Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



artiklid
kskiksete inimeste hulk on vhenenud

Tnavu augustis tehtud uuringu jrgi on ha rohkem neid inimesi, kellel on oma arvamus metsanduse kohta.

Ksitleti tuhandet inimest
Eesti metsaselts tellis uuringu, et saada tagasisidet metsasektori kommunikatsioonile ja levaadet Eesti elanike arusaamadest metsasektorist. Uuring tehti tuhande tiskasvanu seas tnavu augustis telefoniksitlusena. Vastajad kuulusid vanusevahemikku 1574 eluaastat, valikus oli lhtutud elanikkonna sotsiaaldemograafilistest proportsioonidest. htlasi peeti silmas elanike arvu ja rahvuse mdusuhet maakondades.

Ksimustik oli jaotatud kolmeks teemakogumiks: ldhinnangud, metsa/puidutstuse kuvand ja suhtumine neisse ning kommunikatsioon. Enamik esimese ja kolmanda jaotise ksimusi oli esitatud ka 2008. ja 2009. aasta uuringutes, see vimaldas krvutada eri aastate tulemusi omavahel. Mullu ja tnavu tehtud uuringute tulemuste vrdlus ei nita prdelisi muutusi, ent siiski on mrgata mningaid arvamusnihkeid positiivsemas suunas. hinnang metsade seisundi muutuste Kohta Hinnates Eesti metsade seisukorda viimase viie aasta jooksul, arvas 24% vastajatest, et olukord on paranenud, 35% meelest on seisund jnud samaks ja 33% arust on see halvenenud (tabel 1). 2009. aastaga vrreldes on tunduvalt rohkem inimesi seisukohal, et olukord on jnud samaks. Mnevrra vhem kui mullu on neid, kellel ei ole mingit arvamust metsanduse kohta. See thendab, et inimesed on saanud infot ning langetanud selle phjal mingi otsuse metsade seisundi kohta. Kokku vttes vib elda, et ldhinnangu jrgi on metsade seisund sama mis mullu. Vanuse poolest olid vastajad jaotatud kolme rhma: 1534-aastased, 3554-aastased ning 5574 aastat vanad. Kige positiivsemalt hindas metsade seisukorra muutust noorim vanuserhm: 31% meelest on muutused olnud positiivsed. Sellest vanuserhmast 7% ei osanud hinnangut anda, see oli kige viksem osakaal vrreldes teiste vanuserhmadega. Vanimad vastajad olid kige kriitilisemad knealuste muutuste suhtes. Vaid 14% neist oli arvamusel, et metsade seisund on paranenud, seevastu metsa peab Eestis olema selleks, et seal puhata ja saada vrsket hku. Metsahoiu pooldajad arvasid, et puidutarvitusega ei vi liialdada ning et metsa hoid peab olema kontrollitud. Nende meelest tuleks puitu kasutada vhem, aga paremini, ning anda puidule lisavrtus. Laiema puidutarvituse toetajate phjendus oli see, et kui raieid ei tehta, siis mets rikneb raiuma peab siis, kui puistu on saavutanud kpsuse. Raiet tuleb teha vanades ja halva kvaliteediga metsades ning puhastada mets mdanevatest puudest. Samuti leidsid nad, et kui mets taastatakse sama vrtuslikuna, siis on puidu tarvitus thtsam ning et sellest lhtudes kasutatakse metsa tegelikult liiga vhe. Raiumise ja hoiu vahel tasakaalu otsijad selgitasid, et nii raiuda kui ka silitada tuleb mistlikes piirides: mlemad on vajalikud, et hoida tasakaalu. Metsatstus kui Maaelu hoidja Ksitluses hinnata palutud Eesti metsa/ puidutstuse kuvandi neljast tunnusest peeti kige omasemaks maaelu hoidjat. Sellega nustus vi ldjoontes pooldas seda 40% vastanutest. Siiski ei tulnud kski tundemrk teiste taustal selgelt esile. Teaberikkam on vast see, milliste tunnuste kohta oskab enamik vastajaid midagi arvata (maaelu hoidja) ja mille kohta pigem mitte (innovaatilisus). Statistikaameti 2009. aasta andmete jrgi eksportis metsatstus mitu korda rohkem, kui importis. Aga teiste kaupade puhul oli see nitaja vastupidine: sissevedu oli mrksa mahukam kui vljavedu. Ksitluses tundsime htlasi huvi, mida teatakse puidu ekspordist ja impordist. Metsamaterjali vliskaubanduse kohta arvasid kigi vastajarhmade esindajad lekaalukalt, et eksport letab impordi. Lausa 74% metsanduse krgharidusega vastajatest arvas, et eksport letab impordi. Kige enam jid sellele ksimusele vastamisega htta metsaomanikud vi tema pereliikmed ning metsasektori ttajad. Raielank tekitab negatiivseid eMotsioone Metsamajandusega seostusid vastajate jaoks eelkige metsaraie ja puidu mk, eksport ja import, neid nimetas 51% ksitletutest. Seejrel toodi esile metsa kasvatamine, hooldus ja hooldusraie ning puidu ttlemine. Kige vhem seostati knealuse valdkonnaga metsamajanduse planeerimist ja uuringuid ning -kuivendust ja metsateede hooldust. Huvitaval kombel ei pidanud mitte kski metsanduse krgharidusega vastaja metsamajandustegevuseks ennekike metsamajanduse planeerimist ja uuringuid. 10% nimetas ka muid variante, peamiselt kttepuude varumist ja metsaandide korjamist. ldiselt meenus selle ksimuse puhul paljudele kigepealt metsa iseolemine ja metsas kimine, kuid samas ei seostatud seda puhkemajandusega. Ksitluses taheti muu hulgas teada, milliseid tundeid tekitab raielank (tabel 3). Esmane emotsioon oli valdavalt negatiivne. Ebameelduvusena tajus seda 46% ja hoolimatusena 31% vastajatest. Valdavalt hid tundeelamusi on sel puhul kogenud 18% vastanutest: nende meelest on raie metsa kpsuse tunnus, ksiti on puit nnda saanud lisandvrtuse. Positiivne suhtumine oli lekaalus vaid metsanduse krgharidusega vastajatel. Ilmsesti ei seostata raielanke praegu metsavargustega (vaid 2% vastanutest tajus raiet vargusena). Mistagi ei ole metsavargused enam ammu probleem. Need, kes vastasid muu, on tpsustanud, et raielangi ngemisest tekkiv emotsioon oleneb sellest, kuidas on raielank tehtud, ning oldi lootusrikkad, et peagi on sealt vimalik korjata metsmaasikaid vi -vaarikaid. isiklik side Metsaga on tugevnenud Metsandusinfo kanalite seas (tabel 4) on suurim osathtsus isiklikul kogemused, trkiajakirjandusel ja televisioonil. 2009. aastaga vrreldes on tunduvalt suurenenud trkiajakirjanduse osakaal. ha mravam on isiklik kogemus, seega kiakse metsas jrjest rohkem. Ilmselt seetttu suheldakse ka spradega sel teemal agaramalt ning saadakse neilt rohkem metsandusinfot. Kahe kolmandiku vastajate arvates kajastatakse metsandussektoris kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid uudiseid. Kmnendik ksitletutest tajub neid uudiseid enamasti headena, aga neljandik ldjuhul halvana (see vib olla seotud ldise majanduslangusega). 2008.2010. aastate uuringud nitavad metsandusinfo leviku kahte tendentsi. Jrjepidevalt on suurenenud nende inimeste hulk, kelle jaoks on metsandusteavet lihtne leida, kuid paraku on ha rohkem ka neid, kelle meelest ei ole metsandusinfot kllaldaselt. 35% vastanutest, ennekike nooremad krgharidusega eestlased, on ise otsinud teavet. Enamik infootsijaid (91%) on hankinud teavet internetist, enamjaolt (77%) on info ka leitud (2009. aastal arvas nnda 69%). Metsandust ksitlevatest kodulehtedest on enim (69%) kasutatud RMK kodulehte. Teeb rmu, et teabe hankimine internetist on ha levinum ja hlpsam. Vrreldes mulluse uuringuga vahetasid ldises pingereas kohad internet ja televisioon. Internetti eelistab 44% vastanutest, televisiooni 38%. Samamoodi kui 2009. aastal ilmnes, et need, kes ise infot ei otsi, eelistavad telesaateid, kuid teiste arvates on parem variant luua internetis htne metsandusalane infoportaal. Tismahus leiab uuringu Eesti metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi metsanduse kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet