Eesti Looduse fotov�istlus
1/2011



artiklid
Metsa-aasta poliitilised sihid

20. detsembril 2006 kiitis RO peaassamblee heaks resolutsiooni 61/193, millega aasta 2011 kuulutati rahvusvaheliseks metsaaastaks. Millised on metsa-aasta poliitilised lesanded?

Metsa-aasta eesmrk on edendada teadlikkust metsade sstvast majandamisest ja rhutada metsade kaitse vajadust
RO otsus kuulutada tnavune aasta metsa-aastaks on igati mistetav: ligi 31% maismaast on kaetud metsaga, ligi 1,6 miljardi inimese igapevaelu sltub metsast, 80%-le maismaa elurikkusest on koduks mets, kuid viimasel kmnendil on maamunalt kadunud keskmiselt 13 miljonit hektarit metsa aastas.

ksnes rahvusvahelise metsa-aasta vljakuulutamine ei muuda suurt midagi. Poliitikud pravad thelepanu eelkige aktuaalsetele teemadele, nagu ldine majanduskriis, rahutused Phja-Aafrikas, Hiina lemvim turgudel, Somaalia piraatlus, korralised valimised vi muu taoline. Ka RO enda maine efektiivse probleemide tstataja ning lahendajana pole teab mis hea.
Seetttu tahaks irooniliselt ksida: kes suudab meenutada rahvusvahelise kartuliaasta (2008), lemaailmse looduslike kiudude aasta (2009) vi rahvusvahelise noorteaasta (2010/2011) ththetki vi suuri kordaminekuid? Ka kesolev aasta on htaegu ka keemia-aasta ja Aafrika inimeste prandiaasta. Kik vitlevad poliitilise thelepanu eest. Heidame pgusa pilgu sellele, milliseid globaalseid poliitilisi algatusi ja vimalusi tnavune aasta pakub metsandusele kohalikul tasemel.

Globaalsed valikud: kas on midagi valida?
Metsanduse valdkonnas tuleks 2011. aasta rahvusvaheliseks tippsndmuseks pidada RO heksandat metsandusfoorumit (UNFF-9), mis toimus 24. jaanuarist 4. veebruarini New Yorgis. Idee korraldada kokkutulek, et toetada sstvat metsandust maailmas, sh. tugevdada poliitilist tahet phenduda metsade kaitsele,sndis ligi kmme aastat tagasi. Ndseks on foorumil nii mnegi huvirhma ja ka riigi silmis pigem hbuva rituse kuvand. Umbes 700800 osavtjaga metsandusfoorumist on saanud pigem diplomaatia harjutusvljak, kus vaene luna ja rikas phi vaidlevad oma rollide le maailma pstmisel. Snavttude vahele mahub ka arutelusid resolutsioonide le, mida hletuse eel lihvitakse. Seekord anti htlasi levaade sellest, mida on metsa-aastal meediavaldkonnas plaanis. Nimetan siin vaid hist veebilehte (sisuliselt on tegu visuaalse platvormiga, mille peaksid mtestama riigid ja organisatsioonid), rahvusvahelist metsafilmide festivali ja Yann Arthus- Bertrandi loodud lhifilmi Mets. Kava on kahetsusvrselt kesine, kuid aasta on alles ees.
Mida ootas Euroopa Liit sellelt rituselt ja mida tegelikult otsustati? Enne metsandusfoorumit kiitis Euroopa Nukogu heaks seisukoha toetada UNFF-i tegevust philiselt sstva metsanduse rahastamise valdkonnas, ennekike selleks loodud ekspertrhma tegevust. Selgelt on Euroopa eesmrk luua selline finantsmehhanism, mis tagab ka tulemused. See pole pris sama, mida ootavad metsandusega hdas olevad arenguriigid: nende soov on, et finantstoetust ei seotaks konkreetsete kohustustega.
Eelmainitud ekspertrhm on ltlasest esimehe Arvids Ozolsi juhatusel ja le kahesaja eksperdi osalusel koostanud soovitused, mille keskmes on REDD+ laiem kasutamine sstva metsanduse toetamisel, leskutse senisest enam kaasata erasektorit metsanduse rahastamisse, vahetada kogemusi innovatiivsete finantseerimisskeemide le ja prata metsapoliitikas enam thelepanu metsa eri funktsioonide rahastamisele. Riigid vtsid vastu jrjekordse deklaratsiooni, milles rhutasid metsade rolli kliimamuutustega kohanemisel ja vajadust videlda eesktt krbestumise vastu ning pidurdada eluslooduse mitmekesisuse hvingut. Ei midagi uut.
Jrgmisel foorumil, mis peetakse 2013. aastal Istanbulis (UNFF 10), keskendutakse eesktt metsade majanduslikele vrtustele ning sealt saadavale tulule.
Teise tegevussuunana toon esile valitsustevahelise kliimamuutuste nukogu (IPCC) td. See tegevus ei ole kll otseselt metsapoliitiline, kuid selle tulemused mjutavad kindlasti meie valikuid laiemalt. Tegemist on rahvusvaheliszelt tunnustatud ekspertide (2010. aastal valiti ligi 3000 tippeksperdist vlja 831) koostga, mille eesmrk on analsida kliimamuutuste phjusi, prognoosida muutusi ja teha ettepanekuid probleemide leevendamiseks. Aastal 2013 peaks valmima nende viies kliimamuutuste aruanne. Meenutan, et IPCC eelmise aruande phjal tellis EK pllumajandusdirektoraat uuringu kliimamuutuste mjust Euroopa metsadele. Selle jrgi kiireneb meie regioonis metsa kasv, suureneb laialehiste puude osakaal, sagenevad tuule- ja lumekahjustused ning suurenevad putukkahjurite populatsioonid. Metsade majandamine muutub tehnoloogiliselt raskemaks. Boreaalses piirkonnas on soovitatud muuta hooldusraiete praktikat ning suurendada raiete sagedust.
UNFF-ist viksema haardega, regionaalsem ja seega meile lhedasem tasand on leeuroopalised metsandusministrite nupidamised (tuntud lhendina MCPFE), mida on korraldatud aastast 1990. Tnavu 14.16. juunil peetakse Oslos ministrite tasemel konverents, mis peaks andma oma panuse rahvusvahelise metsa-aasta thistamisse. Osalevatelt riikidelt oodatakse Euroopa metsanduse arengukava ja kaitse eesmrkide heakskiitmist ning tahet alustada lbirkimisi, et slmida seaduslikult siduv kokkuleppe sstva metsanduse kohta Euroopas (samalaadne konventsiooniga). Need nupidamised on omamoodi vastukik Euroopa Komisjoni pdlustele snastada sstva metsanduse kriteeriumeid mitmesugustes strateegiates ja normatiivaktides (kohati vga kitsalt ja ebannestunult).

Euroopa uued poliitilised algatused
2011. aastal on Euroopa Komisjon avalikustanud juba mitu poliitilist algatust sstliku arengu toetuseks. Need loovad kindlasti vimalusi ka metsandussektorile. Esimesena mainiksin 26. jaanuaril avalikustatud tegevuskava ressursisstliku Euroopa heaks. Selle eesmrk on toetada loodusvarade sstlikku kasutust ning taotleda ressursihoidlikku majanduskasvu, mis ei suurendaks ssinikusisaldust. Strateegia rhutab phiprintsiibina varude sstlikku tarbimist kui muu poliitika kavandamise alust, olgu siis energia, kliimamuutuste, tstuse, pllumajanduse vi elurikkuse kaitse vallas. Nende valdkondade areng on kindlasti oluline ka metsandussektorile.
Teisena tuleb vaadelda Euroopa Komisjoni 27. jaanuari otsust kestlikku kasvu toetava regionaalpoliitika kohta, mis sisuliselt on osa Euroopa tegevuskavast aastani 2020. Selle strateegia esimene sammas neb ette rohkem investeerida hoonete energiathususse, taastuvenergiasse ja puhtasse transporti. Samuti on prioriteediks kossteemi teenused, tpsemalt rohelise taristu (metsad, jed, rannikualad, kokoridorid jm. looduslikud vi poollooduslikud objektid kui kossteemi teenuste osutamise phielemendid) arendamine ja koinnovatsioon. Selle toetamiseks kutsub komisjon valitsusasutusi slmima rohelise taristu ettevtjatega partnerluslepinguid ja toetama investeeringuid koinnovatsiooni.
Tegevuskava teine sammas on investeerida paremini. Siin mngivad oma rolli keskkonnahoidlikud riigihanked. Regionaalseid investeeringuprojekte tuleks hinnata selle phjal, kuivrd nad aitavad piirata kliimamuutusi ja ressursse thusamalt kasutada. Euroopa Komisjon kutsub les panustama juba praegu uue plvkonna toetusprogrammide ettevalmistamisse. Kuigi metsandust pole eraldi mainitud, sobib see strateegia metsandusele vga hsti: tegemist on ju regionaalarengu seisukohast olulise sektoriga, millel on suur potentsiaal edendada koinnovatsiooni ja rohelist taristut. Oluline on, et ka metsasektor ise teadvustaks seda vaatenurka poliitilistele otsustajatele.
Euroopa Liidu htse pllumajanduspoliitika reform (nn. CAP 2013+) ei ksitle metsanduse rolli piisavalt suurena. Kuigi EL-is on metsasuse osakaal 40%, on maaelu arengu praeguse rahastuse jrgi metsandusele eraldatud umbkaudu 1%. Euroopa Komisjoni 18. novembril avaldatud teavituses edasise reformi kohta on olukorda ksitletud ldjoontes samamoodi. Euroopa metsandusorganisatsioonid on sellele reageerinud hisprdumisega, milles kutsuvad les valitsusi ja Euroopa Komisjoni tunnustama metsanduse laiemat rolli maaelu arengus ja rohelises majanduses ning mrama kindlaks metsanduse sihid hises pllumajanduspoliitikas.
Mainimist vrib ka mdunud aasta lpul alalisele metsanduskomiteele (SFC) esitatud trhma raport puidutoodete riigihangete kohta. Selle raporti jrgi on kaheksal EL liikmesriigil vlja ttatud eraldi juhised puidutoodete hangete kohta. Arvestades htset majandusruumi, on vaja need reeglid koosklastada. Eksperdid on leidnud, et mned kriteeriumid ei ole objektiivsed ja vivad olla lausa diskrimineerivad.
Liikmesriike ja Euroopa Komisjoni kutsutakse raportis les hiselt kriteeriume le vaatama ja kohaldama sstlikkuse phimtteid ka teiste normatiivaktide puhul. Ka seda toimimisviisi viks metsasektor jljendada, niteks aruteludes, kuidas peaks avalik sektor juurutama rohelisi riigihankeid ja oma valikutes eelistama keskkonnasstlikke puidutooteid. Vib eeldada, et selle mtteviisi kandepind lhiaastatel ha laieneb.
Sel aastal peaks lpule judma Euroopa metsanduse kommunikatsioonistrateegia koostamine. Kahju, et see on metsa-aastat silmas pidades natuke hilinenud. Strateegia eelnu esitatakse aruteluks 14.16. aprillil Budapestis peetaval metsanduse kommunikatsiooniekspertide koosolekul.

Eestil on uus metsandusstrateegia
Mullu 16. detsembril kiitis vabariigi valitsus heaks Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Tnavu 5. veebruaril kiitis selle arengukava 49 poolthlega heaks ka riigikogu. Istungi kokkuvttest vib lugeda: Arengukava neb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja tkohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 1215 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde tkohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatstuse valdkondades. Arengukava neb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tstmise 10% metsamaa pindalast ja tiendavate loodusvrtuste kaitse meetmed uuendusraiete lbiviimisel. Otsuse vastu hletas 6 Riigikogu liiget.
Loomulikult kajastab kokkuvte vaid kige aktuaalsemaid aruteluteemasid. Mned teised phimttelised ksimused, niteks kuidas edendada sektori innovatsiooni ja kuidas paremini kohaneda kliimamuutustega, on praegu jnud eelkige ekspertide prusmaaks. Nd oleks vaja teha thusat teavitustd arengukavas kavandatud tegevuse kohta, samuti tuleks jtkata arengukava ellu viivate organisatsioonide tegevuse koordineerimist ning jrelevalvet selle titmise le.
Tuleb tunnistada, et nii mnegi arengukava punkti peaks tpsemalt mtestama ja vajaduse korral koosklastama teiste uuenevate strateegiatega. htlasi tuleb kokku leppida konkreetse aasta tegevuskavas (nt. samamoodi nagu EL metsanduse tegevuskava puhul). Tegemist on ju sektoriga, millega on seotud ligi pool meie maakasutusest ja mille ekspordimaht hlmas eelmisel aastal 16% koguekspordist ja mis andis vliskaubanduse bilanssi 592 miljonit eurot tuluna.
Metsa-aasta thistamine Eestis vrib kindlasti thelepanu. Avaritus 23. jaanuaril Estonia kontserdisaalis oli suurejooneline. Peakorraldaja RMK vrib tunnustust. Hulk ritusi, mis kogu aasta jooksul korraldatakse, peaksid aitama luua suureprase aluse metsasnumi edastamiseks (jlgi rituste kava www. metsainfo.ee). Eesti metsaseltsi korraldatav traditsiooniline metsandal (2.8. mail) ja Haapsalule metsapealinna tiitli andmine plvivad mistagi meedia thelepanu. Otstarbekas oleks sel aastal laiemalt teadvustada uue arengukava aluseid ja kummutada endistviisi levivaid mte. Ainult siis omandab metsaaasta laiema kandepinna ega ole pelgalt ks resolutsioon RO dokumentide kaustas.

Allikad
1. www.un.org/forest
2. www.forestfilmfestival.org
3. Impacts of Climate Change on European Forests and Options for Adaptation, 2008.
4. http://ec.europa.eu/resource-efficient-europe/pdf/resource_ efficient_europe_en.pdf
5. http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/ official/communic/sustainable/comm2011_17_et.pdf
6. http://www.riigikogu.ee/index.php?id=67175



Erik Kosenkranius, erametsaomanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet