Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Enamik ohustatud liike on seotud metsaga

Hiljuti ilmunud Soome punane nimestik (punane raamat) ajendas tegema vrdlusi Eesti oludega. Eesti ja Soome punase raamatu koostamisel on kasutatud sama metoodikat, see vimaldab tulemusi krvutada.

PUNASTE RAAMATUTE LHTEALUS ON IUCN-I HTSED REEGLID
Varem hinnati liikide ohustatust ekspertide eelvalikute alusel, mille kigus hinnati vaid nende liikide ohustatust, kes ekspertide arvates visid kuuluda mnda ohukategooriasse. Nd selgitatakse kokkulepitud kriteeriumide jrgi kigi piirkonnas elavate liikide seisundit. Sel moel on ilmnenud, et nii mnigi liik, keda varem pole hindamiseks valimitesse arvatud, kuulub samuti ohukategooriatesse.

htlasi tuleb nd hindamisel aluseks vtta konkreetsete uuringute tulemused ja seireandmed. Liigi seisundi hindamisel arvestatakse ennekike liigi leviku ja arvukuse tegelikke muutusi. Mrksa viksem kaal on varem laialt kasutatud ekspertarvamusel, millel ei ole viidatavaid ega ka kontrollitavaid algallikaid. Uus metoodika on seega objektiivsem ja oleneb tunduvalt vhem hindajate isiklikest arvamustest.

MILLISED ON VIIMASTE HINDAMISTE TULEMUSED?
Soomes hinnati liikide ohustatuse taset enam kui 21 000 liigil, millest 23,2% jagunesid punase nimestiku eri ohukategooriatesse ning 76,8% ohuvliste liikide kategooriasse [4](kik graafikud ja joonised leiate ajakirja trkivljaandest).
Viimase levaate Eestis leiduvate liikide seisundist annab 2007. ja 2008. aastal teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni eestvedamisel koostatud Eesti punane nimestik [2]. Kuna Eesti ja Soome punaste nimestike koostamisel on kasutatud sama metoodikat, vimaldab see tulemusi vrrelda.
ks Soome ja Eesti punase raamatu tulemuste phierinevus on suur vahe meie teadmiste tasemes. Eestis on kokku kindlaks tehtud ligikaudu 23 000 liiki, kuid neist ligi 18 000 liiki (80%) on jnud peamiselt spetsialistide nappuse ja andmete puudumise tttu hindamata. Seevastu soomlased on suutnud anda hinnangu peaaegu niisama suure arvu liikide kohta. Kui aga vtta vaatluse alla vaid need liigid, kelle ohustatust on hinnatud, siis ilmneb samuti, et Eestis pole viimasel aastakmnel kllaldaselt jlgitud liikide seisundit.
Nimelt on sna rohkesti liike, kelle seisundit on kll hinnatud, kuid kategooriaks tuli mrkida puuduliku andmestikuga liigid (23% hinnatud liikidest). Samas selgub, et kige parem levaade liikide leviku ja arvukuse muutustest on meil I ja II kaitsekategooria ning majanduses olulise toorainena kasutatavate liikide kohta. Teiste liikide kohta puudub meil sageli isegi algeline teave, et mrata nende kuuluvus ohustatud vi ohuvliste liikide hulka.
Ohukategooriatesse (RE Eestis/ Soomes hvinud, CR rmiselt ohustatud, EN ohustatud, VU ohualtid ja NT ohulhedased) kuuluvate liikide osakaal on Eestis ja Soomes sna samas suurusjrgus, hlmates Eestis 15% ja Soomes 21% hinnatud liikidest. Tegelik olukord vib olla veelgi sarnasem, sest puuduliku andmestikuga liikide kategoorias on hulk reaalselt ohustatud liike, kelle kuuluvust hte vi teise ohukategooriasse pole olnud andmete vhesuse tttu vimalik mrata.
Liikide mitmekesisus on vga suur, ka elutingimuste ja koloogiliste nudluste poolest. Osa liike on kohastunud eluks erisugustes tingimustes. Niteks taluvad nad vrdlemisi hsti elupaiga valgus- vi niiskusolude muutusi, pruugivad mitmekesist toitu jne. Selliste, laia koloogilise amplituudiga liikide hulgas on harva ohustatud liike vi on nende osakaal suhteliselt vike. Teine rhm liike on kohastunud eluks kitsalt piiratud tingimustes. Neile sobivad olud vivad suuresti erineda ja just nemad hlmavad valdava osa ohustatud liikidest. Isegi mne elutingimuse vike muutus vib seada ohtu liigi edasise silimise antud kohas.

ENAMJAGU SOOME JA EESTI OHUSTATUD LIIKE ON SEOTUD METSAELUPAIKADEGA.
Soomes on metsaelupaikadega seotud liike 25%, Eestis 24,7% kigist punaste nimekirjade ohustatud liikidest. Statistika jrgi on Eesti metsasus viimasel sajandil aina kasvanud, ulatudes juba 50%-ni. Loogiliselt vttes viks ohustatud liigid olla seotud nende elupaigatpidega, mille pindala on jrjest vhenenud, niteks heas koloogilises seisundis niidud, loopealsed, sood, mis loovutavad oma pinda eelkige metsadele ning mille osakaal on kahanenud suhteliselt vikeseks.
Kuigi metsa majandamist ksitlevates dokumentides on seatud sihiks majandada metsi vaid sellisel mral, tempos ja meetoditega, mis tagab Eesti metsamaastikule omaste looduslike liikide elujuliste populatsioonide hoiu, on metsadega seotud ohustatud liikide osakaal ja arv siiski pidevalt suurenud. Miks?
ks ohustatud liikide hulga kasvu phjusi on kindlasti see, et hinnatud on suurem hulk liike kui varasematel aastatel. Kuid ka metsadega seotud ohustatud liikide osathtsus hinnatud liikide koguarvust on suurenenud.
Vastuse leidmiseks peame tpsemalt vaatama, millistes metsades ohustatud liigid elavad ning millised on neid peamiselt ohustavad tegurid. Samuti tuleb otsida meetmeid, mis aitaksid ohtusid maandada. Kllalt suur hulk ohustatud liike on seotud vanade metsadega. Kuid ka vanad metsad on tbiti ja struktuurilt erinevad.

VHENEVA LIIGIRIKKUSE PEAPHJUSI: PUURINDE VAESUMINE JA NOOREMINE
Nii Eestis kui ka Soomes on ks liigirikkuse vhenemise phjus metsade struktuuri ja kasvukohatbile omase puurinde liigilise koosseisu vaesumine. Majandatavad metsad noorenevad. Metsade pindala suurenedes ei ole samavrra kiiresti suurenenud vanade metsade pindala. Viimase paarikmne aasta tunduvalt suuremad raiemahud vrreldes varasemate aegadega on eelkige vhendanud vanemaid metsi, sest raiutakse ikka vanemat, mitte noort metsa.
ksiti nitab vanade metsade kahanemist seegi, et majandussurvel on vhendatud metsade raievanuseid, sest paarikmne aasta taguste raievanustega metsadest ei ole enam vimalik ktte saada vajalikke puidukoguseid. Kuigi varasemale metsata maale on kasvanud juurde uusi metsi, ei melda palju sellele, et need on koloogilises mttes ikkagi noored. Paljud liigid vajavad eluks metsi, mis on arenenud metsana rohkem kui ks metsaplv. Majandatavates metsades on vhenenud vi sageli puuduvad suure tvelbimduga elus- ja surnud puud. Samuti on metsades vhe looduslikke nsusi ning nn. ebastandardse vraga puid, mis pakuvad sobivaid elupaiku mitmetele ohustatud liikidele, kuid mis enamasti hooldusraiete kigus vlja raiutakse. Vhe on meie majandatavates metsades ka laialehiseid puid (tamm, saar, prn jne.). Et suurendada eelksitletud elementide osakaalu, tuleb raielankidele jtta rohkem silikpuid. Isegi kui silikpuid jtta sama arv paari rhmana vi lanki letava ribana, vimaldab see palju enamatele liikidele sobivat elupaika vi levimise astmelauda kui ksikute puudena langile jetud silikpuud. Pealegi kipuvad ksikuna kasvama jetud silikpuud sna sageli tugevamate tuultega murduma. Kui rhmana alles hoitud silikpuude puhul jtta kasvama ka nende vahele jvad teise rinde puud ning alusmets, suureneb veelgi nende liikide hulk, kes leiavad sealt raie jrel turvapaiga. Silikpuude rhm toimib ka hiljem juba kujunenud noorendikus palju edukamalt elurikkuse allikana.
Soomes on kllalt laialt levinud komme raie jrel vlja juurida ka puude juured ning need ra kasutada. Kuna selle kigus viiakse kossteemist vlja suur kogus mullas olevast puidumassist, mjutab see otseselt ka nendega seotud liikide seisundit. Kui tugevalt mjub kndude kogumine eri kasvukohatpide metsade elustikule, selle kohta on veel sna vhe teavet. Enne kui Eestis hakata juuri laiemalt kasutama, on kindlasti vaja teha uuringud, et selgitada, kuidas mjub see elustiku seisundile, ning mrata kindlaks surnud puidu piirkogused eri metsatpides. Juba praegu on teada, et majandatavates nmme- ja palumetsades on surnud puitu tunduvalt vhem kui vastavate tpide looduslikes metsades. Neis metsatpides vhendaks juurte kogumine surnud puidu massi veelgi.

METSA UUENDADAES TULEKS HOIDA KASVUKOHALE OMASEID LIIGIKOOSLUSI
Praegu uuendatakse metsa ldjuhul he, harva kahe liigi istikutega. Metsandustoetuste rakendamisel peaks toetuse mr olema suurem, kui niteks rajatakse mitmeliigilisi kultuure vi istutatakse laialehiseid liike. Ka kultuure hooldades raiutakse enamasti kik kiiremakasvulised lehtpuud vlja ja nii kujundatakse liigivaesed kultuurid. Ent seda laadi kultuurid on mitmesugustele hiringutele palju ohualtimad, niteks putuka-, seene-, metskitse- vi pdrakahjustuste korral.
Metsamajanduses kahjurina ksitletud liiki ei saa siin kuidagi sdistada: oleme ju ise loonud neile rikkaliku toidulaua. Kiirelt sigivad organismid ei pea oma jrglastele sobiva toidupuu otsimisega vaeva ngema, vaid leiavad selle kohe enda snnikohast. htlasi oleme muutnud nende vaenlasteks olevate liikide elu monokultuuris vi noorendikes ebasobivaks. Nii saabki kahjur sna pikka aega ja laialt rahulikult tegutseda, enne kui tema arvukust piirav liik kuskilt kaugemalt lpuks talle peale juhtub. Looduslikes, tunduvalt elustikurikkamates kossteemides vohab harva mni liik massiliselt, sest nende arvukust ohjeldavad liigid on sealsamas lhikonnas olemas ning kahjustused jvad vaid lokaalseks.

SUUR OHUTEGUR ON METSAKUIVENDUS
Paljude ohustatud liikide oluline ohutegur on nii Soomes kui ka Eestis metsakuivendus. Vaadeldes viimase sajandi muutusi meie metsades, neme, et enim on vhenenud mrgade metsakasvukohatpide, eelkige lodumetasade ja soostuvate metsade pindala ning nende osakaal.
Kige hoogsamalt rajati kuivenduskraave mdunud sajandi keskpaigas. Kuivendusrajatiste mjualas on valdav osa mrgade kasvukohatpide metsadest ndseks muutunud kdusoometsadeks. Praegu ei toimi kraavivrk paljudes kohtades enam sama thusalt kui algul vi on suisa lakanud. Sageli on sellele judsalt kaasa aidanud koprad. Prast kuivenduskraavi toime lakkamist on hakanud osa metsi jlle soostuma. Sel juhul leiavad mned ohustatud liigid taas endale sobivaid elupaiku. Sageli tuseb aga veetase liiga kiiresti, eelkige koprapaisude tttu. Seetttu vib leujutatavatel aladel kogu mets hvida ja pikema aja jooksul kujuneda hoopis teistsugune kooslus.
Majanduse madalseisu ajal uusi kuivendusssteeme peaaegu ei rajatud ning ka seniseid kraave hooldati vrdlemisi vhe. Ent kui majandus kosub, hoogustub metsade kuivendamine taas. Seda td tuleb teha nii, et seni silinud mrgalasid (sealhulgas mrgi metsi) ega looduslikke ojasid ei kahjustata.

OHUTEGURID ON KA LINDUDE HIRIMINE SIGIMISPERIOODIL JA TAIMEDE TALLAMINE RAIETDEL
Osa liikide, valdavalt lindude puhul, on sageli ks ohutegureid hirimine. Eelkige sigimisperioodil on selle suhtes tundlikud nii kotkad kui ka musttoonekurg, samuti metsised. Tegelikult vib hirimine ohustada palju enamaid liike, kuid nende taluvust ei ole otseselt uuritud. Lindude kui hsti uuritud ja silmatorkava rhma puhul on seda korduvalt testatud.
Samas on selge, et hirimine ei ole hegi liigi puhul ainuke ega peamine, vaid kaasnev ohuallikas. Siiski ei saa metsatdega kaasnevat mra pidada thiseks. Niteks vaiksetel kevadhommikutel kostab metsalangetajate ja kokkuvedajate tst tingitud mra kilomeetrite taha. Paaril korral olen isegi kogenud, et masinate mra peale on metsised selleks pevaks mngu lpetanud. Hiriv mra kostis mnguni hoopis kaugemalt kui metsise mngu kaitseks loodud psielupaiga piirid, kuid mng oli selleks korraks ikkagi rikutud.
Raskete masinate tarvituse tttu saavad kahjustada paljud metsaliigid. Nii mnegi ohustatud liigi thtis elupaik on metsasihid. Viimastel aastakmnetel on sna tavaliseks saanud, et metsamaterjali kokkuveoteedesse on tallatud ligi meetrisgavused rpad vi on need muutunud phjatuteks mudamlgasteks. Sellistes oludes pole ohustatud taimedel erilist lootust ellu jda.

THELEPANU TULEB PRATA ROHEVRGUSTIKU TUUMALADELE JA ROHEKORIDORIDELE
Ehkki Eesti metsasus on kllalt suur, ei ole eelkige vanemate metsade sidusus enam kuigi suur, kuid just seal leidub ohustatud liike kige rohkem. Sobivad elupaigalaigud on teineteisest eraldatud levikutketeks olevate aladega ning nendevaheline kaugus jrjest suureneb. Viksema levimisvimega liikide jaoks on see tsine probleem.
Kuigi Euroopa Liidus on pstitatud eesmrk luua Natura 2000 kaitsealade vrgustik, ei ole heski liikmesriigis seni veel jutud alade sidusa vrgustikuni. Ka meie kaitstavad alad on enamjaolt nagu saarestik. Et luua sidusam vrgustik, peaks kaitstavaid alasid hendama rohevrgustiku tuum alad ja rohekoridorid, mis on kindlaks mratud maakondlikel tasanditel koostatud teemaplaneeringutega. Paraku on see enamasti vaid soovituslikku laadi ning piirdub peamiselt maakasutusviisi suunamisega. Milline mets seal kasvab ja kas lageraiete tttu lakkab koridor toimimast, kuni jrgmine metsaplv juab teatud vanusesse, seda planeering enam ei reguleeri.
Meie tuntud plistel metsaaladel Vahe-Eestis vi Alutagusel on haritava maa osakaal prast sda pidevalt vhenenud ja metsamaa osathtsus suurenenud. Kui aga vaatame le 20-aastaste puistute olemit ja sidusust, siis neme, et killustatus on juba praegu sna suur ning samal viisil jtkates kasvab see ha kiiremini (vt. ortofotot).
Ohustatud liikide kaitstud elupaigad on sageli liiga vikesed, et hoida liigi populatsiooni: kaitstavaid alasid ei saa ju lputult laiendada. Nii mnegi liigi jaoks oleks siis vaja ligi poole Eesti suurust ala.
Vikestel aladel vib ohustatud liik mne juhusliku hiringu prast vlja surra vi sugulusristumise tttu kiratsema jda. Seetttu on lithtis, et majandusmetsad jtaksid ohustatud liikidele vhemalt mingisuguse vimaluse juda hest kaitstud elupaigasaarekesest teise, et niteks seal hbuvat asurkonda turgutada vi vljasurnud asurkonna elupaika taasasutada. Vltimaks isolatsiooni negatiivseid mjusid, peab raieid kavandades lhtuma metsade olemist ning sidususest palju suuremal alal kui naabereraldiste liituvus vi he eramaa piirid. Metsade killustumise ulatust saab hsti jlgida ortofotodelt. Sealt on nha, et kriitilistes kohtades piisab vaid mnest suhteliselt vikesepinnalisest lageraiest ning liikumiskoridorid on aastakmneteks katkenud. Nende metsade psimetsana majandamine ei vhendaks kuigivrd vrgustiku koloogilist sidusust.

KAS METSA ELURIKKUSE VHENEMINE JA OSA LIIKIDE HVIMINE ON NDISAEGSE METSAMAJANDAMISE KORRAL PARATAMATU JA LOOMULIK?
Sageli on ksitud, et mis siis sellest, kui ks vi teine liik vlja sureb? Kui inimene otseselt ei kasuta just selle liigi saadusi toiduks vi toormeks, siis ei tajuta probleemi. Tegelikult on mets terviklik kossteem, kus igal liigil on oma kindel roll. kossteemidel on teatud ulatuses puhverdav vime ja enamasti ei tida teatud funktsiooni ainult ks liik, vaid liikide kogum. Kui ks vi teine liik ssteemist vlja langeb, siis suudavad teised liigid kadunud lli funktsioone teatud mrani tepoolest tita. Kui aga vlja on langenud mitu sama vi lhedast funktsiooni titvat liiki, vivad vallanduda hoopis teistsugused ja prdumatud protsessid.
Metsa kossteemi vime tinglikult vrrelda meie enda organismiga. Terve inimene tunneb end hsti ega mtle sellele, et isegi vikesed muudatused vivad ta tielikult tvimetuks teha. Ent kui mni meie keha organ (kossteemis mni liik) lakkab ttamast, tekivad terviku talitluses tsised hired. Kui organism vi kossteem satub ebastabiilsesse olekusse, lakkavad ttamast terviku mned llid ja edasist on vga raske ennustada. Liikide vljasuremine on ks ebastabiilse olukorra kujunemise indikaator metsa kossteemis.

LAAN-, SALU- JA SOOVIKUMETSI ON KAITSE ALL LIIGA VHE
Analsides meie rangelt kaitstud vanu metsi, mis paiknevad kaitstavate alade loodusreservaatides ja sihtkaitsevndites, on Eestile iseloomulikku metsatpide jaotust arvestades liiga vhe kaitse all eelkige laane-, salu- ja soovikumetsade tbirhma metsi. Et nende kaitstus oleks teistega vrdvrsem, tuleks eelkige vaadata le juba kaitstavatel aladel paiknevad metsad. Eri kaitsealade piiranguvndites ja hoiualadel on nendesse metsatpidesse kuuluvaid metsi ligikaudu 15 000 hektarit, kuid nende metsade silimine ei ole sealse kaitsekorraga sugugi tagatud. Samuti tuleks luua uusi kaitsealasid seal, kus on veel looduslhedasi vi looduslikke metsalaamu ja kuhu on koondunud haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad.
Praegu stestatakse metsamajandamise piirangud vnditele tervikuna. Kuid meie mosaiikses maastikus ning enamjaolt eri tasemel majandatud metsades on elustiku kaitse seisukohalt esmathtis hoida just neile elupaigaks olevaid suhteliselt vikese pindalaga, sageli he vi mne metsaeraldise suurusi metsaosi. Naabruses paiknevate metsaosade majandamisele polekski vaja rangeid piiranguid kehtestada, kui need alad on ohustatud elustiku seisukohalt vhem vrtuslikud. Selline paindlikum kaitsekord maandaks kindlasti palju pingeid, eriti erametsade korral, kus suure loodusvrtusega metsaosa hoiuks tuleb suuremal alal kehtestada range kaitsekord, mis ei vimalda ka vikese loodusvrtusega metsaosade psimetsana majandamist ega isegi talveks ktetki varuda.

OTSTARBEKAS OLEKS VRISELUPAIKU KSITLEVAD STTED ESITADA METSASEADUSE ASEMEL LOODUSKAITSESEADUSES
ht paindlikumat metsakaitse phimtet on ptud rakendada vriselupaikade projekti kigus. Oma olemuselt on vriselupaigad viksemad metsaosad vi maastiku elemendid, kus haruldaste ja ohustatud liikide leidumise tenosus on suur. Praktika on korduvalt testanud, et eriti majandatavates metsades leiab ohustatud liike ennekike vriselupaikadest ja palju harvemini mujalt.
Vriselupaiga kriteeriumidele vastavaid metsi on enim kaitstavatel aladel, kus on pikemat aega metsi majandatud kossteemseid vrtusi arvetavalt. Palju harvem leiab selliseid metsaosi intensiivselt majandatavatest metsadest. Seaduse jrgi aga ei peeta kaitstavatele aladele jvaid vriselupaikade tunnustele vastavaid metsi vriselupaikadeks. Veelgi kummalisem on see, et ka majandusmetsades peetakse vriselupaikadeks vaid kuni seitsme hektari suuruseid metsaosi. Kui aga vriselupaiga tunnustele vastab suurem, niteks kaheksa hektari suurune metsaosa, siis seda seaduse jrgi vriselupaigaks arvata ei tohi, kuigi koloogilises mttes on neil mrksa suurem thtsus kui vikestel.
Riigi tulundusmetsades asuvad vriselupaigad on raietest vlja arvatud, eramaadel aga sltub vriselupaikade tunnustele vastavate metsade silimine omaniku tahtest. Kui omanik tahab sellise metsa maha raiuda, pole juriidilist alust seda keelata. Metsa ja selle elustiku saatus oleneb siis metsaspetsialistide selgitustest, aga kokkuvttes siiski omanikust, kas ta jtab elustikurikka metsa alles vi mitte. Kui see metsaosa jetakse alles, on omanikul vimalik slmida riigiga leping, mille alusel makstakse omanikule igal aastal hvitiseks teatud summa. Praeguse seaduse jrgi on see metsaosa eramaal alles siis vriselupaik, kui slmitud on leping.
Et parandada ohustatud liikide seisundit, tuleks vriselupaikade kriteeriumidele vastavate metsade kaitse phimtteid rakendada riigimetsas pindalapiiranguta ning kaitsealade piiranguvndites ja hoiualadel olenemata omandivormist. Otstarbekas oleks ka vriselupaiku ksitlevad stted fikseerida metsaseaduse asemel looduskaitseseaduses ning need paremini seostada teiste looduse kaitse stetega.

ERI TPI METSADE HTLANE VANUSELINE KOOSSEIS ON NII ELURIKKKUSE HOIU KUI KA STABIILSE METSAMAJANDUSE EELDUS
Kui tahame hoida metsade stabiilset struktuuri, tuleks raiet kavandades teha regionaalsel tasandil analse ja langiarvutusi. Eri tpi metsade stabiilne vanuseline koosseis on nii selle paikkonna elurikkuse hoiu kui ka stabiilse metsamajanduse eeldus. Analse tehes ja raieid koosklastades tuleb thustada andmeedastust, et asjaosalistel oleks kttesaadav teave ka punastesse nimestikesse kuuluvate liikide leiupaikade kohta. Praegu kogutakse ja edastatakse andmeid vaid peamiselt I ja II kaitsekategooria liikide kohta.
Samas tuleb tunnistada ksikute eranditega, et metsainventeerimise kigus ei kaardistata kaitsealuste liikide leiukohti ega edastada neid andmeid registrisse. Paljud ohustatud liigid ei kuulu praegu kaitstavate liikide hulka ning nende kohta ei koondata leviku teavet. Nii ongi juhtunud, et on taas leitud liik, keda Eestis on aastakmneid peetud hvinuks, ja tuntud leiu le esialgu suurt rmu, kuid enne, kui liik juti kanda kaitsealuste liikide hulka, tehti leiukohas raie ning see hvitati. Millal seda liiki Eestist jlle leitakse, ei oska keegi ennustada. Edaspidi on vga oluline koostada selged juhised, mis selgitaksid ohustatud liikide elunudlusi ja vimalusi, kuidas nende elupaikades metsa majandada. Elurikkuse kaitse saab toimida thusalt vaid siis, kui metsaomanikud ja metsa kasutajad mistavad, et elurikas mets on kige stabiilsem tuluallikas, mida tulevikku silmas pidades on kige tulusam majandada selle kvaliteeti hoides.

Kirjandus
1. Ader, A., Tartes, U. 2010. Eesti looduskaitse. Keskkonnaamet.
2. Eesti punane raamat 2008. Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti aruanne.
3. Lilleleht, V. 1998. Eesti punane raamat. Eesti Keskkonnaministeerium.
4. Rassi, P., Hyvrinen, E., Juslen, A., Mannerkoski, I. (eds.) 2010. Suomenlajien uhanalaisuus Punainen kirja 2010. Ymperistkeskus, Helsinki.



Uudo Timm, Eesti punase nimestiku toimkonna liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet