Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



artiklid
Energiapuidu varumisest RMK-s

Energiapuidu ulatusliku varumise alal on RMK-l mitme aasta kogemused. Neid tasub arvesse vtta kigil selle valdkonnaga tegelejatel Eestis.

Vimalusi hakati selgitama 2006. aastal
Energiapuidu varumise all peetakse siinses artiklis silmas raidmete ja vsa varumist raielangilt, kraavi-, liini-, teetrassilt ja raadamisobjektilt, htlasi varutud materjali kokkuvedu, hakkimist ja hakkpuidu vljavedu. Kttepuidu tootmine marmaterjalina jb ksitluse alt vlja.

Ulatuslikumalt hakati energiapuidu varumist kavandama ja varumiskohti kaardistama 2006. aastal, kui alustati Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud projektiga Raiejtmete kui taastuva energiaallika kasutuselevtu ettevalmistus. Sel ajal polnud RMK-l veel kuigi palju kogemusi energiapuidu varumise kohta ega phjalikke teadmisi kvaliteedinuetest. Energiapuidu mgi edukus sltus turul pakutavates energiakandjate hinnast ja energiatootjaid varustavate ettevtete ostuhuvist. RMK korraldatud energiapuidu mgipakkumistel energiatootjad ei osalenud ja seetttu ei saanud vlja ttada pikaajalisi energiapuidu tootmise kavasid ja tehnoloogilisi arendusi. Hoolimata sellest, et paljud kavandatud varumiskohad ei osutunud projektiklblikeks, sai RMK energiapuidu varumisel vga hea kogemuse ja teadmised, kuidas ettevtmist edasi arendada. edu tagab Varumine pikaajalise plaani jrgi Varumiskohti kavandades tuleb silmas pidada varumise aega, kokkuveo- ja ladustamistingimusi ning tegevuseks kuluvat aega. Erinevalt tavaprasest metsamaterjalist vajab energiapuit raiekohal vi vahelaos pikemaajalist ladustamist, et vhendada niiskuse ja tuha sisaldust ning suurendada seelbi energiasisaldust massihiku kohta. Puitktuste tuhasisaldus on vrreldes teiste tahkete ktustega suhteliselt vike, kuid vrsked okaspuuraidmed vivad sisaldada rohkem tuhka, kui energiatootja tarnitavas ktuses lubab. Jttes raidmed ja vsa raiekohale kuivama, saavad lehed ja okkad pudeneda enne kokkuvedu. Nnda vhendame energiapuidu tuha- ja niiskusesisaldust ning mineraalainete kadu metsast. Tabelis 1 on esitatud mineraalainete kadu metsas kilogrammides hektari kohta 70-aastase rotatsiooniperioodi jooksul eri tehnoloogiate korral (allikas: Bioktuse kasutaja ksiraamat, TT 2005). Raidmed ja vsa on marmetsamaterjaliga vrreldes vikese mahukaalu ja energiasisaldusega. Nende varumine ja ttlemine energiahiku kohta on tmahukam ja kulukam kui marmetsamaterjali korral. Et vhendada hakkuri ja vljaveomasina thisite, tuleb energiapuidu varumiseks sobivad objektid kavandada lhestikku. Selle piirkonna ulatuse mrab varumistehnoloogia. Niteks: kus hakitakse (raielangil, metsavahelaos, tootmisjaama lhedal laovaru terminalis vi tootmisjaamas); mida vahelattu kokku veetakse (raidmeid, vsa vi hakkpuitu); mida vahelaost vlja veetakse jne. Tpsema levaate energiapuidu tootmiseks ja varumiseks kasutatavatest tehnoloogiatest ja seadmetest saab Bioktuse kasutaja ksiraamatust. Puit hakitakse vahelaos RMK kasutatav moodus on vedada energiapuit kokku vahelattu ja hakkida seal ning vedada vlja hakkpuitu. Seni pole RMK hakkinud energiapuitu raiekohal ega pallinud raidmeid. Teadaolevalt puuduvad praegu Eestis raidmete pallimiseks vi raidmete hakkimiseks raiekohal vajalikud seadmed. Ladude kavandamisel tuleb lhtuda energiatootja ktusehoidla mahutavusest ja kokkulepitud tarnetpsusest. Et tagada tarnetpsus, peab olema pidevalt ligipsetav laovaru, mis asub energiatootjale vimalikult lhedal. Veokulude vhendamiseks on soovitatav laovaruna hoida kttepuitu, mille niiskuse- ja tuhasisaldus on raidmete ja vsaga vrreldes viksem. Laovaru peaks katma vhemalt kahe kuu tarnekohustuse ja see vetakse kasutusele juhul, kui metsa vaheladudes ei saa puitu ilmaolude tttu hakkida. Piisava hakkimisvimsuse ja heade hoiutingimuste korral on vimalik hoida laovaru ka hakkpuiduna. Hakkpuidu laovaru pidamiseks peavad olema tidetud jrgmised tingimused: 1) sobib kvakattega, soovitatavalt varikatusega ladu vi laohoone, 2) tarnijal peab laos olema hakkpuidu teisaldamiseks ja laadimiseks sobiv tstuk, 3) ladustatava hakkpuidu niiskusesisaldus ei tohi letada 25%, et vltida hakkpuiduaunade isesttimist. Hakkpuidu ladustamiseks sobilike tingimuste puudumise tttu RMK-l hakkpuidu laovaru pidamise kogemus puudub. vaheladusid kavandades tuleb arvestada Paljude teguritega Kui metsa kavandatakse vaheladusid, tuleb veenduda, et laoplats on piisava suurusega ja sellele pseb masinatega ligi. Seal peab saama manverdada 20 meetri pikkuse poolhaagisega veokiga ja hakkida virna krval veoki konteinerisse. Vib juhtuda, et kitsaste metsateede prangukohtades ei saa poolhaagist kasutada. Sel juhul tuleb vljavedu kavandada tishaagisega veokitega. Nende puhul peab pidama silmas, et kigil energiatootjatel pole katla etteandekohas vimalik tishaagiselt maha laadida. Siis tuleb arvestada mberlaadimise kuludega. Metsavahelao asukoht peab olema valitud selliselt, et energiapuidu virn, selle hakkimise ja vljaveo aeg ei takista metsas teisi tid. Metsavahelaole tuleb mrata kindlasti ka energiapuidu hilisem vljaveothtaeg. Teertelt ja -trassidelt varutud ja kuivama jetud materjal ei tohi takistada kavandatud metsaparandus- ja teehooldustid. Keerulisem on kavandada raadatavatelt aladelt energiapuidu varumist, sest prast koosklastuste ja raadamisloa saamist on maakasutajal kiire ja olenevalt aastaajast, kasvukohatbist, kokkuveokaugusest jmt. ei pruugi nnestuda varuda energiapuitu kiirkorras. Kui energiapuitu saab varuda, siis tuleb maakasutajaga leppida kokku ladustamise tingimused, thtajad ja kvaliteediriisiko. Ebameeldiva nitena olgu toodud juhus, kus kruusakarjri laiendades lkkas buldooser varutud energiapuidu koos pinnasega 50 meetrit edasi. Phjuseks ei olnud asjaolu, et ladustamisthtajas polnud kokku lepitud, vaid tpsustamata jetud kvaliteedinuded ja ladustamistingimused. Seetttu muutus varutud energiapuit tarvitusklbmatuks. ks peaphjus, miks osa 2006. aastal planeeritud objektidest ei osutunud projektiklblikeks, oli suutmatus varuda energiapuitu projekti thtajaks. Kavandades energiapuidu varumis- ja ladustamiskohti, on RMK hinnanud majandusliku tasuvuse piiri jrgmiselt: 1) varumiskohalt saadava energiapuidu vhim kogus peab olema 40 m3 (tihumeetrit), 2) vhim saagis pindala kohta peab olema 30 m3 (tihumeetrit)/ha, 3) varumiskoht ei tohiks jda energiatootjast kaugemale kui 120 km. Tegelik tasuvuspiir kujuneb varumis- ja mgihinna suhte alusel. Kogu energiapuidu kasutuselevtu eelduseks on tegevuse kasumlikkus. Aastaks 2012 peaks RMK hinnanguliselt varuma ja realiseerima umbes 150 000 m3 raidmeid. Arvestuse aluseks on majandusliku tasuvuse piir ning RMK uuendusraiete maht raiejtmete varumiseks sobivatel ja lubatud kasvukohtadel. ka knnud ja vsa sobivad energiaPuiduks Bioktuste suureneva nudluse korral saaks hinnanguliselt suurendada ka varutava puidulise biomassi mahtu. Seni ei ole kuigivrd pratud thelepanu kndudele. Kndude juurimise mju metsamaale vajab pikaajalist uurimistd, kuid metsaparandus- ja raadamisobjektidel on knnud varuna olemas. Metsaparandus- ja raadamisobjektidelt, kus knnud tde kigus juuritakse, tuleks kaaluda nende varumist energiapuiduna. Sel juhul tuleb vabaneda juurte vahele jvast pinnasest. Savikamatel kasvukohtadel ei pruugi kndude varumine nnestuda vi osutub see liialt kulukaks. Enamasti sobivad okaspuu- ja kvalehtpuude knnud. Kndude varumine energiapuiduna vajab lbimeldud pikaaegset ladustamist, mis vltab mitu aastat. Pikaaegse ladustamise eesmrk on vabaneda knnujuurikate vahele kinnitunud pinnasest. Knnud hakitakse mitmes etapis. Praegu Eestis kasutatavate seadmetega tuleb knnud enne purustada ja seluda ning siis lplikult hakkida. Selleks kasutatakse mitut moodust: 1) knnud purustatakse juurimise kigus spetsiaalse kihvaga ja veetakse vahelattu, 2) knnud purustatakse metsavahelaos ja jetakse sinna kuni hakkimiseni kuivama, 3) knnud purustatakse metsavahelaos ja tarnitakse lpplattu, lplikult hakitakse energiatootja juures, 4) knnud veetakse prast kuivamist energiatootja juurde ja hakitakse energiatootja juures. Kndude purustamiseks ja hakkimiseks kasutatavate hakkuritega saadud hakkpuit ei sobi osakeste suuruse poolest kikides kateldes tarvitamiseks. Seetttu peavad kasutaja nuded energiapuidule olema varem teada. Samuti ei sisaldu hinnangulises energiapuidu mahus vsa, mida ei saa raadamisobjektidelt varuda vajaliku ajavaruga. Praegu rakendatavad tehnoloogiad ja energiatootjate kaugus ressursist ei vimalda metsaomanikul kiki energiapuidu liike tasuvalt varuda. Selle kasutuselevttu soosiksid kohalikud kogukondlikud tootmisjaamad ja lpptarbijad, kes asuksid tarbitavale biomassile vimalikult lhedal. Alates 2006. aastast on RMK-s varutavate raidmete ja vsa maht mrkimisvrselt suurenenud. Selle phjuseks on elavam huvi taastuvate energiaallikate vastu ja pikaajalised tarnelepingud (vt. joonist 1). EnErgiapuidu kvalitEEdi mrab tEma EnErgEEtilinE vrtus Energiapuidu varumise kvaliteedinuded vib jagada kolme etappi: 1) nuded varumiskohale (varumis- ja ladustuskohaga seotud tegevus ja thtajad), 2) rakendatava tehnoloogia ja seadmete iserasustest tulenevad nuded (energiapuidu varumise, ladustamise ja transpordi efektiivsusega seotud tegevus); 3) energiatootja esitatud nuded tarnitavale energiapuidule (vajalik, saavutamaks energiapuidu parimat energeetilist vrtust). Tarnija poolt vaadatuna oleneb energiapuidu kvaliteedinuetele keskendumine tarnekohast. Kui tarnekohaks on varumiskoht, siis peavad olema tidetud esimese etapi nuded. Kui tarnekohaks on energiatootja tootmisjaam, peavad olema tidetud kigi kolme etapi nuded. Analsides etappide kaupa kvaliteedinuete titmise vimalusi, on vimalik teha otsus, millise tarnetingimusega tarneleping slmida. Kuni 2009. aastani korraldas RMK energiapuidu mki varumiskohal vi vahelaos. Puidu hakkimist ja hakkpuidu vljavedu RMK ei korraldanud. Kvaliteedinuded kirjeldavad peaasjalikult nudeid varumiskohale ja laoplatsile, vhem ja ldsnaliselt on ksitletud energiapuidu enda kvaliteedi nudeid. Peamise ettekirjutusena oli mainitud, et metsamaterjali ei tohi kokku vedada mda oksavaalu ja keelatud on vrkehad (muld, kivid, metall jmt.) energiapuidu virnas. Suuremat thelepanu on pratud varumiskoha koristamisele, laoplatsi suurusele, ligipsetavusele ja vljaveo thtaegadele. Energiapuidu mk sarnaneb paljuski raieiguse vrandamisega. Tarne alus varumiskohal vi vahelaos on mahuhik, teisendatuna puistekuupmeetrist tihumeetriks. Tehing vormistatakse prast seda, kui ostja on energiapuidu hakkinud. Sellise mgi puuduseks on ebapiisav tagasiside energiapuidu tegelikust energeetilisest vrtusest. Ostja maandab kvaliteediga seotud riskid ostuhinnas ja annab tagasisidet kvaliteedist juhul, kui see ei vasta kokkulepitud nuetele vi kui puitu ei saa hakkida. Sel juhul jb varutud energiapuit thtajaks tarnimata ja vlja vedamata. Varumiskohalt ja vahelaost ostjad on ettevtted, kellel on hakkurid. Nende ostuhuvi oleneb odavama energiapuidu kttesaadavusest ja energiatootjate korraldatud hangetel osalemise edukusest. Tavaliselt ei soovi sellised ostjad pikaajalisi lepinguid tagatise alusel slmida. Miks eelistada tarnetingiMusena lppladu? Varumiskoha ja vahelao tarnetingimusega energiapuidu mgilepingud ei ole toiminud ootuspraselt. Selle phjused vivad olla jrgmised: 1) mgimahud on lokaalsed ja vikesed ega paku ostjatele huvi, 2) puidu hakkimine ja vljavedu vahelaost oleneb peamiselt ilmast, nnda on raske vi lausa vimatu tagada tarnestabiilsust, 3) puudub vimalus hoida reservi, et tagada stabiilne tarne, 4) kui vimalik, tarvitab ostja marpuiduna toodetud kttepuidu vms. hakkimiseks efektiivsemalt hakkurit, nii jb vahelaos energiapuidu hakkimiseks sobiv aeg kasutamata, 5) vljavedu ei korraldata thtajaks ja selle tulemusel on hiritud metsakasvatust varumiskohal vi muud majanduslikud tegevused vahelaos. Alates 2008. aastast on RMK muutnud energiapuidu mgistrateegiat ja seadnud eesmrgiks juda tarnelepinguteni otse energiatootjatega. 2008. aastal alustati tarnelepingute slmimise lbirkimisi Vo koostootmisjaamaga ja Tartu jujaamaga. Eelmise aasta algul osaleti Narva Elektrijaamade korraldatud hankel. Tarnelepinguteni juti 2009. Samal aastal alustas RMK-s metsamajanduse tegevusvaldkonnas td puiduenergeetikatalitus. Selle lesanne on varustada suurtarbijaid hakkpuiduga. Hoolimata 2009. aasta majanduskeskkonna jrsust halvenemisest, mis ei soosinud raidmete ja vsa kui lisapuiduvaru turuletoomist, nnestus RMK-l kavandatud energiapuidu mgimaht tita. 2009. aasta juunist kuni tnavuse aasta septembrini on RMK mnud kokku umbes 578 000 MWh primaarenergiat hakkpuiduna. Mk energiasisalduse alusel on energiapuidu varujale ja tarnijale lbipaistev ning vimaldab analsida ja korrigeerida tegevust, et saavutada paremaid tulemusi. OluliseMad kvaliteedinitajad On tuha- ja niiskusesisaldus Tarnija jaoks avaldab tuhasisaldus energiapuidu energeetilisele vrtusele kaudset mju, sest ta vib muuta katla kasutegurit. Plemisel tekkiv tuhk tekitab lakki ja see ladestub katlas. Selleprast on tuhasuse piiramine energiapuidus paratamatu. laki tekkimine katlas oleneb eri puuliikide ja puuosade korral tuha sulamise temperatuurist. Puitktustest on kige suurem tuhasisaldus kuuseraidmetel ja -koorel. Tuha sisaldust ja sulamist mjutab ka krvalainete (muld, savi, lubjakivi jne.) sattumine hakkpuitu. Puuliikide ja puuosade plemisel tekkiva tuha sulamistemperatuur on toodud tabelis 2 (allikas: Puiduliste ktuste kasutamine soojatootmises, RMK 2007). Tabelist nhtub, et kige tundlikumad tuha sulamistemperatuuri suhtes on vsa, raidmed ja saepuru. Maksimaalne lubatav tuhasisaldus oleneb katlatbist ja on energiatootjatel erinev. Kokkulepitud maksimaalse tuhasisalduse jlgimine ja tuhasuse vhendamiseks vajalikud tegevused on vga olulised. Kokkulepitud lubatud tuhasisalduse letamise korral on tarnitud energiapuidu energeetiline vrtus tarnija jaoks 0 x krooni, kus x thendab energiapuidu varumiseks ja tarnimiseks tehtud kulusid. Niiskusesisaldusel on tarnitava energiapuidu mgitulemuses otsustav roll, kuna energiatootja maksab tarnitud energiapuidu plevosa eest, mitte energia puidus sisalduva vee eest. ks nide mdunud perioodi mgistatistika kohta. Energiatootjale tarniti kaks koormat energiapuitu. Mlema koorma maht oli 88 pm3 (puistekuupmeetrit). Esimene koorem kaalus 24 600 kg, niiskusesisaldus oli 63,9% (vett 15 719 kg), plevosa 8881 kg, mille energiasisaldus oli 35,92 MWh (energeetiline vrtus 6825 krooni). Teine koorem kaalus 24 880 kg, niiskusesisaldus oli 45,6% (vett 11 345 kg), plevosa 13 535 kg, mille energiasisaldus oli 63,44 MWh (energeetiline vrtus 12 054 krooni). Energiasisalduse alusel toimunud mki analsides on RMK tarnitud hakkpuidu kaalutud keskmine niiskusesisaldus 44%. Diagrammil ilmneb, milline on olnud tooraine liigiti hakkpuidu keskmine niiskusesisaldus kuude kaupa. Vrreldud on energiapuidust (raidmed ja vsa) toodetud hakkpuidu niiskusesisaldust kttepuidust saadud hakkpuidu omaga (vt. joonist 2). Need tulemused ei ole kindlasti etalon, sest seda mjutab ka vaadeldava perioodi sademete hulk. Diagrammi paremaks analsimiseks tuleks lisada vaadeldud perioodi sademete hulk kuude kaupa. Milliste MeetMetega saaMe suurendada energiapuidu energeetilist vrtust? Esmalt saame tegevust ajastada. Energiapuidu kokkuveoga ei tohi kiirustada! Kokkuvedu peab toimuma olenevalt raielangi puuliigilisest koosseisust ja raie ajast kaks kuni kmme kuud prast raiet. Kui raiekohalt varutav energiapuit sisaldab le he kolmandiku kuuseoksi, siis tuleb see jtta varumiskohale kuivama (letalve) ja kokkuvedu tuleb kavandada alles jrgmise aasta suvekuudele. Kui letalve seisnud raidmeid ei saa suvekuudel kokku vedada, siis ei ole mtet sellelt objektilt raidmete varumist kavandada. Suvekuudel raiutud lehtpuu ja mnni raiejtmed on mistlik jtta raiekohale kuivama kuni kaheks kuuks ja seejrel korraldada nende kokkuvedu. Neid raidmeid vib hakkida varumise aasta suvel vi sgisel. Talvekuudel raiutud lehtpuu raidmed vib kokku vedada ja hakkida kohe, kui marmetsamaterjal on ra veetud vi kui vaheladu vimaldab neid ladustada korraga. Talvekuudel raiutud mnni raidmed vib kokku vedada ja hakkida sama aasta suvekuudel. Lhtudes energiapuidu niiskusesisaldusest kuude kaupa, tuleks selle hakkimine ja tarne enamjaolt kavandada juunist kuni septembrini. lejnud ajal aastas peaks tarnet plaanima ksnes tieliku kttesaadavusega ladudest. Talvekuudel saab kavandada hakkimist ainult paberiga kaetud energiapuidu ladudes. Varumiskohtadest, kust ei saa energiapuitu tarbijale tarnida 18 kuu jooksul, arvestatuna koos raiele kuluva ajaga, ei ole mtet energiapuidu varumist planeerida. Energiapuidu kokkuveoga tasub viivitada, et esmalt veenduda puidu varumise tasuvuses ja vlistada mttetu kokkuveo- ja hilisema raidmevirna likvideerimiskulu. htlasi aitab viivitus kokkuveo kigus vabaneda niiskust siduvast ning tuhasust suurendavast okka- ja lehemassist. Suures kuivamata raidmete ja vsa virnas seovad okkad ja lehed niiskust, virn lheb seest hallitama. Teine abinu on tehnoloogia ja seadmete valik. Energiapuit tuleb kokku vedada selleks kohandatud nn. kahvelhaaratsiga, et vltida pinnase sattumist energiapuiduvirna. Kokkuveol tuleb jtta raiekohal ladestatud vaalude vi hunnikute phjad maha, et vltida juhuslikku pinnase sattumist energiapuidu hulka. Virnaphjad on suurema niiskusesisaldusega ja vhendavad energiapuidu varumise efektiivsust. learu hoolikas kokkuvedaja, kes ritab raiekoha puhtaks riisuda, vib phjustada rohkem kahju kui kasu. Vaheladu tuleks vimaluse korral rajada lagedamale kohale, kuhu tuul ligi pseb. Kitsaste ja krgete puudega ristatud metsatee servas on vhe tuult: varjulises kohas vib puit suvekuudel hauduma minna. Raidmed on mistlik katta pabeRiga Kokku veetud raidmed tuleb katsuda ladestada vahelaos hes suunas. Niteks n.-. harakapesana ladestatud raidmete hakkimine vhendab oluliselt hakkuri tootlikkust ja suurendab hakkimise kulu. Tasuva investeeringu korral peab hakkuri eeldatav tootlus olema ligikaudu 12 000 pm3 (puistekuupmeetrit) kuus. Arvestades objektile liikumise, hooldusele ja remondile kuluvat aega, peaks hakkur tootma umbes 7090 pm3 tunnis. Kolmanda meetmena saame sgis- ja talvekuudel ladestatavat energiapuitu kaitsta sademete eest. Selleks tuleb energiapuit katta spetsiaalse kattepaberiga. Eestimaa talved on heitlikud: kord sajab, kord klmetab, sulatab jne. Paberiga katmata energiapuidu virn jtub ja seda on raske talvekuudel hakkida. Paber kaitseb puiduvirna sademete eest ja aitab sellel kuivada. 2008. aasta aprillis telliti RMK vetud raidmehakkpuidu proovidele Tallinna tehnikalikooli soojustehnika instituudilt vrdlev anals paberiga kaetud ja katmata raidmete parameetrite kohta. Raidmed olid varutud 2007. aasta suvel samalt raielangilt ja ladustatud kahte eraldi virna, millest ks virn oli kaetud paberiga. Proovid veti mlema virna lbilikena hakkimise kigus sagedusega iga 15 minuti jrel. Analsi tulemused on esitatud tabelis 3 (ilma katteta on proov 1 ja kattega proov 2). kokkuvtteks: eneRgiapuidu vaRumise ja eduka taRnimise phimtted Kogemuste alusel saame esitada energiapuidu varumise ja selle eduka tarnimise phimtted: 1) energiapuidu varumist tuleb korraldada nnda, et oleks tagatud selle vimalikult suur energeetiline vrtus, 2) energiapuidu mgimaht peab energiatootjale pakkuma tarnestabiilsust, 3) tarneahel varumisest kuni tarnimiseni on ajaliselt pikk ja eeldab tegevuse pikka kavandamist, 4) varumis- ja tarnelepingud peavad lhtuma tarneahela pikkusest, tagama pooltele stabiilsuse ja julgustama investeerima tehnoloogia arendusse.



llar Rosin, RMK turustusspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet