Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Raienormatiivid versus raied

Vrumaa erametsaomanikuna soovin lugejaga jagada oma muret selle prast, et pidin kahel korral maksma hvitist keskkonnakahju eest, kui olin teinud oma metsas harvendusraieid.

Hiljuti korraldati Eesti maalikoolis konverents Metsandus ja looduskaitse, kus oli kne all keerukas tasakaal metsa majandamise ja loodushoiu vahel. Looduskaitsjate ideaaliks on jnud puutumatu mets, ekstreemse majandamise ideaal on puupllud. hiskond tervikuna vajab mistlikku kompromissi, mis metsaomaniku jaoks peaks vljenduma metsa majandamist ksitlevates seadusandlikes aktides. Konverentsil ji klama Eesti maalikooli teadlaste seisukoht, et seadustega on seis korras (professor Hardi Tulluse peaettekande mte).

Metsanduse praktikuna ei saa ma sellega nustuda. Praeguste seaduste taustal on metsa otstarbekas majandamine sageli teline julgustkk, sest majandaja vastu vidakse rakendada n.-. jokkskeemi: seadustest lhtudes nutakse hvitist olematu keskkonnakahju eest, nagu juhtus minuga. Olen kaks korda maksnud kompensatsiooni olematu keskkonnakahju eest: keskkonnakahju ei olnud tehtud, seda on esmalt tendanud kohtuvline ekspertiis ja teine kord keskkonnainspektorite rhm. Kuid teine rhm keskkonnainspektoreid tegi kindlaks 170 000-kroonise keskkonnakahju. Kohtu juhtmtteks ji esimesel korral, et keskkonnakahju ei tule kindlaks teha mitte ekspertiisiga, vaid mtmise teel. Teisel korral pareeriti vited mdistuste ebaseaduslikkuse ja mistusvastaselt suurte vigade kohta ldsnalise seletusega, et pole phjust kahelda keskkonnainspektorite mtmiste igsuses. Metsaomanikuna olen seadnud sihiks metsa korralikult majandada, mitte saada kohe suurimat kasu tuleviku arvel. Kuidas on vimalik, et iglus ja igus nnda lahknevad? Kas viga on seadustes vi ksiti kohtussteemis? Umbes selliseid mtteid olen sel puhul mlgutanud. Puudub raiekvaliteedi hindamise juhend Et tagada metsa jtkusuutlik majandamine, on metsaseadusega kehtestatud raienormatiivid. Harvendusraiete korral on kehtestatud puistu he hektari kohta esimese rinde rinnaspindala alammrad, millest viksemaks ei tohi rinnaspindala raiete jrel muutuda; alammrad olenevad enamuspuuliigist ja puistu krgusest. Raiete vastavust normatiividele ehk raie kvaliteeti kontrollib keskkonnainspektsioon. Kahjuks on igusaktid, millele inspektsioon tugineb, juba le kmne aasta olnud vastuolus phiseadusega. Kigepealt vtan vaatluse alla phiseaduse 13 lik 2: Seadus kaitseb igahte riigivimu omavoli eest. Suur vastuolu seisneb praegu selles, et meil puudub raiekvaliteedi hindamise juhend. Selle asemel on kasutusel metsa korraldamise juhend, mille veapiirid on kohased ksnes siis, kui metsa hinnatakse silma jrgi. Seega tehakse mdistused ldise tpsusega, mis tulenevad 16. jaanuari 2009. a. metsa korraldamise juhendi 13. -st. Selline tpsuspiir ei ole tese raiekvaliteedi mramise jaoks vastuvetav. Tohutute veapiiride tttu on vimatu inspektorite mtmistulemust vaidlustada. Niteks metsa korraldamise juhendi 13 (4) jrgi ei tohi esimese rinde tagavara viga letada keskealistes ja vanemates puistutes 20% ning latimetsades 30%. Seega ei kaitse avarad veapiirid metsa majandajat ametniku omavoli eest, vastupidi luuakse vimalused ametniku omavoliks. Peale 13 jrgi lubatud veapiiride saab inspektor moonutada rinnaspindala mdistust ka mruse teiste ltkukohtade alusel. Metsa korraldamise juhendi 4 (3) phjal vib eralduse ehk siis raieala piiri mahamrkimisel tegelikust looduslikust piirist kalduda krvale 10 meetrit. See vimaldab teha vigu pindala arvestamisel. Teine nrk koht on see, et eraldise meetrit. See vimaldab teha vigu pindala arvestamisel. Teine nrk koht on see, et eraldise pindala alampiiriks on seatud 0,1 hektarit. Jrelikult, kui puistu on alla 0,1 hektari, ei olegi tpsemalt ksitletud mooduseid, kuidas seal raiekvaliteeti kindlaks teha. Niteks suurema ja krgema eralduse koosseisu kuuluv herindeline pindala alampiiriks on seatud 0,1 hektarit. Jrelikult, kui puistu on alla 0,1 hektari, ei olegi tpsemalt ksitletud mooduseid, kuidas seal raiekvaliteeti kindlaks teha. Niteks suurema ja krgema eralduse koosseisu kuuluv herindeline lepik, mille pindala on 0,07 hektarit, arvestatakse tienisti teise rindesse ja jetakse raie jrel mtmata. Kuna eraldise pindala alampiir on 0,1 hektarit, jetakse ksitlusest vlja ka alla 0,1 hektari suurused hilud. Nnda arvatakse metsata pind metsaga kaetud pinna koosseisu, seetttu kahaneb arvutuslikult puistu tegelik hektari rinnaspindala. Hilude tarbeks oleks tegelikult vaja omaette tpsustavaid seadusestteid. Praegu saab inspektor vlja valida hredama osa hooldusraielangist, kus on lootust mdistuste jrgi nidata keskkonnakahju. Vga suureks eritlgenduste herindehredama osa hooldusraielangist, kus on lootust mdistuste jrgi nidata keskkonnakahju. Vga suureks eritlgenduste vib praegusel ajal muutuda puude jaotamine esimesse ja teise rindesse. Nagu praktika on nidanud, vib esimese rinde rinnaspindala eri mtmistel erineda selle tttu tervelt kaks korda! See on praeguste metsandusigusaktide teline Achilleuse kand. Kui teadlased eristavad metsa teist rinnet selleks, et metsa tpsemalt kirjeldada, siis minu kibedat kogemust mda vivad keskkonnainspektorid seda teha selleks, et sundida metsaomanikku maksma keskkonnakahju eest. Kui raiekvaliteedi hindamisel jetakse osa teise rinde puid mtmata, saab nidata, et puistu on liiga hre, sest raienormatiivid kehtivad vaid esimese rinde kohta. Praegu saavad inspektorid aluseks vtta ka keskkonnainspektsiooni peadirektori 2005. a. kskkirjaga kinnitatud juhised Mtemetoodikad metsajrelevalves, kuid need ei kata eelkirjeldatud normatiivaktide puudujke. Metoodikas on esile toodud tehniline mtetulemuse mramatus (rinnaspindala korral niteks 7%), mtmisvea lubatava suuruse kohta pole aga htki mrget. Inspektorid omakorda eiravad kskkirja juhist, et mtetulemusi fikseerivas dokumendis mrgitakse ra ka mtemratus ja see esitatakse igusrikkuja huvidest lhtudes. ESIMESE RINDE PHISUS TINGIB ERI TLGENDUSI Pikemalt vaatlen raiete normeerimist esimese rinde phjal, sest see riivab metsaomanike phiseaduslikke igusi kige enam ja on suurim vigade ning ebamrasuse allikas (viga ulatub 50%-ni). 1999. aastani veti raiete normeeri- erinerinde kohta. Praegu saavad inspektorid aluseks vtta ka keskkonnainspektsiooni peadirektori 2005. a. kskkirjaga kinnitatud juhised Mtemetoodikad metsajrelevalves, kuid need ei kata eelkirjeldatud normatiivaktide puudujke. Metoodikas on esile toodud tehniline mtetulemuse mramatus (rinnaspindala korral niteks 7%), mtmisvea lubatava suuruse kohta pole aga htki mrget. Inspektorid omakorda eiravad kskkirja juhist, et mtetulemusi fikseerivas dokumendis mrgitakse ra ka mtemratus ja see esitatakse igusrikkuja huvidest lhtudes. ESIMESE RINDE PHISUS TINGIB ERI TLGENDUSI Pikemalt vaatlen raiete normeerimist esimese rinde phjal, sest see riivab metsaomanike phiseaduslikke igusi kige enam ja on suurim vigade ning ebamrasuse allikas (viga ulatub 50%-ni). 1999. aastani veti raiete normeerimisel aluseks kogu puistu, siis hakati harvendusraie korral lhtuma esimesest rindest. 1. aprillil 1999 andis keskkonnaminister vlja mruse nr. 39. Tegemist oli vga lootustandva mrusega, kuna varasemate normatiivaktide jrgi sai iga tihumeetri, mis letas raieloa jrgi mahtu, vormistada keskkonnakahjuks, vtmata arvesse, milline oli tegelikult alles jnud mets. Uue moodusena tuli keskkonnakahju tuvastamiseks mdistada alles jetud mets, mitte knnud. Sealtpeale on raie korral keskkonnakahjuga tegemist siis, kui metsa rinnaspindala he hektari kohta osutub inspekteerimisel normatiivist viksemaks. Iseenesest oli uus moodus vga tervitatav ja ige, kuid ilusa mrusega kaasnes konks lpus olev mrkus. See kuulutab llatuslikult, et normatiivide tabelis toodud tiused ja rinnaspindalad on nhtud ette esimese rinde kohta, mitte kogu puistu kohta. Seetttu toimivad normatiivid hsti lihtpuistu korral: siis, kui kogu mets kuulub esimesse rindesse. Kui aga mets koosneb kahest rindest liitpuistu korral , ei ole kohane normatiive rakendada. Mida suurem on teise rinde osakaal puistus, seda hullemini moonutatakse mruse tttu raiete planeerimist, raiekvaliteedi hinnanguid ja keskkonnakahju arvutusi. Praegu kehtib 2006. aastal kehtestatud Metsa majandamise eeskiri, milles esimese rinde phisust on veelgi laiendatud. Konksu loojad ehk esimese rinde phisuse sokutajad lootsid ehk sel moel anda hoobi rvraiujatele, kes ritavad rstata vaid metsa paremat osa. Kuid tegelikkuses on sellest saanud vimalus vaenata ka ausaid metsaomanikke, kui keskkonnainspektor seda soovib. Vussi aetud normatiivakti, kus kogu mets oli samastatud esimese rindega, pti siluda 2006. aasta metsaseaduse muudatustes: kus vimalik, seal asendati sna mets snaga esimene rinne. Kuid sisu poolest on see ikka klbmatu. Vale lhtealust on laiendatud isegi turberaietele. Vildakas seadus on saanud pikka aega kehtida seetttu, et statistika jrgi on valdav osa Eesti metsadest lihtpuistud ehk koosnevad vaid esimesest rindest. Ent kui metsaomaniku mets on kaherindeline, siis vib ta vigase igusakti tttu tugevasti kannatada saada. Millised on vale lhtealuse tagajrjed? Kui harvendusraie korral vtta aluseks esimene rinne, ei saa raiuda puistuid, kus esimese rinde rinnaspindala on normatiivist viksem, kuigi puistu tius tervikuna vib tiheda teise rinde tttu olla ka le he ning raievajadus on ilmselge. Sel juhul on piirang phjendamatu. Metsa majandamise eeskirja 6 (5) jrgi on mnede puistute rinnaspindala kolme hiku vrra korrigeeritud, kuid see ei ole piisav lahendus. Liitpuistu korral ei vljenda vaid esimese rinde phjal leitud keskkonnakahju vhimalgi mral tegeliku raie mahtu. Mttetus seisneb selles, et teise rinde vib tielikult maha raiuda ja tekitada nii loodusele korvamatut kahju, kuid seaduse kohaselt ei saa raiujat karistada. Vastuolu loogikaga peitub ka selles, et raiemaht eraldusel planeeritakse puistu esimese ja teise rinde phjal, kuid raiekvaliteeti kontrollitakse vaid esimese rinde jrgi. Kogu metsa rinnaspindala jb kontrollimisel mtmata ja nii saadakse vildakas hinnang ka metsa kui terviku seisundi kohta. Pole sugugi meie metsanduse huvides, et osa puistute raie on valesti rakenduvate raienormatiivide tttu keelatud ja et mningatel juhtudel sunnitakse tublit metsamajandajat maksma hvitist keskkonnakahju eest, kuigi hooldusraie on tehtud korralikult. Keskkonnakahju arvutamise eeldus on tpne mtmistulemus, mida on kinnitanud mitu mtmist. Ent kuidas on vimalik saada sama mtetulemus mitmel korral, kui kaks mtjat ei suuda puistut htmoodi kahte rindesse jagada? Ainuksi metsade eripra teeb vimatuks tpse rinnete jaotuse. Esimest ja teist rinnet on tihtipeale raske eristada. Sageli teeb asja keerulisemaks see, et puistud on mitmevanuselised. Mitmevanuselises lihtpuistus tidavad puud krguseskaalas ka selle osa, kus vib asuda teine rinne liitpuistus. Kuna teise rinde tius on vike, vaid 0,15, ei haara pilk liitunud vrasid rindetasandit ei tajuta. Seega oleneb sageli vaid hindaja suvast, kas ta kirjeldab metsa lihtpuistuna vi liitpuistuna. Seetttu jetakse tavapraselt kik puud, mille krgus on alla 75% esimese rinde krgusest, teise rindesse ja seega ei lhe need raie kvaliteedi kontrollimisel arvesse. Minu kibedate kogemuste jrgi ei stesta ka seadus instantsi, kes viks teha metsa korduvmdistuse kohtuvliselt juhul, kui metsa kasutaja ei nustu keskkonnainspektsiooni tehtud metsa mtmisega raie inspekteerimisel. Loota kohtus iglast lahendit on sel juhul naiivne, kuna konkreetne keskkonnainspektor jb oma mtmistulemustega alati igeks. Ta on ju seadusi jrginud ehk siis teisisnu seaduste puudujke kniliselt ra kasutanud. Milline oleks vljaps? Keskkonnainspektsiooni tegevust metsanduse igusnormide jrgimise kontrollijana ei saa alahinnata. Kuid on aeg viia need normatiivaktid koosklla otstarbekusega ja phiseadusega. See tuleks kasuks nii metsaomanike ja keskkonnainspektsiooni kui ka kohtussteemi ja riigi mainele. Et rakendada metsade sstliku majandamise phimtteid, tuleks raieid hinnata korralikku juhendi jrgi, kus puistu rinded on eristamata. Kohati piisaks sellestki, kui vajalikes likudes asendada esimene rinne snaga mets. Praegu on seadusandlikud aktid tugevalt kaldu subjektiivse keskkonnainspektori kasuks. Sealjuures on metsa looduskaitsevrtused jnud pris unarusse. Minu meelest viks keskkonnaministeerium algatada normatiivaktide korrigeerimise, et nimetatud lngad korvata. Tasub jrgida rahvatarkust: Sds om nii, kuis loetas, ja igus om nii, kuis mistets.



Kalju Mngli, erametsaomanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet