadavaks kooli kodulehel. KOGUMIKULE ON ERIALAVLJAANNETES SNA PALJU VIITEID Kogumikku tehes anti endale aru, et traditsiooni teke ja teadvustumine vtab aega. Mingeid otseseid eesmrke ei snastatud, ometi loodeti, et umbes viie aasta prast viks erialaringkondades olla kinnistunud teadmine, et Luua metsanduskool annab metsamessiks vlja oma kogumiku. Ka hellitas autor kogumiku koostajana lootust, et umbkaudu viie-seitsme aasta prast viks mnes vljaandes vi ts leiduda allikaviiteid knealusele koguteosele. Seega tuli kanda hoolt selle eest, et vhemalt mned kogumiku eksemplarid oleksid olemas rahvusraamatukogus, Tartu likooli raamatukogus ja Eesti maalikooli metsandusteaduskonnas. Praeguseks vib nentida, et ka see eesmrk on titunud. Kogumikule on allikana viidatud raamatus Keskkonnaeetikast sstva hiskonna eetikani [15], haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tartu likooli koostatud uuringu Eesti puidusektori tjuvajaduse prognoos aastateks 20052015 lppraportis [7], Eesti looduseuurijate seltsi 84. aastaraamatus [13], raamatus Eesti puidusektori konkurentsivime [6] ja nahkhiirte kaitset ksitlevates riiklikes raportites [1, 2]. Peatkis Metsaraamat taasiseseisvunud Eestis on Luua artiklikogumikku mainitud krvuti metsanduslike teadussarjadega: Teadussarjadest jtkas esialgu ilmumist Eesti duslike teadussarjadega: Teadussarjadest jtkas esialgu ilmumist Eesti Pllumajanduslikooli metsanduslike teadustde kogumik, kuni 1999. aastal loodi teaduskonna oma teadusseeria. Eesti metsanduse lipulaevana jtkas ilmumist algul Eesti Pllumajanduslikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi, aastast 2005 Eesti Maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vljaandena Metsanduslikud uurimused / Forestry Studies. Oma vljaande li ka Luua Metsanduskool [14]. KOGUMIKU OSA PPEKORRALDUSE ARENDUSES Nagu eldud, eeldab kogumiku llitamine pikka eeltd. Luua metsanduskooli puhul vib lhtealuseks pidada metsanduslike kutsestandardite vljattamist, milles kool aktiivselt osales. Seejrel koostati kooli juhatusel metsanduse valdkonna kutsehariduse riiklik ppekava ning viidi kooli ppekavad vastavusse kutsestandardite nuetega. Kogu ppekava- ja ppekorralduse arendus viis lpuks loogilise ideeni hakata vlja andma oma artiklite ja uurimuste kogumikku, kus saaks avaldada pilaste lputde kokkuvtteid. Kuna uute ppekavade jrgi oli plaanis kigil keskkoolijrgsetel erialadel hakata kaitsma ka lputid, siis kogumiku vljaandmise kivitamine vaid kiirendas seda otsust. Korraldusliku poole pealt kaasnes aastal 2003 nue esitada lput ka elektrooniliselt, et td oleks lihtsam kogumiku tarvis toimetada. Artiklikogumikku silmas pidades tuleb pidevalt melda vlja uusi lputteemasid, et teemad ei korduks ning oleksid samas aktuaalsed ja huvitavad. KOGUMIK KUI PPEVAHEND On eluliselt thtis, et kik lapsed, kskik kus nad ka ei elaks, piksid mingis sobivas vormis tundma teaduslikke mee- On eluliselt thtis, et kik lapsed, kskik kus nad ka ei elaks, piksid mingis sobivas vormis tundma teaduslikke mee todeid ning saaksid eluajaks teaduse spradeks, on elnud Jacques Delors 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni esimehena [4]. Sedamda, kuidas infohiskonna areng suurendab andmetele ja faktidele ligipsemise vimalusi, peaks haridus suurendama nende kogumise, valimise, korrastamise, ttlemise ja kasutamise oskusi [5], sest praegune ja tulevikut eeldab veel muud laadi pdevust peale talase. ks olulisemaid nib olevat metoodiline pdevus: oskus kasutada teadmisi, rakendada pitut, iseseisvalt melda, tegutseda ja otsustada [16]. Oskus ppida ppima, muudatustega kohanema ja orienteeruma tohututes infovooludes on ndseks muutunud esmaseks oskuseks, mille peab omandama igaks [18]. Luua metsanduskoolis toetab selliste oskuste omandamist nue esitada kirjalik lput. Kuna kogumik on lputdega tihedalt seotud nii sisu kui thtaegade poolest, vib seda ksitleda lisavljundi ja mneti ka stiimulina. Artiklikogumik toetab pet, kuid teda vib vaadelda ka ppevahendina. Kuigi ta ei asenda pikuid, saab teda siiski kasutada lisateavet pakkuva ppematerjalina. Niteks on kogumikus Luua metsanduskooli artiklid ja uurimused II. 2003 neljast puitktte le arutlevast artiklist loodud terviklik ksitlus, mis annab valdkonnast piisavalt hea levaate ja mida on kasutatud ka lputde koostamisel allikmaterjalina [17]. htlasi annab kogumik suureprase vimaluse avaldada ainulaadset originaalmaterjali (pilaste lputd), mida ka teised pilased saavad ppets kasutada. KogumiK Kui vljund petajatele ja Koolile terviKuna Kogumik vimaldab ka petajatel avaldada oma kirjutisi. Alates vanempedagoogi tasemest on paljudes koolides atesteerimise kohustuslik tingimus publikatsioonide olemasolu. Loomulikult aktsepteerib Luua metsanduskool ka oma kogumikus avaldatud tid. Ka kooli kui terviku seisukohast on kogumik vajalik. Uurimused, mis puudutavad konkreetset kooli, pilasi, petajaid, vilistlasi jne., ei pruugi ajakirjandusele huvi pakkuda. Samas annab oma kooli kogumik vimaluse selliste oma kooli ksitlevate uurimuste tulemused siiski avaldada ja huvilistele kttesaadavaks teha. Tavapraselt on selliste uurimuste puhul sageli kaasatud oma kooli petajad. See on aga taas sammuke uuriva petaja ja ppiva organisatsiooni suunas. ppiv organisatsioon eeldab kigile ttajatele arenguks vajalike tingimuste loomist, on elnud Ruth Alas [3]. ks Luua metsanduskooli arengukava prioriteete ongi ttajate areng [12]. Peep Leppiku hinnangul pole Lneski leitud paremat lahendust analsiva petaja saamiseks, kui viia petaja uurimist juurde [11]. Pertti Kansaneni snul on uuriv petaja eelis see, et ta suudab teooriale ja uuringute andmetele tuginedes ise analsida, hinnata ja planeerida oma tegevust [9]. KogumiK Kui ajaloo talletaja Oluline roll on kogumikul ka kooli ajaloo ja arengu talletajana. Koolis tehtud t ei 1/2011 eesti mets 41 vaju unustuse hlma, vaid silib lbilikena kogumikes. Tandjad on kurtnud, et ei teata, milliseid teemasid on uuritud ja kaitstud. Selle probleemi lahendamiseks on kogumikus igal aastal avaldatud kaitstud lputde nimekirjad. Ajalugu aitab talletada ka vilistlase rubriik. See tuletab petajatele meelde endisi pilasi, kes ndseks erialal edukalt tegutsevad, ning nitab praegustele pilastele, kuhu vib t ja tahtmisega juda. Loomulikult ei saa sellise suunitlusega kogumikust teha kroonikavljaannet. Nii ongi trkivalgust ninud ka Luua metsanduskooli aastaraamat, mida on ilmunud juba kolm aastakiku. VLJAANDE TULEVIKUST Ksimus, kas kutsekoolis jtkub potentsiaali ja materjali iga-aastase kogumiku jaoks, on saanud jaatava vastuse. Siinne artikkel kajastab kmnenda vljaande ilmumist 2011. aasta maamessiks, seega pole publitseerimine materjalipuuduse tttu pooleli jnud. Loodame, et seda ei juhtu ka edaspidi. Ka rahaline pool on seni leidnud lahenduse. Juubelikogumikku on toetanud KIK, varasematel numbritel on olnud ka teisi sponsoreid. Kultuuri kahe samaaegse vastandliku ju silimis- ja muutumisvajaduse seisukohalt vajab organisatsioon ajalugu, legende, jutte liidritest, et hoida kultuuri. Koolikultuuri muutused peaksid algama ideoloogiast, koolireligioonist, mis toetub teatud smbolitele. Mtteviisi saab kujundada esmapilgul vikeste asjade kaudu, mis aga tegelikult kuuluvad kultuuri loovate ja muutvate elementide hulka. Vim kultuuri muuta on neil, kes loovad smboleid [8]. Loodetavasti on Luua metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumikust saanud ks neid smboleid, mis on aidanud koolil muutustega kaasas kia. Kirjandus 1. Agreement on the Conservation of Bat in Europe. Report on the implementation of the agreement in Estonia 20042005. Inf. EUROBATS. AC11. 17. WWW dokument URL: http://www.eurobats.org/documents/pdf/AC11/Inf_ AC11_17_UpdateEstonia2006.pdf (4.01.2011). 2. Agreement on the Conservation of Bat in Europe. Report on the implementation of the agreement in Estonia 20032006. Inf. EUROBATS.MoP5.18. WWW dokument URL: http://www.eurobats.org/documents/pdf/National_ Reports/nat_rep_Est_2006_2.pdf (4.01.2011). 3. Alas, R. 2002. ppiv organisatsioon. Haridus, 4: 16. 4. Delors, J. 1999a. ppimine varjatud varandus. 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCOle. Viide komisjoni kolmandale kohtumisele, Pariis, 12.15. jaanuar 1994. 5. Delors, J. 1999b. Haridus kui vajalik utoopia. Sissejuhatus ppimine varjatud varandus. 21. sajandi hariduse rahvusvahelise komisjoni aruanne UNESCO-le. 6. Eesti puidusektori konkurentsivime. 2004. Tartu likooli kirjastus: 315, 362. 7. Eamets, R.; Merikll, J.; Ukrainski, K. 2005. Eesti puidusektori tjuvajaduse prognoos aastateks 20052015. Lppraport. Tartu. WWW dokument URL: http://www.hm.ee/index. php?popup=download&id=3998 (23.11.2009). 8. Jehe, S; Nurm, T. 2000. Koolikultuur ja selle kujunemine/ kujundamine. Haridus, 1: 2325. 9. Kansanen, P. 2008. petajakoolitus Soomes. Haridus, 7.8: 2124. 10. Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 11. Leppik, P. 2002. Kutsepetus on huvitav. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus: 134. 12. Luua Metsanduskooli arengukava aastateks 20102013. WWW dokument URL: http://www.luua.edu.ee/userfiles/ file/yldinfo/Kinnitatud%20arengukava%2009_11_10. pdf (4.01.2011). 13. Masing, M. 2006. Perekonna Pipistrellus hldiagnostika Phja-Euroopas ja pgmee-nahkhiire (Pipistrellus pygmaeus Leach) leiud Eestis. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat. 84. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu: 185206. 14. Meikar, T. (koost.) 2007. 210 aastat metsaraamatut Eestis. Eesti Metsaselts, Tartu: 15. 15. Oja, A. (koost.) 2003. Keskkonnaeetikast sstva hiskonna eetikani. SEI vljaanne nr 5. SEI-Tallinn: 133138. 16. Pavelson, M. 2004. Muutuv ttaja. Haridus, 67: 10. 17. Scmidt, M. 2004. Kttehakke turu uuring Viljandi maakonnas. Luua Metsanduskooli lput. (Ksikiri Luua Metsanduskoolis.) 18. Stavrou, S. 2001. Kutseharidus ja elukestev ppimine Euroopa Liidu kogemused, arengusuunad ja tegevus. Ettekanne rahvusvahelisel konverentsil Majanduse ja sotsiaalse arengu tasakaal. Innovatsioon inimressursi arendamisel ja kutsehariduses. 19.20. mrts 2001. Kogumik: 13 ja 15. 19. Taimre, H. 1996. Metsameeste koolitamisest Luual. Kroonika ja meenutused 19481995. Jgeva Metsaselts.



Veiko Belials, Luua metsanduskooli metoodik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet