Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Puidutstusest sai linud aastal kriisimurdja

Metsa- ja puidutsturid loodavad, et kesoleval aastal tuleb kibele e-veoseleht, et teedele psevad kuni 60-tonnise massipiiranguga veokid ning et varumishinnad psivad tasemel, mis motiveerib metsaomanikku puitu metsast vlja vedama.

Mrksnadeks saavad efektiivsus ja eksport Vib elda, et saematerjali tootjad ja teised puiduttlejad on praeguseks karmist kriisist le saanud: kel oli mratud phja krbeda, see krbes, ent need, kes suutsid ennast kesistes oludes vee peal hoida, jtkavad ndsest juba tusuteel. Sellest annab tunnistust sektori ekspordi kiire kasv: 2010. aasta heksa kuuga 40,4% eelmise aasta sama ajavahemikuga vrreldes, samal ajal kui Eesti ldine eksport suurenes vaid 26,6%.

Kuigi sgavaim kriis nib olevat lbitud, on hus ka ohumrke. Nimelt ilmutab ehitusmahu indeks ka tnavu langustendentsi. Ja kuna on teada, et niteks saematerjalitootjate edukus oleneb suuresti just ehituse kekigust, annab srane statistika mrki justkui mingisugusest anomaaliast. Eestis on ehitus endiselt madalseisus, aga piiri taga enam mitte: siinmail toodetud nn. tehasemajade eksport hakkas 2010. aastal taas suurenema, judes heksa kuuga 110 miljoni euroni (1,72 mld. kr.), mullu sama ajaga saavutatut letati umbes 15 miljoni euro (234 mln. kr.) vrra. Kige olulisema panuse ekspordikasvu annavad mbel ja saematerjal. Palkmajade tootja O Hobbiton Home juhatuse liige Andrus Prangli kinnitab, et firma toodangumaht ja kive on 2009. aastaga vrreldes rohkem kui kahekordistunud, ekspordis on aga lisandunud uusi turge. Varem ms Hobbiton maju ainult Norrasse, nd on juurde tulnud Rootsi, Prantsusmaa ja Eesti. Uued turud nuavad jrjest suuremaid mahtusid ja mrksna on tootmise efektiivsemaks muutmine, mis peab jtkuma jrgmisel aastal, iseloomustab Prangli. Kuna tegeleme palkmajade tootmisega n.-. ksitna, siis uute oskustliste vljape on mahtude kiiremaks kasvatamiseks liiga vaevaline meede, seda enam, et uusi korralikke ttajaid ei ole tna kerge leida. Tootlikkuse tstmine toimub peamiselt tootmisprotsessi mberkujundamise, olemasolevate ttajate oskuste muutmise kaudu. Tema kinnitusel elas ettevte kriisi le, sest kiirelt reageeriti turgude rakukkumisele 2008. aasta lpus, kiiresti vhendati ka psikulusid, muu hulgas koondati osa ttajaid mneks ajaks; hoogustus tootearendus ja uute toodete vljamtlemine, samuti mk uutele turgudele. Toormehindade kohta mrkis Prangli, et need uuel aastal pigem kerkivad kui langevad. Metsamaterjali hinnad liiguvad meie kahjuks lespoole kahjuks, kuna sellest sltub ka meie toodete vljamgihind, tdes ta. ASi Barrus juhataja Janar Tammjrve snul on ettevtte toodangumaht suurenenud aastataguse ajaga vrreldes veerandi vrra, ekspordi osakaal kogutoodangust on 70%. Erinevalt Hobbitoni juhist leiab Tammjrv, et tugeva hinnasurve tttu toodang kahaneb, seeprast peaksid ettevtete konkurentsivime hoidmiseks langema ka metsamaterjali hinnad. Tnavu veeTakse puiTu meelsamini meTsasT vlja Eesti metsa- ja puidutstuse liidu tegevjuhi Ott Otsmanni arvates saavutati puidusektori kiire ekspordikasv seetttu, et ettevtted reageerisid kiiresti ja paindlikult globaalses majanduses toimunud muutustele. Metsa- ja puidutstusest on kriisi lpus saanud oluline Eesti vliskaubandusbilansi tasakaalustaja, sest hinnanguliselt moodustavad puit ja puidust valmistatud tooted umbes 14% kogu meie tstustoodangu ekspordist. Piltlikult vib elda, et raha ikka kasvab puu otsas kll, rgib Otsmann. Paralleelselt ekspordi kasvuga suureneb puidutstuse toodang ka mahuliselt, niteks saetstus andis 2010. aasta lpuks 1,2 miljonit kuupmeetrit materjali, mis on le 200 000 m3 rohkem kui 2009. aastal. Otsmann on seda meelt, et hppelist tusu vimaldas ennekike puidutoodete peaaegu olematu pakkumine vahepealsel paaril aastal, sestap piisas vaid vikesest nudluse kasvust, et justkui tohutu arenguhpe sooritada. ASi Rootsi Mbel juhataja Andres Soosaar jahutab mnevrra statistikast tulenevat rmujoovastust, tdedes, et Rootsi Mbel kriisimurdjate seltskonda ei kuulu, sest firma kive ji 2010. aastal umbes 25% mullusest viksemaks. Selle phjustas ennekike nudluse vhenemine vlisturgudel 2009. aasta septembrist kuni 2010. aasta mrtsini. Praegu tunnetab ka Soosaar juba nudluse kasvu, ehkki aeglast. Eufooriaks phjust pole, sest ttus on endiselt krge ja ttul inimesel on thtsamatki osta kui mblit. Meie ettevtte maht sltub suuresti just tooraine hindadest, selgitab Soosaar. Praegu tundub, et puiduhindadel enam kasvuruumi ei ole, ning me saame endale vajaliku mahu 2011. aastaks tis. Ta tdeb, et metsa mmisega on nagu brsil mngimisega, kunagi ei tea, millal hinnad on laes ja ige aeg ma. Kui tsisemalt, siis eks materjali hind ja riigi metsandussektori maksupoliitika on need hoovad, mis puidu metsast vlja peaksid tooma, kinnitab Soosaar. Suurema maSSipiiranguga veokid ei ohuStakS liikluSt Metsatsturid on juba mullu juulikuus teinud taotluse suurendada puiduveoki- puiduveokite massipiirang kuni 60 tonnini. Linud aasta lpus kis metsatsturite delegatsioon seetttu majandus- ja kommuni- kommunikatsiooniministeeriumis, kes seda taotlust menetleb. Siiani on meie ametnike suhtumine olnud aga umbes selline, et kige parem oleks, kui meie teedel ldse keegi millegagi ei sidaks. Muuseas, Soomes kivad samasugused lbirkimised, ent seal on jutuks 80 tonni suuruse massipiirangu vimaldamine. Rootsis aga katsetatakse juba kuni 90-tonnise tismassiga veokeid ja uuritakse, kas neid viks lubada ldkasutatavatele teedele. Otsmanni kinnitusel nitab sgisel koosts teadlastega valminud uuring, et massipiirangu suurendamisega kaasneks metsamaterjali veo kulude kokkuhoid, mis ulatuks 240 miljoni kroonini aastas. Uuringus osales Eesti metsa- ja puidutstuse liit, Eesti autoettevtete liit, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium ja riigimetsa majandamise keskus. Miljon krooni maksma linud uuringu on teinud Tartu likooli, Eesti maalikooli ja Tallinna tehnikakrgkooli teadlased, 90% rahastusest tuli riigikantseleilt, 10% aga Eesti metsa- ja puidutstuse liidult. Praeguse korra jrgi tohib kuueteljelise veoki tismass kndida 44 ja viieteljelise oma 40 tonnini. See thendab, et metsaveokid ei ole tielikult koormatud, sidud on ebaefektiivsed ja see omakorda mjutab meie ettevtete konkurentsivimet. Massi suurendades jks autorongi pikkus nagu praegugi kuni 24-meetriseks, tismassi suurendamist vimaldaks aga vastava arvu telgede lisamine veokile ja haagistele. Massipiirangu suurendamine mjutab kogu sektorit, kuna metsamaterjal vajab hes vi teises ahela osas niikuinii transportimist, tles Otsmann. Uuring ti vlja veel selle, et positiivne mju kaasneks ka teistes sektorites, sh. puisteainete ja vedelike vedude puhul. Haapsalu klje all Kiltsi lennuvljal tehtud katsed andsid tunnistust sellest, et niteks neljateljeline tishaagis on ohutum kolmeteljelisest, arvutuste jrgi on suur lbisitude arv ohtlikum he autorongi suuremast tismassist. raSkemad veokid aitakSid toodangu omahinda vhendada Otsmann on nimetanud neli olulisemat eelist, mida annaks 60-tonnine autorong senise 44 tonni suuruse piiranguga veokitega vrreldes. Esiteks: metsamaterjali veo otsene kulude kokkuhoid oleks 240 miljonit krooni aastas, lisaks kaudsete kulude kokkuhoid ning thusam ja operatiivsem logistika. Kusjuures see mjutab kogu sektorit, kuna metsamaterjal vajab kogu ahelas transportimist. Teiseks thendab see viksemat keskkonnamju (sh. CO2 emissiooni vhenemine 26 000 tonni vrra). Kolmandaks paraneb liiklusohutus, sest korraga veetakse rohkem, seega on vhem autosid teel. Neljandaks kaasneks meie teedele viksem mju, sest summaarne koormussagedus vheneb, sh. jb ra hulk thisite. Uuring ti vlja veel selle, et positiiv ne mju kaasneks ka teistes sektorites, sh. puisteainete- (niteks turvas, samuti killustik jms. ehitusmaterjalid) ja vedelike (ktus, piim jms.) vedudel, selgitab Otsmann. Ka Janar Tammjrve hinnangul vidavad massipiirangu suurendamisega kik puidutstuse tarneahela osalised: nii metsaomanik, saeveski, jrelttleja kui ka lpptarbija, sest efektiivsem vedu thendab ka madalamat toodangu omahinda. ASi Toftan juhatuse esimees Martin Arula on seda meelt, et otseselt saematerjalitootja jaoks thendab massipiirangu muutmine vhe, sest enamasti tellib metsamaterjali veo selle omanik ja tema saab ka vaheltkasu, saeveski jaoks laieneks tnu suurematele koormatele potentsiaalne hankepiirkond, kui konkurendid seda muidugi lubavad. On selge vahe 40- ja 44-tonnise tismassiga veoki kasulikus koormas: neli tonni on tiendav viis kuupmeetrit marmaterjali, nendib Arula. Ksimus on selles, et ka 44 tonni on vhe, arvestades tnapeva veokite vimalusi veokid on ikkagi piisavalt koormamata. Ja massid olid lhki enne ja on ka nd, praegu lihtsalt pisut vhem. Aga trahv on ikka sama suur. E-vEosElEht thustab mEtsamatErjali vEdu ja logistikat Muu hulgas ootavad metsamehed alanud aastalt ka e-veoselehe laialdasemat kasutuselevttu. Senine, le kahe aasta vldanud praktika on nidanud, et nnda liigub vedudega kaasnev info (koorma andmed, sortimendid, puidu pritolu jms.) kiiremini ja operatiivsemalt. Kokkuvttes vheneb andmesisestuse maht ning ksiti saab infot serveris paremini talletada kui paberkandjal. 2011. aasta algusest vimaldavad igusaktid vedada e-veoselehega. Tnavuse aasta esimesel poolel hakataksegi seda aktiivsemalt juurutama. Niikuinii ei ole niteks riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsa lesttamise ja vljaveo hangetel juba paari aasta vltel olnud mtet osaleda ettevtetel, kelle langetustraktoritel ega metsaveoautodel pole IT-seadmeid, mis vimaldavad ligatava vi veetava puidu le kiiret arvestust pidada. Juba 2008. aasta alguses kehtestas RMK korra, et igal langetustraktoril, mis RMK raielangil td teeb, peavad olema nn. harvestermtmist vimaldavad seadmed, mis on hendatud pardaarvutiga. See peab omakorda olema vrguhenduses. Ndisaegsetel metsalangetusmasinatel on nagunii olemas ligatava ja jrgatava puidu ning sortimendi kohta arvestuse pidamise seadmed, nende vastavust peab ainult taatlemisega kinnitama. Langetustraktori mteseadmed tuleb arvutiga integreerida ja teha vajalikud programmeerimised. Nnda saab langetustraktor vtta vastu jrkamisfaili ning saata edasi kalibreerimisfaili. Kalibreerimiseks on olemas spetsiaalne kalibreerimisklupe, mis tuleb hendada langetustraktori arvutiga. Esimese mtkommEntaar: mise teeb inimene ja sisestab ige krguse ja ige pikkuse arvutisse, seejrel talitab masin etteantud juhiste jrgi. Selliselt seadistatud metsatmasina juhil on vahetuse lppedes lapsemng panna kokku fail pevase t kohta ning saata see piirkonna tjuhi arvutisse. Analoogne ssteem on rakendatud metsaveoautodes: autojuhil on internetihendusega arvuti, kuhu ta sisestab pealevetud koorma parameetrid, andmed sihtkoha, kliendi jms. kohta. Tegemist on nn. e-veoselehega; praegune seadus nuab samal ajal ka paberkandjal veosedokumenti, ent e-asjaajamine peaks tunduvalt hlbustama teabevahetust mja (RMK), vedaja ja ostja vahel. RMK RaKendab hoogsalt uusi it-lahendusi Kik see thendab muu hulgas, et edaspidi ei ole RMK korraldatavatele metsa lesttamise ja puiduveo vhempakkumistele asja ettevtetel, kelle masinatel srased seadmed puuduvad. Ent RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel ei ole see tvtjatele probleem, paljudel on arvutid, GPSid jm. vajalik juba olemas, kel veel pole, on need valmis paigaldama. See kulu on kmme tuhat kuni viisteist tuhat krooni masina kohta ega tohiks helegi firmale le ju kia, tleb Kallas. RMK Kirde regiooni juhtprojekti juht Avo Siilak on seda meelt, et kuigi alguses tuli ette infossteemide trkeid ja ka htsete arusaamade ning reeglite juurdumine vtab aega, tekitab uus metsatde ssteem tulevikus selge ja lhikese ksuliini, kus vtmeroll on tootmise tjuhil ja logistikul. Tde planeerimine muutub edaspidi thusamaks. Samuti paraneb levaade tehtud tdest. Harvestereid kalibreeritakse igal ndalal, autodele laaditavaid palgikoguseid kontrollitakse. Vimalus midagi kusagilt krvale toimetada muutub sisuliselt olematuks, kirjeldab Siilak proovitde kigus saadud kogemusi. Siilak lisab, et uuendustel on vaid ks phieesmrk: saada eelkige lageraietest maksimaalset kasu. E-veoselehe eelis on asjaolu, et paberdokumenti poleks tarvis tita ega koormaga kaasa vtta. Kokkuhoid nii ajaline kui ka rahaline seisneks selles, et sama infot ei pea mitu korda arvutisse sisestama, htlasi on lihtsam selgitada puidu pritolu ja jlgida selle liikumisteekonda. Igasugune info puidu kohta liiguks senisest mrksa kiiremini. E-veoselehel sisaldub muu hulgas info puidu saaja, sihtkoha, vedaja ja loomulikult veose sisu kohta, samuti lisandub sellele kaardirakendus ja aruandluse osa. E-veoselehe vljattamise ja kasutuselevtu projekt lks maksma 3,6 miljonit krooni, sellest 85% saadi riigi infossteemide arenduskeskuselt, teostaja oli Webmedia. Kes hakkab ssteemi eest hoolt kandma, selgub hankekonkursi jrel.



Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet