Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



artiklid
Metsanduse uus arengukava valmimas

Peagi saab valmis metsanduse arengukava aastateks 20112020. Artikkel annab levaate arengukava koostamisest ja phimtetest.

Milline on olnud kodumaise metsanduse areng viimasel aastakmnel?
Metsanduse arengukava koostamine on vastutusrikas tegevus. Selle koostamine on ette nhtud sstva arengu seaduse jrgi, et kavandada tasakaalustatud arengut. htlasi on seda dokumenti pidanud oluliseks ka metsaseaduse koostajad. Arengukava koostamisest saavad osa vtta nii asjaomased huvirhmad kui ka kik kodanikud avalikustamise kaudu. Arengukava eesmrk on metsanduse phjalik anals ja tulevikuplaanide tegemine; eesmrkide nimel kavandatakse ka olulisemad tegevused.

Praegust arengukava on aidanud koostada
eelmise kmnendi kogemused.
Vtame lhidalt kokku viimase kmne aasta olulisemad muudatused.
1. Metsatstus on judsalt edenenud.
Arenenud on puiduttlemine, rajatud on
haavapuitmassi tehas, ha rohkem toodetakse
suurema lisandvrtusega tooteid,
nende osakaal on kasvanud (Eesti
on muutunud marpuitu eksportivast riigist
marpuitu importivaks riigiks), jrjest
rohkem kasutatakse oskusteavet, on
viidud ellu metsandust ja puidutarvitust
propageerivad programmid Puuinfo ja
Tee metsa.
2. Eesti metsandusadministratsiooni
on tugevdatud ja muudetud kompaktsemaks.
Oluliselt on paranenud levaade
metsade seisundist, olemist ja
kasutamisest (korrakindlad statistilised
metsainventuurid); haldusala asutused saavad efektiivselt kasutada metsainventeerimise
tulemusi ja andmeid metsamajandustegevuste
kohta (arendatud on
metsaressursi arvestuse riiklikku registrit
ning loodud sstva metsanduse seire
infossteem); thustunud on keskkonnajrelevalve
metsades (ebaseaduslikke
metsaraieid ja muid rikkumisi on tunduvalt
vhem), paranenud on levaade
metsade uuenemisest (metsauuendusalade
inventuurid) ja seisundist (jtkuvad
metsaseireuuringud).
3. Thustunud on ka metsade kaitse.
Kaitstavate metsaalade pindala on suurenenud,
on tehtud vriselupaikade inventuur
(riigimetsamaal paiknevad VEP-d
on kaitstud keskkonnaministri mrusega,
erametsades on lepingute alusel kaitse all ligi 500 hektarit vriselupaiku
vabatahtlikkuse printsiibi alusel), metsaseaduses
on stestatud looduvrtuste
kaitsemeetmed tulundusmetsades.
4. On edenenud metsakasvatusmeetmete
vljattamine ja rakendamine.
Aina rohkem toodetakse kvaliteetset paljundusmaterjali
(on tehtud investeeringuid
taimekasvatusse, hoitakse seemnevaru),
thustatud on td metsaselektsiooni
objektidega (valikseemnepuistud,
geenireservimetsad, seemlad); on loodud
investeeringutoetused metsauuendustde
ja noore metsa hooldamise jaoks.
5. Suurenenud on erametsanduse toetus.
Vlja on arendatud erametsanduse
nustamisssteem, rakendunud on metsandustoetused
SA Erametsakeskuse ja
PRIA kaudu (toetatakse nii metsatid kui
ka histegevust ja nustamist).
Globaalne arenG metsanduses
RO pllumajandus
ja toiduorganisatsiooni
koostatud globaalse metsavaru
hindamise levaade (FRA 2010) annab
hea pildi sellest, kuidas on arenenud
maailma metsad ja metsandus. Metsad
katavad 31% planeedi maismaast.
Viimase viie aasta jooksul on pidurdunud
metsade pindala vhenemine, ennekike
seeprast, et Aasia riikides on alasid
judsalt metsastatud ja rajatud istandikke.
Endiselt suureneb Euroopa metsade
pindala, kuid kasvutempo on aeglustunud.
Biomassina on maailma metsades
seotud 289 gigatonni (Gt) ssinikku.
Jtkusuutlik majandamine, uuendamine
ja metsastamine aitavad hoida vi suurendada
seotud ssiniku kogust, kuid
metsamaa pindala jtkuva vhenemise
tttu kahaneb ssinikuvaru.
ha enam metsi vetakse kaitse
alla elurikkuse kaitse eesmrgil.
Rahvuspargid, loodusreservaadid vi
muud kaitsealad hlmavad enamikus
regioonides le 10% kogu metsamaa
pinnast. htlasi on paljud metsad olulised
pinnase ja vee kaitses. Metsad,
mille siht on toota puitu ja pakkuda
muid majandushvesid, hlmavad alla
kolmandiku kogu metsade pindalast.
Metsi kasutatakse jrjest mitmeklgsemalt,
seetttu kahaneb vaid majandusliku
otstarbega metsade pindala ka
edaspidi. Metsade majandamise ja kaitse
kaudu saab td le 10 miljoni inimese,
kaudselt teenitakse nnda elatist veel
mitu korda rohkem. Tublisti on lisandunud
riike, kes on vastu vtnud metsapoliitika
phimtted (neid riike on kokku
143). Ligikaudu 75% maailma metsade
kohta on koostatud riiklikud metsanduse
arengukavad.

Euroopa mEtsandusE EEsmrgid
Metsanduse arengukava on oma olemuselt
riiklik metsandusprogramm. Euroopa
suunab knealust valdkonda metsanduse
tegevuskava (2006) kaudu, mille aluseks
on jrgmised phimtted: riiklikud
metsaprogrammid on sobiv raamistik, et
tita asjaomaseid rahvusvahelisi kohustusi;
metsapoliitikat kujundades tuleb
ha enam arvesse vtta lemaailmseid
ja mitut valdkonda hlmavaid probleeme
ning selleks on vaja suuremat htsust
ja paremat koosklastamist; vajadus
parandada Euroopa Liidu metsandussektori
konkurentsivimet ja soodustada
Euroopa Liidu metsade head majandamist;
subsidiaarsuse phimte.
Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava
on kantud arusaamast, et metsi
kasutatakse hiskonna jaoks. Eesti uue
metsanduse arengukava eesmrgid on
koosklas EL asjaomase tegevuskava phisihtidega.
Need on jrgmised: tagada
pikaajaline konkurentsivime, parandada
ja kaitsta keskkonda, parandada elukvaliteeti,
soodustada koosklastamist ja
teabevahetust.
ldtunnustatud jtkusuutlikkusE dEfinitsiooni
Ei olE loodud
Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud
hulk mratlusi, mis kirjeldavad
metsanduse jtkusuutlikkust. Kui aastakmnete
eest tlgendati sstva metsamajanduse
olemust ennekike puidu
kasvatamise ja puiduvaru mahu silimise
seisukohast, siis praegu sisaldab jtkusuutlikkuse
miste nii majanduslikku,
koloogilist, sotsiaalset kui ka kultuurilist
mdet.
Seni, kuni ei ole head jtkusuutlikkuse
definitsiooni, ei saa seda ka piisavalt hsti
analsida. Praegu on tarvitusel kll vga
palju jtkusuutlikkuse hindamise meetodeid
ja mudeleid, kuid ainuiget metoodikat
pole. Praktikas ongi seega mistlik
hinnata metsanduse eri aspekte eraldi ning
kui tuleb ette probleeme, siis nendega tegelda
ning vtta kasutusele meetmeid.
ksikute nitajate muutused annavad
mrku, et tuleks rakendada abinusid.
Oluline on teha otsuseid tavaprasest
raamatupidamise arvestusperioodist
(ks aasta) pikema aja kohta. Niteks
raiemahtu ja juurdekasvu vrreldes ei
ole mistlik absolutiseerida he kalendriaasta
tulemust ja teha selle phjal lplikke
jreldusi. Hinnanguid andes tuleb
jlgida seda, mis on toimunud enne ja
mis toimub prast vaatlusalust aastat.
Analsitud nitajatele ja nende dnaamikale
tuginedes vib elda, et tenoliselt
suudetakse Eestis tagada metsamajanduse
koloogiline jtkusuutlikkus
ning hoida metsakossteemide stabiilsust.
Lootust on tagada ka majanduslik
jtkusuutlikkus, kuid ksnes aktiivse ja
eduka majanduspoliitika abil, teavitades
ja koolitades metsaomanikke, kasutades
finantsmajanduslikke ja traditsioonilisi
seadusandlikke vahendeid. Vahendite
rakendamisel tuleb kindlasti arvestada
aga metsamajanduse kui tegevusala spetsiifikat
[1].
mida on andnud arEngukava raamEs tEhtud
uuringud?
Maailmamajanduses ja Eesti hiskonnas
toimuvad muutused, millele Eesti metsandus
peab reageerima. Maailmamajandus
globaliseerub, metsatstusvimsused
koonduvad tarbijate lhedusse (Hiina,
India) vi sinna, kus on odavam tooraine
(Luna-Ameerika, Kagu-Aasia).
Mehaanilise metsatstuse toodangu
nudlus on psinud Eesti sihtturgudel
umbes niisama suurena. Tootmise asukoha
otsustab tootjate konkurentsivime.
Phjamaade ekspertide arvates on siin
eelised Venemaa ja Ida-Euroopa tootjatel.
Tnu ldisele nudlusele peaksid
Eesti puiduttlejad suutma oma tegevusmahtu
hoida. Senisest veelgi olulisemaks
muutuvad sisemaised tegurid,
nagu tooraine pakkumine, tjukulude
muutus ja ldine majanduskeskkond.
Metsandusliku majandustegevuse otsuseid
teevad ennekike metsaomanikud ja metsandusettevtted, lhtudes oma
huvist ning vimalustest. Avalik sektor
saab luua neile sobiva tegutsemiskeskkonna
ning suunata otsuseid, et need
vastaksid ka hiskonna kui terviku huvidele.
Eesti metsanduse tulevik oleneb
teadmistest ja oskustest, seetttu on eriti
vtmevaldkondades vajalikud uurimis- ja
arendust. Uuringud aitavad teha otsuseid,
arendust aga edendada ettevtete
tootmistegevust. Nii metsamajanduses
kui ka puiduttlemises ei ole enam
mrav ttajate arv, vaid nende kvalifikatsioon.
ppeasutuste ja ettevtete
koost peavad tagama oskused ja pdevuse,
et tulemuslikult ttada [2].
levaade Eesti metsavarudest toob
vlja alljrgnevad seadusprasused:
1. Suurenenud on kuni 20-aastaste
noorendike, eelkige lehtpuistute pindala.
Sajandivahetuse suured raielangid
on metsastunud, osa noorendikke on lisandunud
ka pllumajandusmaade metsastumise
tttu. Kuna valdavalt toimub
uuenemine lehtpuuliikidega, on lehtpuunoorendikke
okaspuunoorendikest
enam.
2. Suurenenud on le 6080 aasta
vanuste puistute osakaal, seega metsad vananevad.
3. Vhenenud on 2140-aastaste noorte
metsade pindala. Eelkige on selle
phjus rmiselt vikese intensiivsusega
metsamajandus 1960.1980. aastatel.
Raiuti vhe ja noori metsi ei tekkinud,
edenes pllumajandus ja pllumajandusmaa
metsastumine vhenes oluliselt.
4. Kahanenud on metsata metsamaa
osakaal, eriti okaspuu osas. Vanad langid
on metsastunud (metsastatud), uusi lisandub
vhe, sest raiemaht on tunduvalt
viksem [1].
Metsanduse arengukava koostamise
aluseks on ka paljud teised analsid,
uurimistd ja eksperdihinnangud; otseselt
kava koostamise raames tellitud
uuringutest saab levaate keskkonnaministeeriumi
kodulehelt.
Metsanduse arengukava alused
Mis on ldse metsandus? Oleme metsandust
mistnud erinevalt ning sageli
puudub selge arusaam selle sisust.
Seetttu mratleti juba arengukava
koostamise lhtelesandes metsanduse
miste. Metsandus on metsamajandust
ja metsatstust hlmav majandusharu,
mille all mistetakse metsade kasvatamist,
kasutamist, kaitset, puidu transporti
ja -ttlemist ning neid toetavaid
metsanduslikku haridust, metsateadust
ja kommunikatsiooni.
Arengukava koostamist suunavas komisjonis
lepiti kokku peamistes eesmrkides.
Arengukava phieesmrk on tagada
metsade tootlikkus ja elujulisus ning
mitmekesine ja thus kasutamine. Selle
sihi saavutamiseks on olulised jrgmised
vtted.
1. Pikas perspektiivis kasutatakse puitu
kui taastuvat loodusvara puidutstuses
ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.
2. Et hoida metsade tootlikkust, tehakse
metsauuendustid vhemalt poolel
uuendusraiealadest.
3. Et hoida ohustatud ja Eestile omaste
liikide populatsioonide head seisundit,
vetakse kaitse alla vhemalt 10% metsamaa
pindalast; oluline on tagada rangelt
kaitstavate metsade suurem osakaal.
Selleks et tagada metsamajanduse elujulisus,
tuleb metsavarusid kasutada
jtkusuutlikult. Selle phikriteerium on
pikas perspektiivis kasutada metsavarusid
vimalikult htlaselt juurdekasvu
ulatuses. Eestis on eesmrk kasutada
1215 mln. m3 metsamaterjali aastas.
Metsade kasutus juurdekasvu piires
tagab hiskonna jaoks pideva tulu ja
mets on seejuures vimeline pakkuma
majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna-
ning kultuurihvesid. Psiva puiduvoo tagamiseks on thtis metsi aktiivselt majandada,
see hlmab uuendamist, kasvatamist,
kasutamist ja kaitset.
eraMetsandus suureMa thelepanu alla
Eestis on erametsade osakaal maailma
kontekstis tavapratult suur. Maailma
metsadest on vaid 20% eraomandis,
Eestis on see protsent kaks korda suurem.
Kui riigimetsade majandamisel
on pikaajalised traditsioonid ja sihid
selged, siis paljudel erametsaomanikel
tavad ja oskused veel puuduvad.
Seetttu arvestab arengukava varasemast
rohkem erametsaomanike ettepanekute
ja huvidega.
Erametsaomanikke ei tuleks suunata
mitte sunnimehhanismide kaudu, vaid
tekitades neis kindlustunde ning motiveerides.
Vhendada tuleb vikeomanike
hirmu eksida mne seadusestte
vastu lihtsalt teadmatusest. Niteks ei
pea omanikud arengukava kohaselt kuni
viiehektarise metsa omatarbeliste raiete
puhul mrama raieliiki ega teavitama
sellest keskkonnaametit.
Arengukava neb metsaomanikele ette
hulganisti toetusi. Toetatakse metsade
inventeerimist ja metsamajanduskavade koostamist, metsade uuendamist ja metsakultuuride
hooldamist ning kuivendus-
ja teedevrgu korrashoidu. Samuti
antakse rahalist abi nustamise ja histutegevuse
jaoks. Riiklikud toetused on
selleks, et motiveerida metsaomanikku
tegema pikaajalisi investeeringuid ja
alustada ettevtlusega. Arengukava seab
eesmrgiks suurendada oluliselt metsahistutesse
kuuluvate metsaomanike
hulka ja metsahistute kaudu mdud
puidu mahtu.
kas ja kuidas Mjutada Metsavarude kasutust?
Viimase 15 aasta suurim metsakasutuse
mjutaja on olnud maareform ja eraomandi
teke. Kuna enamjagu kpseid
metsi tagastati vrdlemisi lhikese aja
vltel, on mistetav, et erametsaomanikud
kasutasid metsavarusid judsamalt
sajandivahetuse algusaastatel. Ressursi
tarvituselevtmise eeldus on nudlus
selle jrele. Eesti Vabariik ei ole pstitanud
eesmrki olla mrav nudluse tekitaja
turul, samas on siiski juliselt sekkutud,
piirates ressursi kasutuselevttu.
Arengukava koostades oldi seisukohal,
et ka edaspidi peaks riigil olema vimalus pidurdada metsavarude lemrast
ja pikas perspektiivis jtkusuutlikku taset
letavat kasutust. Selleks esitab keskkonnaministeerium
vabariigi valitsusele
levaated eelneva kmneaastase perioodi
metsaressursi kasutamisest, vajaduse
korral koos ettepanekutega, kuidas
varude kasutuse mahtu suurendada vi
vhendada. Seaduses stestatud piiranguid
muudetakse senisest paindlikumalt
metsakasutuse eesmrkide saavutamise
alusel. Kui riik tepoolest otsustab metsaressursi
tarvitust piirata, siis peab see
olema paindlik, phjendatud ning tuginema
pika perioodi vaatlusandmetele.
Kliimamuutused ja mets
Metsadel on oluline osa ssinikuringes:
elutegevuse kigus eemaldavad nad atmosfrist
ssinikdioksiidi, akumuleerivad
suurema osa ssinikust puutvedes
ning toimivad seelbi kui CO2 sidujad.
Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt
on metsa ja metsanduse toime kige
thusam siis, kui metsal on pidevalt suur
juurdekasv ning saadavat puitu kasutatakse
kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia
allikat rohkem CO2 tekitavate
toodete ja energiaallikate asemel.
Kliimamuutuste mju Eesti metsadele
ja metsamajandusvtetele ei ole
phjalikult uuritud. Nende muutuste tagajrjel
vib muutuda liikide loodusliku
vaheldumise suund. Sel juhul peab
metsandus oma tegevust korrigeerima.
Uuendusraiete vanus leitakse ja raieid
kavandatakse philiselt puistute kasvukigu
ennustuste jrgi, seejuures tuleb
arvesse vtta vimalikke kasvukigu ja
kahjustuste dnaamika muutusi.
Puidu kasutamine aitab leevendada
kliimamuutusi, kuna puidus talletunud
ssinik eemaldatakse mingiks ajaks ssinikuringlusest.
Ssiniku talletumise
kestus puidutoodetes oleneb toote liigist
ja vib ehitustoodetes letada pool sajandit.
Puitehitiste elutskli lpus saab
puitu (taas)kasutada ktusena, nnda
ei kaasne olulisi energiakulutusi. Puidu
kasutamine muude materjalide asemel
aitab vhendada fossiilsete ktuste ja
mittetaastuvate loodusvarade tarbimist. Seetttu tuleks suurema CO2 emissiooniga
toodete ja energiaallikate asemel
rohkem kasutada metsast saadavat puitu
kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia
allikat.
metsad ja KesKKonnaKaitse
Metsal on oluline roll elu
ja looduskeskkonna
hoius. Looduse mitmekesisuse
kaitse seisukohalt on olulised rangelt
kaitstavate metsade vrgustik ja selle
puhveralad. Majandusmetsades hoitakse
jrgmisse raieringi lamapuitu, silikpuid
ja psti seisvaid surnud puid.
Kaitsealade ja kaitsealuste liikide psielupaikade
puhvertsoonid peavad tagama,
et ei hiritaks sihtkaitsevndites ja
reservaatides elavaid kaitsealuseid liike.
Keskkonnaseisundi hoiuks saab mrata
metsa kaitsefunktsioone ka planeeringute
kaudu kohaliku omavalitsuse tasandil.
Vee ja pinnase kaitseks on metsaseaduses
stestatud lisakriteeriumid metsamajanduse
jaoks.
1996. aastal hlmasid rangelt kaitstavad
metsad ligi 57 220 hektarit,
2010. aastaks on selliste metsade pindala
suurenenud ligi 210 000 hektarini.
Endistviisi on eesmrk saavutada, et
rangelt kaitstavad metsad vtaksid enda
alla vhemalt 10% metsamaa pindalast.
Mitmesuguste kaitsepiirangutega alasid
on Eesti metsades statistilise metsade
inventuuri andmetel 31%. Et siliksid
Eestile omased metsaliigid, peab rangelt
kaitstav metsamaa olema tpoloogiliselt
esinduslik.
Looduse mitmekesisuse kaitse on avaliku hve loomine. Eraomanikul on kohustus
seaduse alusel kehtestatud piiranguid
jrgida. Keskkonnateenused on hved,
mida inimesed saavad keskkonnakasutuse
kaudu. Vaid majanduslikult jtkusuutlik
maaomanik suudab hiskonnale
keskkonnahvesid pakkuda. Kui majanduskeskkond
vimaldab metsaomanikul
tegutseda efektiivselt, puudub vajadus
tema majandustegevust toetada.
Kuna taustauuringute jrgi on kaitsealade
metsade majandamispiirangud
liiga jigad, siis on piiranguvndis
kavas rakendada senisest paindlikumat
vrtusphist majandamist vimaldavaid
abinusid.
Millised on arengukava peaMised snuMi d
jrgMi seks kMneks aastaks?
Aasta 2011 on rahvusvaheline metsa-
aasta, mille eesmrk on propageerida
jtkusuutlikku metsamajandust.
Metsade kasutamise puhul rhutatakse
sihti parandada inimeste elukvaliteeti.
Metsanduse arengukava koostamisel
on silmas peetud neidsamu vrtusi,
mida tunnustavad maailma metsandust
suunavad organisatsioonid.
Eesti metsades ja metsandusel on
kik eeldused pakkuda hiskonnalemajanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid
ja koloogilisi hvesid. Metsateadlaste
ettepanekute jrgi on arengukavas
jrgmise kmnendi raiemahuks kavandatud
1215 miljonit kuupmeetrit aastas.
Nii palju puitu kasvab igal aastal
juurde. Oluliseks peetakse metsamaa
aktiivset uuendamist. Selle mahtu tahetakse
looduslikult uuenevate alade
arvelt tunduvalt suurendada.
Eraomandi kasutamise suunajana
peaks riik erametsaomanikke senisest
rohkem usaldama. Kui riigil on vaja
sekkuda, tuleks otsused teha paindlikult,
lhtudes pikaajalistest vaatlustest.
Arengukava juhtmte on metsade kui
elu- ja looduskeskkonna, sh. looduslike
protsesside kaitse ja Eestile omaste liikide
elujuliste populatsioonide hoid.
Et edaspidigi tagada metsamajanduse
ja puidutstuse kui Eesti majanduse,
keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt
olulise sektori konkurentsivime,
on vltimatu kujundada soodus ettevtluskeskkond,
luues selleks analoogilised
vimalused kui naaberriikides.
Erametsade majandamist arendatakse
eraalgatusel phineva jtkusuutliku
histulise tugissteemi kaudu.
Metsasektori ettevtete konkurentsivime
tagab suurema lisandvrtusega
toodete tootmine, uute, teadmisphiste
ja efektiivsete tehnoloogiate rakendamine
ning thus tootearendus ja turundus.
Kogu see tegevus eeldab kvalifitseeritud
tju (spetsialistide) koolitamist
ja tienduspet. Metsandusharidus
peab vastama ndisaja nuetele, seda
on vimalik tagada kutseppeasutuste,
likoolide ja metsandussektori ettevtete
aktiivse koostga. Endisest olulisem
on elukestev pe ning tiskasvanute
tiendus- ja mberpe. Mistagi
tuleb soodustada teadustd ja arendustegevust,
et teadmisphiste otsuste
abil suurendada metsanduse konkurentsivimet.
Kuna metsandus on riiklikult thtis
majandusvaldkond, siis on metsanduse
arengukava valminud koosts
metsanduse huvirhmade, teadlaste ja
valitsusasutustega. Arengukava kohta
tehakse keskkonnamjude strateegiline
hindamine. Lpliku hinnangu metsanduse
arengukavale aastateks 2011
2020 annab riigikogu.
Allikad
1. Metsanduse jtkusuutlikkuse hindamine. Eesti Maalikool,
2009.
2. Eesti metsasektori makrokonoomiline anals. Eesti
Maalikool, 2010.



Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet