Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Metsa-aasta aitab ammutada metsatarkust

Rahvusvahelise metsa-aasta puhul paneb RMK kindlused ja misad helisema, viib pilased loodusrajale, tidab lennujaama loomejus metsameestega ning surub ka linnainimese srmed mulda.

TNAVUNE AASTA ON KUULUTATUD RAHVUSVAHELISEKS METSA-AASTAKS
Kui 2010. aasta oli phendatud elurikkusele, siis tnavused 12 kuud kannavad hinenud Rahvaste Organisatsiooni (RO) eestvedamisel rahvusvahelise metsa-aasta nimetust. Metsa-aastat thistab kogu maailm. Igas riigis korraldatakse aasta vltel ritusi, millega soovitakse edendada elanikkonna teadlikkust sstlikust metsamajandusest, looduskaitsest ja eri metsatpide jtkusuutlikust majandamisest.

Metsa-aasta rahvusvaheline moto Celebrating Forests for People keskendub metsa ja inimese vahelistele seostele; Eesti metsandusorganisatsioonide valitud tunnuslause Kohtume metsas! on maalhedasem ning toonitab meie loomulikku ja mitmeklgset seotust metsaga.

ILVES: HOIAME JA KASUTAME METSA TARGALT
Rahvusvaheline metsa-aasta avati Eestis pidulikult 23. jaanuaril, kui Estonia kontserdisaalis anti sarja Eesti metsa lugu esimene kontsert.
Metsa-aasta patroon on president Toomas Hendrik Ilves, kes rhutas oma avaknes metsa thtsat rolli meie rahvuse ajaloos ning pidas oluliseks inimese tarka tegutsemist metsas. Me teame, et Eesti on metsarikas maa. See rikkus seab meile kohustuse olla vastutustundlik omanik ja mtelda hoolikalt, kuidas seda vrtust hoida ja kasutada, snas Ilves. Eestlasele kui metsarahvale ei ole siin midagi uut, mets on meid kaitsnud nii kaugemas kui lhemas minevikus mets annab td, annab materjali eluaseme rajamiseks. Oleme oma metsaga vaimus ja hinges kokku kasvanud ning seetttu oskame silitada selle liigirikkust ka jrgmistele plvkondadele. Teeme seda niteks viisil, et oleme vtnud enam kui veerandi oma metsast hel vi teisel moel kaitse alla.
Samas toonitas president Ilves sedagi, et metsa kaitsmise krval mitmesuguste piirangute toel peame mistma, et oma rahvusliku rikkuse sstlik majandamine eeldab tarka tegutsemist uue metsaplve istutamisel ja metsa raiumisel. See thendab tuhandeid tkohti ning nii meie rahvusliku rikkuse vristamist. Ka seekaudu, et tellijad ja arhitektid kasutavad jrjest enam puitu oma loomingus.

TEEMA-AASTA LOOB HEA ALUSE TEADLIKKUSE KASVULE
RMK arengukava jrgi on ks RMK eesmrke edendada metsandusteadlikkust hiskonnas. Rahvusvaheline metsa-aasta annab kogu Eesti metsasektorile hea vimaluse hoida metsandusteema pidevalt avalikkuse huvi- ja infovljas, see loob raamistiku silmaringi laiendavatele teadmistele, mis htaegu vimaldavad isiklikku suhestumist. Metsa-aastal on RMK seadnud sihiks tuua iga Eesti elanik vhemalt korra metsa: retkele, puid istutama vi muidu kultuurselt ja mnusalt aega veetma. Selleks korraldab riigimetsa majandaja aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusritust.
Ettevtmiste eesmrk on nidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda huvilistele isetegemise kogemust, tutvustas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. Metsa-aasta annab vimaluse knelda veidi phjalikumalt metsa kasvatamisest ehk RMK igapevatst. Ega me selleprast, et on metsa-aasta, metsi ju kuidagi teisiti ei majanda; lihtsalt ainuksi sellest, et sa oma td hsti teed, alati ei piisa. Tuleb ka selgitada, miks just nii. Tuleb laiemalt lahti mtestada, mida sstlik metsandus tnapeval thendab.
htlasi loodab RMK metsa-aastal anda selgitusi mitme metsandusliku vrarusaama kohta. Rgime metsast, selgitades, kui palju on meil metsavarusid, kuidas metsaga toimetame ja kuidas metsa juurde kasvab. On aeg suurendada teadmisel phinevaid arvamusi ning vhendada khutundel phinevaid vi naised-saunas-rkisid- stiilis arvamusi Eesti metsandusest, lisas aasta phisnumeid kommenteerides RMK juhatuse liige Tiit Timberg.
Uue suunana on plaanis jagada vimalikult palju infot ja korraldada ka venekeelseid ritusi. Tegevus ja teave on meldud enamjaolt ldsusele, kitsamalt keskendume aga koolipilastele.

EESTI METSA LUGU PIMIB AJALOO JA MUUSIKA
Suurejooneline on RMK ja Eesti Kontserdi koosts korraldatav ainulaadne kontserdisari Eesti metsa lugu, mida saab aasta jooksul kuulata le 30 Eesti paigas.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo snul kajastavad veebruarist oktoobrini kestvad kontserdid eri ajastuid muinasajast kuni tnapevani; eri ritustel esinevad Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia koor, RAM, Rondellus, Guido Kangur koos UMA-ga, Bonzo ja Piispead ning hulk teisi tuntud artiste ja loodusespru.
Kontserdid on tasuta ning iga kord saab sna ka jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koretsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, misaajast, Eesti ajast, nukogude ajast ning tnapevast.
Korraldame ritused ebatavalistes kohtades, et tmmata metsahuvilist rahvast muusikat kuulama ja muusikahuvilist rahvast metsa, selgitab Marge Rammo, lubades Eesti metsa loost osa saada kindlustes ja misates, kultuuri- ja rahvamajades, teatrites ja likoolides, looduskeskustes ja vabahumuuseumis.

PERED PARKI JA KUUENDIKUD METSA!
Peale kontserdisarja korraldatakse rahvaritustest veel kaks suurt perepeva: ks Ida-Virumaal Kohtla kaevanduspargis 16. juulil ja teine Keila-Joa pargis 3. septembril. Sisukad perepevad on osa Eesti metsa loo jutustusest, millega pakutakse mjusat kultuurielamust. Koosts Eesti Kontserdiga tuleb meie vabahulavadel esitusele muusika, laul, tants jms. kultuuriprogramm on tipptasemel. Lisaks artistide esitusele pajatatakse lugusid metsade edenemisest ning inimese osalusest selles.
Tavapraselt saab RMK perepeval omandada ka praktilisi oskusi: valmistada midagi oma ktega, ppida tvtteid, uurides kohalike meistrite ktetd vi mnd teemavljapanekut. Perepevadel saab osaleda tasuta, kuid vajalik on varem registreeruda.
Tasuta retk ootab uuel ppeaastal ees kiki Eesti koolide 6. klasside pilasi, sest just neile on metsa-aasta puhul ette valmistatud loodusharidusprogramm. ppuritele on koos RMK juhendajaga ette nhtud metsaskik, kus hangitakse teadmisi metsa majandamisest ja saadakse mningaid praktilisi oskusi.
Ennekike pilastele, kuid ka teistele huvilistele on meldud kolm metsa- aasta vistlust: metsa eluringi visualiseeriv fotovistlus, esseevistlus ning metsapostkaardi vistlus. Nende thtajad jvad vastavalt oktoobri-, augusti- ja aprillikuusse. Igale maakonnale oma metsanduslIk pperada! Praegu on riigimetsas hulk mitmekesiseid pperadu: nii neid, mis tutvustavad eri taimi, linde ja loomi, kui ka neid, kus saab levaate metsa majandamisest. Et metsa-aasta eesmrk on tiendada inimeste teadmisi just metsade majandamisest, oleme seadnud endale sihi, et 2011. aasta lpuks on igas maakonnas rajatud vhemalt ks metsanduslik pperada. Selle sihi saavutamisel on kigil vimalus kaasa la, pakkudes radadeks sobivaid kohti, ksitletavaid teemasid vi osaledes radade talgupevadel. Et talgud on vitnud eestlaste poolehoiu, korraldab RMK tnavu taas metsaistutust vabatahtlike toel. Me ei korralda istutamistalguid seetttu, nagu ei juaks me ise oma jududega neid tid ra teha igal kevadel istutatakse riigimetsas niigi 1011 miljonit puud , vaid selleks, et inimesed saaks ise metsa tulla, istutamisel kaasa la ja tunda osalemisrmu. Riigimets ju meie kigi mets, selgitab Tiit Timberg. VIrtuaalselt metsas Avaliku arvamuse uuringud on nidanud, et kige vhem mistavad metsade majandamise vajalikkust suuremates linnades elavad inimesed. See on tiesti arusaadav, sest mets on nende jaoks kauge koht ning arvamused ja ettekujutused kujunevad philiselt virtuaalmaailmas osaledes. Aga ka nende inimesteni tahab RMK tnavu juda, selleks vtame appi virtuaalsed vahendid ja paneme huvilised metsa kasvatama arvutiekraani vahendusel. Teavitusts on meile abiks Eesti suurim uudisteportaal Delfi, kus Forte rubriigis kajastatakse ka metsauudiseid. RMK kodulehel on loodud eraldi jaotis metsa-aasta jaoks. Niteks leiab sealt metsaelu peviku, kus RMK inimesed kirjutavad metsa kasvatamisest ja kasutusest ning oma mtetest selle kohta. Rubriik on avatud ka klaliskirjutajatele ning ootab intrigeerivaid teemapstitusi ja kommentaare ning kas vi ilukirjanduslikke kirjutisi metsast. Osaleda saab ka RMK YouTubei, Facebooki ja Twitteri kaudu. Teisipeva hommikuti saab Terevisioonis jlgida saatelike metsandusest. Kneks on olnud metsaraie, edaspidi on vaatluse all metsa uuendamine ja kasvamine, mitmesugused metsaga seotud ametid jms. Metsateemat on Terevisioonis kavas ksitleda terve aasta. Rkides veel kanalitest, mille kaudu metsamhin Eesti elanikeni juaks, ei saa jtta mainimata meie huvravat Tallinna lennujaama, kus metsa-aasta puhul tervitab lennureisijaid metsattajate neljakmneliikmeline meeskoor Forestalia. Koor esineb Tallinna lennujaamas aasta jooksul viis korda, esimest korda lauldi seal 23. jaanuaril. Lennujaama tuleb ka vljapanek metsandusest.

Ajalooline jalutuskik lbi metsa
ENNEMUISTNE AEG
Jaja lpus asendus tundrailmeline taimestik kaasikute ja mnnikutega. Jrkjrgult soojenev kliima soodustas laialeheliste puude prnade, jalakate ja knnapuude levikut. Nooremal kiviajal muutunud ilmastik mjutas metsi, ha enam laienes kuuse levila.
Inimene sltus metsast: mets andis jahisaaki ja varustas muu sgipoolisega. Puitu kasutati ehituseks ja tarbeesemete valmistamiseks.
Metsasse tuli suhtuda mistvalt ja hoidlikult: Nagu mina muile, nii muud minule. Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama ja knetama, et ta hoiaks metsas viibijat hdaohtude ja nnetuste eest. Loodusjud olid tolleaegses rahvaluules isikustatud kas haldja, nki vi eksitaja kujul; neid peeti inimlike eksimuste ja nnetuste ajendiks: inimene ei eksi ise, vaid haldjas eksitab teda.
Ennemuistset aega iseloomustab kttimine, korilus, tekkiv alepllundus, kuid elu kis looduse rtmis ning metsaga mestis.

MISAAEG
Keskaegses Eestis oli mets inimese pelgupaik. Henriku Liivimaa kroonikast on teada, et kui piilur hoiatas lhenevate ristirtlite eest, pageti metsa. Iseranis sobivad olid soosaared, sinna veti koduloomadki kaasa.
Asustuse tihenedes muudeti ha enam metsamaad pllumaaks. 18. sajandil oli talupoegadel lubatud metsa kasutada, kuid see igus pti ha enam allutada misate kontrollile: misnik tles, millal ja kust tohtis puid vtta.
Metsakorralduse ldmoodus oli metsa jaotus aastalankideks: mets jagati vrdseteks geomeetrilisteks osadeks; nnda oli loodud metsa kasutuse kord, millega vhendati ulatuslikke lageraieid.
Kuni 19. sajandi keskpaigani oli philine triist metsalangetamisel kirves. Saag veti tarvitusele 19. sajandi keskel.
18. sajandil hoogustus misates viinapletamine ning laualikus saeveskites, 19. sajandil judis Eestimaale puidumassi kasutav paberitstus.

EESTI AEG
Prast Eesti Vabariigi asutamist sai metsandus uue rolli. Riigil oli vaja rajada majandus ning vib elda, et Eesti Vabariik edenes suuresti metsast saadava toel. Teiste vljaveoartiklite vhesuse tttu hlmasid metsasaadused 1920. aastal 64% koguekspordist.
Maaseadus li aluse riigimetsandusele, kuid nappis metsandusteadmistega inimesi. 1920. aastal avati Tartu likooli pllumajandusteaduskonnas metsaosakond ning Tihemetsas asutati Voltveti metsakool.
Vabariigi algusaastatel mras raiete ulatuse ja laadi majanduslik seis. Raiuti sageli lausa metsakvartalite kaupa, eirates metsamajandusnudeid. Olukorda iseloomustab he aktsiaseltsi palve lubada neil metskondade raiesmikel knde lhemaks ligata.
Aastatel 19221940 tehti mitu suurt erakorralist raiet valuuta hankimiseks. Saadud rahaga pti parandada riigi finantsolukorda ja peatada marga kursi langust. Ehkki plaanitud mahus ei nnestunud puitu ma, stabiliseerus majanduslik olukord ja mark psteti.
Eesti Vabariigile olid omased vaheldusrikkad maastikud pllumaade ja metsatukkadega, kuid eri kriiside tttu vhenes metsasus tunduvalt: esimese Eesti Vabariigi lpuaastatel oli see tolleaegse hindamismetoodika jrgi umbkaudu 20%.

NUKOGUDE AEG
Kik metsad kuulusid riigile ning kummalisel kombel osati nukogude ajal Eestis metsa mistlikult majandada ning metsasus suurenes.
1957. aastal veti kasutusele mootorsaag Druba eestlasest fsiku Boris Kaburi leiutis. Ka praegu tavalised mitmeklgsed metsatmasinad langetustraktorid juurutati juba nukogude ajal.
Eestimaal, kus sademed letavad aurumise, on metsi kuivendatud ligi kaks sajandit. 20. sajandi keskel rajati Tamsallu Nukogude Liidu esimene metsakuivendusjaam. Tehti kuivendustid ning rajati ligi 12 000 km uusi metsateid.
Nukogude Eestis andis tooni ka metsa krvalkasutuse suur ulatus. Korjati ravimtaimi, koguti kasemahla, tehti vitamiinirikast okkajahu linnufarmidele, edendati jahindust. Nukogude ajal pandi alus puhkemajandusele: Eesti NSV puhkealad hlmati kogu liiduvabariiki hlmavasse planeeringusse. Metskondade hulk suurenes 200-ni, see aitas kinnistada inimasustust maal. Taas vib tdeda: elu Eestis ilma metsata poleks olnud see, mis ta oli.
1970. aastatel loodi Eestis esimesed kaitsealad: Otep, Haanja, Karula ja Paganamaa kaitseala. 1971. aastal asutati terve Nukogude Liidu esimene rahvuspark Lahemaa. Eesti metsanduse tippjuhtide teene on see, et nukogude vimuorganid tunnistasid Eesti metsavaeseks piirkonnaks. Metsavarud olid Eesti taasiseseisvumise aastatel meie majanduse oluline mootor ja oma raha krooni tagatis.

PRAEGUSAEG
Ring on tis saamas. Ajaloo keerdkikudest hoolimata on Eestis jlle le poole maismaast kaetud metsaga. Euroopas on meist metsasemad vaid Soome, Rootsi ja Sloveenia. Elurtm on kiire ning inimene kaugeneb metsast. Valdav osa Eesti elanikest vrtustab metsa kui looduskeskkonda ning arvab, et metsa raiutakse liiga palju. Ent niisama palju inimesi eelistab looduslikke materjale ning leiab, et puitu tuleks rohkem kasutada.
Metsaharidus ehk metsa ja tema hingeelu tundmappimine annab meile teadmise, et Eestis kasvab metsa igal aastal juurde rohkem, kui seda raiutakse. 18% Eestimaast on kaitse alla vetud, nnda on tagatud looduse eripra ja mitmekesisuse hoid. Eesti metsade pindala on samuti suurenenud, praegu on see 2,2 miljonit hektarit.
Pahatihti arvatakse, et puidu tarvitus ktteks on Eesti metsa raiskamine, ning eeldatakse, et mujal sedasi metsa ei laristata. Tsiasi on, et maailmas raiutakse aastas le kolme miljardi kuupmeetri metsa, millest le poole lheb otse ktteks. Eestis kulub praegu ktteks kigest veerand aastas raiutud puidukogusest. Aga viks rohkem, sest puidust elektri ja soojuse tootmine aitab vhendada mittetaastuvate energiakandjate tarvitust.
Nii mnigi kipub arvama, et meie parem mets raiutakse maha ja saadud palgid makse ttlemata kujul vlismaale ksnes sentide eest. Tegelikult hlmavad metsaga seotud majandusharud 4,5% sisemajanduse kogutoodangust ning puit ja puittooted annavad ligikaudu 15% Eesti ekspordist. Metsatstuse toodangu vljavedu letab sisseveo. See on saavutatud tnu kohalikku metsatstusesse tehtud investeeringutele, mis tagavad puidu vrindamise ja annavad vimaluse ma valmistoodangut puidust aknaid, uksi, mblit, vi ka terveid maju maailmaturul krge hinnaga.
Metsa elurikkuse ning rahas mdetava vrtuse krval muutub ha thtsamaks metsa roll puhkealana ja tundeelamuste ajendina. Eesti inimene armastab metsa, leiab sealt kosutust, meelerahu ja silmailu. Meie metsi ilmestab suur elurikkus, metsad pakuvad elanikele puhkevimalusi ning klluslikult marju ja seeni.



Mari-Liis Kitter, RMK ajakirja Metsamees peatoimetaja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet