Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



Seminar, kokkutulek
Metsanduslipilased Luna-Koreas

Tnavu augustis said metsandust ppivad noored 23 riigist ning umbes 35 metsanduslikust likoolist kaheks ndalaks kokku
Aasias. Teiste seas oli kohal ka Eesti delegatsioon.

Korea metsanduse minevik, olevik ja tulevik
Tnavu peeti iga-aastane rahvusvaheline metsanduslipilaste smpoosion (IFSS, International Forestry Students Symposium) Luna-Koreas. Sellele ritusele koguneb tulevane metsandusspetsialistide plvkond, et vahetada teadmisi metsanduse vallas, ppida tundma kultuurilisi erinevusi nii inimsuhete tasandil kui ka oma eriala vaatepunktist.

Eestit kisid Luna-Koreas esindamas
kaks Eesti metsalipilaste seltsi liiget
Juta Jago ja Katrin Seglin. Kahe ndala
jooksul klastasime mitmesuguseid
metsandusasutusi, muuseume ja elasime
tihti traditsiooniliste Korea kommete
jrgi. Meile pidasid ettekandeid Korea
Vabariigi metsanduse esindajad, likoolide
professorid ning Sǒuli rohelise
arengukava elluviijad. Saime levaate
Luna-Korea metsandusest. Sjajrgsel ajal laastati sellel maal enamik metsi
ning metsasus langes kriitilisele tasemele,
kigest seitsme protsendini. Tekkisid
sotsiaalsed probleemid, kttepuudus,
sagenesid leujutused ja puad.
Taastamaks inimeste heaolu, riigi
stabiilsust ja metsasust, vttis Korea
Vabariik 1973. aastal vastu esimese
kmneaastase metsade taastamise plaani.
leriigilise metsaistutusperioodi siht
oli taastada ks miljon hektarit metsa.
Plaan tideti edukamalt, kui loodeti.
Eesmrgid, mis olid pstitatud kmneks
aastaks, saavutati nelja aastaga.
Jrgmise kmmeaastaku (19791987)
eesmrk oli arendada metsandus oluliseks
majandusharuks ning luua metsadest
stabiilne puiduallikas. Tiustati
metsakaitset, rajati metsaarengu fond,
kohandati biotehnoloogiat metsakahjurite
ja -haiguste trjeks, prati suurt thelepanu erosioonile ning kehtestati
uus metsapoliitika.
Kolmandas plaanis (19881997) hakati
prama thelepanu metsa mitmeklgsetele
funktsioonidele. Paranes avalikkuse
teadlikkus metsade thtsusest.
Soovitud metsasuse protsent suudeti
saavutada, kuid mets oli veel liiga noor,
et kasutada seda efektiivselt puhkeotstarbel.
ldsus soovis aga ha enam
looduses puhata.
Viimases riiklikus programmis, mis
hlmas aastaid 19982007, pstitati
viis eesmrki: arendada metsavarusid,
laiendada metsateenuseid, hoida ra
nnetusi metsas, majandada metsamaad
ratsionaalselt ja tugevdada metsatstust.
Nd kehtib Luna-Koreas metsanduse
arengukava 2017. aastani; siht on
majandada metsi riigi philise varana ja inimeste elukvaliteedi peegeldajana.
Eesmrgi saavutamiseks on vlja ttatud
kolm strateegiat.
Samuti pab Korea Vabariik arendada
koostd Phja-Koreaga, et taastada
metsi ka seal.
Pealinna Sǒuli roheline arengukava
Sǒuli linna jaoks on koostatud roheline
arengukava, et muuta pealinn kliimat
sstvamaks, rohelisemaks ja krgelt
arenenud mugavaks linnaks. Aastaks
2030 tahetakse kasvuhoonegaase vhendada
40%, suurendada uute taastuvenergiaallikate taastuvenergiaallikate
osakaalu 20% ning
laiendada rohelist ala 3,3 ruutmeetrini
elaniku kohta.
Roheline mtteviis eeldab vesinikktuseelementide,
pikeseelementide, loodushoidlikul
energial toimivate autode,
LED-valgustite jne. tarvitust.
Et neid sihte saavutada, tahetakse
reovett puhastavad taimlad muuta koparkideks,
istutada majade katustele,
parklatesse ja likoolilinnakutesse puid,
suurendada hissidukite kasutajate
arvu 70%-ni, kohustada iga uut ehitist
saama rohelise hoone sertifikaati jne.
Tavad, PllumajanduS, eluolu ja inimeSed
Korealastega on meeldiv suhelda, alati
on nad sbralikud, abivalmid ning
nende nolt ei kao lai naeratus. Meie
bimispaikadeks olid tihtipeale traditsioonilised
Korea onnid, lipilaselamud
ja erakoolid. Magati alati prandal:
ks tekk all ja teine peal. Eriline oli
ka traditsiooniline toit. Korea kgi
mrksnad viksid olla riis ning ldse
tervislikud sgid. Inimene, kes pole
varem pulkadega snud, saab selle seal
kindlasti selgeks prast mnepevast
harjutamist, ehkki randmed hakkavad
liigsest pingutamisest valutama.
Kleepuva riisi krvale sakse hulganisti
juurvilju, mille vlimus ei kutsu
kll tihti sma, aga proovides osutuvad
need vga maitsvateks. Rahvustoit
on kimchi, mis kuulub iga roa ja toidukorra
juurde ja mida armastab tuliselt
iga korealane. Tsi, terav on ka selle
marineeritud hiina kapsast ja vrtsidest valmistatud rahvusroa maitse. Toidu
krvale pakutakse ainult vett. Kui ksida
korealastelt, mida nad hommikusgiks
svad, vastatakse, et muidugi
mista riisi.
Luna-Koreas ringi sites silmab kikjal
riisiplde, nii tavalisi kui ka menlvadele
rajatud terrassplde. Aedadesse kiigates
jvad silma peamiselt erkpunased
tillipiprakaunad, mis prast korjamist
kuivatatakse. Suurlinnades tmbavad thelepanu
pilvelhkujad. Kuid maakohtades
on levinud Aasia kultuurile omased
puitehitised, vrviliste keerdus katuseservadega,
kuhu on maalitud maitsekad
mustrid. Korea kultuuri pnev osa on
maskid: peetakse maskifestivale, kiakse
maskimuuseumides ja suveniiripoodidest
saab osta traditsioonilisi maske.
meTSanduSega SeoTud Paigad
Korea metsauurimise instituut (KFRI) on
koht, kus puudearetusprogramm hakkas
tle juba 1956. aastal. Meie sealviibimise
ajal oli parajasti ksil kollase papli
kasvatamine terve kasvuhoone oli istikuid
tis. Ngime ka suuri kilega kaetud
silindrikujulisi kasvuhooneid, mis olid
pealt avatud ja kus kasvasid mitmesugused
puittaimed. Eesmrk oli jlgida
taimede arengut, kui kasvuhoonesse lisatakse
teatud kogus CO2.
Huvitav paik oli Sǒuli likooli ppemets.
Selle siht on arendada lipilaste
praktilisi oskusi ja viia ellu mitmesuguseid
katseprojekte. Sarnasusi vis leida
Eesti dendroparkidega. ppemets oli
veel valmimisjrgus: tehti kaevetid,
rajati uusi aedu. Menlvale plaanitakse
rajada traditsiooniline Korea kiviaed
ning aed, kus kasvab 2000 liiki maitsetaimi.
Meie thelepanu prati ka korea
nulule, mis kasvab looduslikult ainult
Koreas. Kliima soojenemise tttu on liik
hvimisohus.
Gwangneungi metsas, mida peetakse
heks ilusaimaks Koreas, asub Korea riigiarboreetum.
Seal on vimalik vaadata
15 spetsiaalset taimeaeda, metsamuuseumi,
herbaariumi ja seemnepanka
ning looduskaitseala looduslike loomaliikidega.
ige meeldejv piirkond oli
nn. demilitariseeritud tsoon. Tegemist
on 992 km suuruse alaga, kuhu inimese
ligips on piiratud. See on thtis
regioon, kus mgede ja ranniku kossteem,
sisemaa rabad ja magevesi
eksisteerivad kik heskoos. Seal leidub
rohkesti loodusobjekte, ohustatud liike
ning kaitsealuseid metsloomi ja -taimi.
Edaspidi tahavad Luna- ja Phja-Korea
rajada sinna koost raames looduskaitseala.



Katrin Seglin, EMS juhatuse liige; Juta Jago, EMS juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet