Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



artiklid
Imavere saeveski laiendab tootmist

Stora Enso investeerib 156 miljonit krooni Imavere saeveskis puidugraanulite tootmisse, et ma toodangut Rootsi ja Soome turule. Varem konkurentidele mdud tootmisjgid kuluvad laiendatud tootmises graanulite tarbeks.

Kolm tootmisksust
Kesk-Eestis asuva Stora Enso Imavere saeveski mber kib sagimine: Imavere teel sidavad edasi-tagasi suured veokid ning Stora Enso juurde juhatavad thised viitavad nii hele kui ka teisele poole teed. Tsi, Imavere saeveski paiknebki mlemal pool Imavere teed. Imaveres on puidutstus tegutsenud juba 1994. aastast peale ning ha laienenud. Esimene tegevus oli laudade sortimine. Jrgmisel, 1995. aastal alustas td peenpalgiliin ja Stora Enso sai Imavere saeveski osanikuks. 1998. aastal lisandus jmepalgiliin ja 1999. aastal hakati tootma komponente. 2004. aastal uuendati komponenditehast ning htlasi alustas td teine komponendiliin. 2005. aastal avati talatehas, 2006. aastal algas komponentide tootmine kuusepuidust.

Praegu koosneb Imavere saeveski kolmest
tootmisksusest: saeveskist, talatehasest ja
komponenditehasest. Komponenditehas
valmistab tooteid ukse- ja aknatstusettevtetele,
kust tellitakse neile sobiva
kvaliteedi ja mtudega koostisosi. See tehas asub teisel pool Imavere teed kui
teised tootmisksused. Stora Enso Imavere
saeveski juhi Marek Mooritsa selgituse
jrgi asub komponenditehas tegelikult selles
ajaloolises hoones, kus kunagi alustati
saematerjali sortimist.
2005. aastast tegutsev talatehas toodab
liimpuittalasid ka Jaapani turu jaoks.
Jaapani erinevus Eesti turust seisneb
niteks selles, et sealne toodang peab
olema serditud ehk vastama teatud tugevusnuetele.
Talade tugevust kontrollitakse
tootmise kigus korrapraselt ning saadud andmed tuleb edastada sertijale.
Lisaks tuleb aeg-ajalt saata proovitkke
ja kord aastas kivad tehases Jaapani
kontrollid. Samuti tuleb kontrollproove
hoida tehases sna pikka aega. Eelmisel
aastal oli talatehase toodangu maht
65 000 m3. Stora Enso toodetav maht
hlmab Jaapanis kll suhteliselt vikese
osa koguturust, aga Imavere talatehas
pole ainus Stora Enso talatehas.
Saeveski tootmismaht on praegu ligikaudu
300 000 tihumeetrit, komponenditehasel
ligikaudu 60 000 tihumeetrit ja
talatehasel ligikaudu 80 000 tihumeetrit.
Seega lheb suur osa tehase saetud toorainest
Imavere enda tehastes jrelttlusele.
Tooraine ehk palk prineb suuresti Eestist,
ent pisut ka Ltist ja Leedust. Kuna Stora
Enso on jaotatud kolmeks varumisorganisatsioon,
tootmisksused ja mgiksused
, siis ei pea tootmisorganisatsioonid
palki varuma. Varumisorganisatsioon
hoolitseb selle eest, et kikidel ksustel jaguks toorainet ning mgiksus mb
tooted. Nnda saab tootmisksus keskenduda
tootmisele.
TTajaTe arv on psinud sTabiilsena
Kokku ttab Stora Enso Imavere saetstuses
320 inimest: komponenditehases
78 ning talatehases 70 ttajat. Ttajad
elavad lhedal, ligikaudu kuni 40 kilomeetri
kaugusel Imaverest. Peamiselt on
tegu naabervaldade inimestega. Mooritsa
kinnitusel petab saeveski oma ttajad
ise vlja, sest koolides ei saa neid erialasid
omandada. Mningased algteadmised
on siiski vajalikud. Iga tstus on
oma lesehituselt spetsiifiline ning peamine
ppimine toimub kohapeal. Oluline
on ttaja ppimisvime ning siis ei ole
kski t liiga raske, rkis Moorits.
Tema snul pole Imaveres suuri koondamisi
olnud. Halvematel aegadel sai teha
mberkorraldusi eri tehaste tootmisvimsustes
ning selle jrgi ka ttajaid rakendada.
Niteks on talatehas ttanud nii
he kui ka kolme vahetusega. Tnu sellisele
paindlikkusele on suudetud ra hoida
suuremaid koondamisi. Marek Moorits selgitas,
et rutiinse liinit puhul mjuvad
tkorralduse muutused ldjuhul hsti.
Imavere saeveski juht peab ettevtte
mainet oluliseks. Siiani ei ole olnud
vajadust kuulutada oma vabu tkohti
ajakirjanduse vahendusel, sest uusi ttajaid
on eelkige otsitud teiste ttajate
kaudu: kui kellelgi on mni sber vi
tuttav, kes viks olla siinsest tst huvitatud,
siis on seda pakutud neile. See
on tunnustus firmale, kui sber soovitab
teisele td ettevttes, kus ta ise ttab.
Tuleval aasTal hakaTakse TooTma
puidugraanuleid
2011. aasta sgisel plaanib Stora Enso
hakata Imaveres ulatuslikult tootma puidugraanuleid
ehk prulle. Nende jrele on
Euroopas suur nudlus, sest neil on loodushoidliku toote maine. Puidugraanulite
pletamisel eraldub biosfri palju vhem
ssihappegaasi kui fossiilsete ktuste korral.
Prulle toodetakse halvakvaliteedilisest
marpuidust, kraavirsest vsast,
tootmisjkidest ja saetstuses tekkinud
saepurust. Puidugraanulid sisaldavad rohkesti
kontsentreeritud soojusenergiat ning
nende ladustamiseks ei ole vaja nii palju
ruumi kui halu- vi hakkpuidu jaoks.
Kttessteemid, mis phinevad kivisel,
sobivad hsti ka prullide jaoks.
Prullitootmise rajamine Imaveresse
maksab 156 miljonit krooni. Graanuleid hakatakse peamiselt eksportima lhiriikidesse,
sest Eestis kasutatakse neid vhe.
Suurtarbijad Euroopas on Rootsi ja Taani
ning just Rootsi on peamine sihtriik. Seal
kasutatakse puidugraanuleid suurtes elektrijaamades,
kodumajapidamistes ning asulate
koolimajades ja tstusettevtetes.
Graanulite suurim pluss on vhene ruumitarve:
tavaliselt ei ole Euroopa linnade katlamajadel
ruumi, et hoida puiduhakmeid,
aga prulli kuupmeetri energeetiline vrtus
on tunduvalt suurem kui hakmetel.
Aastas kavatsetakse eksportida umbes
100 000 tonni prulle. Nende tootmise
hoone rajatakse saetehase krvale ehk
phitooraine lhedale. Tootmiseks kasutatakse
tekkinud jke ja puistematerjali,
mis praegu makse ra. Kuna oma
tstuse katlamaja ketakse puukoorega,
siis ei ole senini neid jke ja puistematerjali
vaja olnud. Marek Mooritsa
snul on pelletite tootmine Stora Enso
strateegiline suund: on loomulik, et turul
tegutsedes tahetakse oma turuosa suurendada.
Et siiani mdi oma jgid ja
puistematerjal krval asuvale Graanul
Investile, siis tuleb neil muuta tooraine
hankimist. Toorainet on Eesti metsas
piisavalt, et selle prast kll muretsema
ei pea, tles Moorits. Tootmisvaldkonna
laiendamise tttu saab erametsaomanik
ma Stora Ensole tissortimenti: saeveski
vajab palki ning halvema kvaliteediga
puit kulub puidugraanulite jaoks.
InvesteerIngu strateegIlIsed sIhId
Investeeringu aluseks on meie strateegilised
eesmrgid: suurendada tahke bioktuse
tootmist, et saada Phja-Euroopa juhtivaks
integreeritud graanulitootjaks. See
investeering on suunatud ri- ja eraklientide
teenindamisele meie olemasolevate
jaotus- ning turustuskanalite kaudu, niteks
Rootsis, mis on Euroopa suurim pelletiturg.
Lisaks on Imavere vga hea asukohaga,
et hakata teenindama ka Luna-
Soome pelletiturgu, on selgitanud Stora
Enso Wood Productsi juht (EVP) Hannu
Kasurinen. Kontserni jaoks on Imavere
ks thtsamaid saeveskeid. Imaverel on
tugev rikontseptsioon ja tugev baas seda
edasi arendada. Selle investeeringuga suurendame
veelgi Imavere saeveski pikaajalist
konkurentsivimet, snas Kasurinen.
Viimased 12 aastat ehk prast jmepalgi
saeveski rajamist on Imavere saeveski
kapitalimahutused olnud seotud vrtuse
ja efektiivsuse kasvuga. Mahukasvu ei ole
investeeringuid tehtud. Veel mned aastad
tagasi oli ttajaid raske leida ning
investeerida tuli sellesse, et sama t
saaks tehtud vhema ttajate hulgaga.
Ka uus investeering graanulitootmisse
loob tkohad vaid viiele inimesele, sest
tootmine on niivrd automatiseeritud.
stora enso Imavere saeveskI juht marek
moorIts alustas sortIjana
1994. aastal tuli Stora Enso Imavere
saeveski praegune juht Marek Moorits
Imaverre tle saematerjali sortijana.
Saeveski loomise jrel sai temast saeoperaator
ning siis saagimisosakonna juhataja.
Seejrel tusis ta tootmisjuhiks,
tootmise planeerijaks ning 2005. aastast
on ta olnud Imavere saeveski juht.
Imaveres sndinud ja kasvanud Marek
Mooritsa arvates tuleb tkogemus mitmesugustel
ametikohtadel kasuks praegusele
ametile: tal on arusaam kikidest
olulistest tetappidest. Marek Moorits
on lpetanud Kehtna krgema pllumajanduskooli
(praegu Kehtna majandus- ja
tehnoloogiakool). Ta ppis maaparanduse
erialal ning prast seda oli vaja
teha otsus, kas jda oma snnikohta
Imaverre vi minna mujale. Ta otsustas
jda tle kodukanti. Siin pakuti parajasti
rakendust laudade sortijale. Kolm
aastat tagasi lpetas Marek Moorits t
krvalt Tallinna tehnikalikooli rikorralduse
eriala. Mu algsel erialal, maaparandusel,
ei ole kll praeguse ametikohaga
midagi pistmist, ent ometi oli seda
huvitav ppida, arvab Moorits.
Need viis aastat, mille jooksul Marek
Moorits on saeveskit juhtinud, on olnud
Eesti metsanduses sna heitlikud.
Seetttu arvab saeveski juht, et t on
olnud pnev proovikivi, mis on lpuks
edukalt letatud. Praegu ootab uus lesanne:
nii suuri investeeringuid kui nd
pole Imavere saeveskisse tema juhtimise
ajal veel kunagi tehtud.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi metsanduse kommunikatsioonijuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet