Eesti Looduse fotov�istlus
4/2010



artiklid
Kas saemeestele jtkub td?

Uue metsanduse arengukava jaoks oli vaja selgitada puidupakkumise stsenaariume Eestis aastateks 20112012. Tutvustame tulemusi.

Termini puidupakkumine selgituseks
2008. aasta Eesti Metsa kevadnumbris on ilmunud kirjutis, kus on ksitletud vimaliku raiemahu arvutusi 20012010 metsanduse arengukava tarbeks. Artikli lpus on tdetud, et varsti algab uue arengukava ettevalmistus, mille kigus tuleb samuti anda levaade puidutarvituse vimalustest.

Mdunud on le kahe aasta ja metsanduse arengukava aastateks 2011 2020 on peaaegu valmis saanud ning sisaldab ka levaadet metsavarudest ja nende kasutusvimalustest. Kui eelmises arengukavas oli juttu vimalikest (optimaalsetest) raiemahtudest, siis nd rgitakse puidupakkumise eri stsenaariumidest. Termin puidupakkumine sobib toodud arvude iseloomustamiseks paremini kui raieprognoos vi vimalik raiemaht, sest lisaks metsavaru olemile oleneb raiemaht olulisel mral puiduturu olukorrast, hinnatasemest ja turuosaliste kitumisest. Erinevalt varu olemist on aga lhema kmne aasta turusituatsiooni peaaegu vimatu ennustada. Puidupakkumise suuruse (mahu) mravad phijoontes metsavarud ja raienormatiivid. Metsavarusid iseloomustab metsade liigiline koosseis ning jaotus vanuse ja boniteediklassi jrgi ning puistute kvantitatiivsed nitajad. Raienormatiividest on olulisemad uuendusraiet lubav vanus ja/vi diameeter, sest uuendusraietega varutakse kolmveerand raiutavast puidust. Harvendus, valik ja sanitaarraieid ksitlevatel reeglitel on teisejrguline thtsus. millised on eesTi meTsavarud? Arvutustes on lhtutud statistilise metsainventuuri (SMI) 2004.2008. aasta inventuuride andmetest, igal aastal on vrdne kaal. SMI 2008. aasta aruande jrgi on Eestis metsamaad 2 197 400 hektarit. Metsamaast on metsaga kaetud 2 063 000 hektarit ehk 94%. Lagedaid ja selguseta alasid on 134 700 ha ehk 6% metsamaast. Metsamaa ldtagavara on 442,5 miljonit tihumeetrit ja metsade aastane juurdekasv 12,1 miljonit tihumeetrit. Metsamaa keskmine hektaritagavara on 201 tihumeetrit. Metsade jagunemisest enamuspuuliigiti annab levaate joonis 1. Viimaste aastakmnete jooksul on jrjekindlalt vhenenud okaspuupuistute ja suurenenud lehtpuupuistute osakaal. Eelkige on okaspuude suhteline vhenemine toimunud kuusikute arvelt ja see tendents on jtkuv. Phjuseks on eelkige pllumaade, kuid ka mne okaspuu, eelkige kuuse, lageraielankide metsastumine lehtpuudega. Tabelis 1 on toodud kasvava metsa tagavara jagunemine puuliigiti. Mingi puuliigi puistute tagavara osakaal metsade tagavarast enamuspuuliigina ei lange kokku sama puuliigi osakaaluga koosseisuliigina (puidu osakaal). Eriti ilmneb see mnni ja kuuse nitel. Mnnikud hlmavad 38,5% metsade tagavarast, kuid mnnipuit ksnes 30,7% puiduvarust. Vastupidine on olukord kuusega: kuusikud hlmavad ainult 17,8% metsade tagavarast, kuid kuusepuit 23,7% puiduvarust. Mnnid kasvavad eelkige mnnikutes, ent kuuske leidub kllalt olulisel mral kigi puistute koosseisus, sageli teise rindena. See avaldub ka raiemahus. Et suurendada mnnipuidu raiet, tuleb rohkem raiuda mnnikuid, kuid kuusepuidu raie suurendamiseks piisab ldisest raiemahu kasvust. MajandusMetsad, kaitstavad ja rangelt kaitstavad Metsad Mets ei ole ainult tstuse ja energeetika toorainebaas, vaid ka oluline keskkonnakujundaja, paljude taimede kasvukoht ja loomade elupaik, koht, kus puhata ja lgastuda. Praegu liigitatakse metsi majandusmetsadeks (endine tulundusmets), kaitstavateks metsadeks (varem kaitsemets) ja rangelt kaitstavateks metsadeks (endine hoiumets). Majandusmetsi majandatakse metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud igusaktide alusel. Kaitstavate metsade puhul on looduskaitse- vi metsaseaduse alusel kehtestatud mitmesugused lisapiirangud. Niteks kalda piiranguvndis on piiratud lageraielangi suurus, mis ei vi letada kahte hektarit. Kaitsealade piiranguvndis vib aga uuendusraie olla ldse keelatud vi on lubatud turberaie nii pika aja jooksul (40 aastat), et mnes kasvukohatbis pole tegelikult mtet raiuda, sest metsa uuenemine ei ole tagatud. Rangelt kaitstavate metsadega on kik selge: seal ei ole majandustegevus lubatud. Metsade jaotus majandamisvimaluste jrgi on toodud joonisel 2. Siia vib lisada, et eelmise arengukava tegemise aegu oli hoiumetsi 6,1% ja kaitsemetsi 16,1% pindalast. 2008. aasta andmetel oli 368 000 hektarit (16,7% metsamaast) selliseid metsi, millel omanik sisuliselt puudus. Seetttu pole neid tegelikult majandatud juba viimased 20 aastat. Kuigi alates eelmise aasta teisest poolest on ajutiselt riigi omandis olevaid maid hakatud hoogsalt erastama ja riigistama (RMK kasutusse), ei ole need toimingud veel kaugeltki lppenud. kpsete Mnnikute puudust ei ole lhi Ma poolsajandi jooksul karta SMI andmetel tehti 2003.2007. aastal 95% uuendus- ja 77% harvendusraietest majandusmetsades. Jrelikult annavad need vhemalt 90% raiutavast puidust. Seega on majandusmetsade roll puidupakkumise kujunemisel lioluline. Joonistel 36 on kujutatud majandusmetsade (tulundusmetsade) mnnikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute vanuseline jaotus, kusjuures on lisatud ka nn. ideaalse jaotuse joon. Ideaalse vanuselise jaotuse korral oleks tagatud pidev htlane metsakasutus (uuendusraie), seda praegu kehtivate kpsusvanuste korral ja eeldusel, et puistu raiutakse kmne aasta jooksul prast kpsusvanuse saavutamist. Rastriga on thistatud vanuseklassid, kus uuendusraie on lubatud vanuse jrgi. Mnnikute vanuseline jaotus on rmiselt ebahtlane (joonis 3), seda iseloomustab kuni 50-aastaste metsade vajak ja vanemate, sealhulgas kpsete puistute suhteline rohkus. Kpsete puistute suur pindala on osalt tingitud igusaktide muudatustest: 2007. aasta metsaseaduse jrgi vhendati enamiku mnnikute kpsusvanust, kusjuures IIIV boniteediklassi puistutes 20 aastat. Seetttu koondub suur osa kpsest metsast just nendesse boniteediklassidesse. Mnnikute puhul ei kaasne puistute suhteliselt suure vanusega olulist puidukvaliteedi vhenemist, mistttu suur raiekpsete puistute pindala ei ole kiiret lahendust nudev probleem. Kpsete metsade puudust ei ole karta lhima poolsajandi jooksul, sest le 50% mnnikute vanus jb vahemikku 5190 aastat, kuid siis saabub ha svenev langus. 1150-aastasi metsi on pindalalt 2,5 korda vhem kui 5190-aastasi ja seda vajakut ei ole vimalik mitte kuidagi tita. Kpseid KuusiKuid ja haaviKuid on praegu palju, Kpseid KaasiKuid leidub ohtralt Kahe- Kmne aasta prast Kuusikud jagunevad vanuse poolest (joonis 4) tunduvalt paremini kui mnnikud, kuigi ka siin on rohkem vanu metsi. Hoolimata kuusikute kllaltki intensiivsest raiest on optimaalsest enam kpseid puistuid. Erinevalt mnnikutest tekib sellest olulist majanduslikku kahju, sest vanemad metsad, eriti viljakamates kasvukohtades, on vastuvtlikud mitmesuguste kahjurite suhtes. Vrdlemisi palju on ka juba lagunevaid puistuid. Kuigi raiekpsete metsade olem lhiaastakmnetel vheneb, saab prognoosida vanuselise struktuuri stabiliseerumist; sellist puidukasutuse vhenemist nagu mnnikute puhul ei ole kaugemas tulevikus oodata. Thelepanu tuleb aga juhtida kuuse lagedate alade suurele pindalale: seda on kolm korda normaalsest enam. hegi teise puuliigi korral ei ole sellist olukorda. Kuusikuid on raiutud intensiivselt, kuid metsade uuendamisele on pratud tunduvalt vhem thelepanu. Loodus ei salli thja kohta: kui ei istutata kuuske, tuleb asemele mni teine puuliik: kask, haab vi lepp. Kaasikute vanuseline jaotus (joonis 5) on mneti sarnane mnnikute jaotusega, kuigi ei ole nii ebahtlane. Kpseid metsi on suhteliselt vhem, aga lhima 20 aastaga saab raiekpseks kige arvukam kaseplvkond. Erinevalt mnnist vheneb kpsete puistute pindala juurdekasv 30 aasta prast, mitte 50 aasta mdudes. Tavapraselt vhe on 1130-aastasi metsi, kuid optimaalsest enam on kuni 10-aastasi noorendikke ja selguseta alasid. Phjuseks ei ole mitte kaasikute ulatuslik raie, vaid okaspuu lageraielankide uuenemine kasega, vhemal mral ka pllumajandusmaa metsastumine. Haavikutele (joonis 6) on iseloomulik kpsete ja leseisnud puistute rohkus, kuid ka kuni 10-aastaste noorendike suur pindala. Vga vhe, optimaalsest pea aegu neli korda vhem, on 1130-aastasi metsi. Kuna haavikuid on raiutud optimaalsest tunduvalt vhem, ei ole vanade metsade pindala vhenenud soovitud kiirusega. Kui aga neid oleks raiutud arengukava mahus, siis viks noorendike pindala nitav tulp olla praegusest vhemalt kaks korda krgem. Samamoodi kui kasel ei ole ka kik haavanoorendikud tekkinud haavikute raie tttu, vaid oluline osa neist on tekkinud kuuse, aga ka kase raielankidele. Mets, mida saame raiuda lhimate aastakmnete jooksul, kasvab praegu ja on juba vlja kujunenud. Me ei saa seda juurde tekitada ega oluliselt muuta, kehtestatud reeglite abil saame majandamist ja kasutamist ksnes suunata. Praegu raiekpsed mnnikud on valdavalt trganud veel ajal, kui Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu, kuusikute kasv on saanud alguse esimese Eesti Vabariigi ajal, kaasikute noorus jb Teise maailmasja aegsetesse ja jrgsetesse segastesse aegadesse. Oma praeguse tegutsemisega mrame aga suuresti ra, millist metsa on vimalik kasutada jrgmistel plvkondadel. Kolm puidupaKKumise stsenaariumi Vltimaks olukorda, kus ht raienumbrit eelmises arengukavas fetieeriti, arvutati seekord Eesti maalikooli metsateadlaste soovitusel puidupakkumine kolme stsenaariumi jrgi: 1) aktiivne puidupakkumine, 2) mdukas puidupakkumine ja 3) vhenev puidupakkumine. Aktiivse puidupakkumise korral eeldatakse, et rangelt kaitstavate ja kaitsealuste metsade osakaal ei muutu, maareform on edukalt lpetatud ja kik metsad on leidnud peremehe. Kaitstavate metsade kasutusmr knib 75%-ni majandusmetsade kasutusmrast. Uuendusraiete aluseks on tabelis 2 toodud kpsusvanused/ kpsusdiameetrid. Mduka puidupakkumise korral seati tingimuseks, et rangelt kaitstavate metsade osakaal on suurenenud 10%-ni metsamaa pindalast. Maareformi ei ole suudetud lpetada ja keskmisena on kasutusest vljas kolmandik praegu reformimata maast. Kaitstavate metsade kasutusmr knib 50%-ni majandustabel metsade omast. Uuendusraiete aluseks olevad kpsusdiameetrid ja nendele vastavad kpsusvanused on antud tabelis 3. Mduka puidupakkumise kpsusvanused/ kpsusdiameetrid on vga lhedased praegu kehtivatele, mistttu praegune olukord on sellega krvutatav, kuigi pris vrdusmrki nende vahele panna ei saa. Vheneva puidupakkumise korral eeldatakse, et rangelt kaitstavate metsade osakaal on 12% metsamaa pindalast. Maareformi ei ole suudetud lpetada ja keskmisena on kasutusest vljas pool praegu reformimata maast. Kaitstavate metsade kasutusmr knib 25%-ni majandusmetsade omast. Uuendusraiete aluseks olevad kpsusdiameetrid ja nendele vastavad kpsusvanused on toodud tabelis 4. Milline oli arvutusMetoodika? Vaatluse all olid kik metsad, olenemata nende omandilisest kuuluvusest. Kik hinnangud pindala kohta phinevad puistute vanuselisel jaotusel enamuspuuliikide viisi boniteediklasside kaupa. Kasutatud on kmne aasta pikkusi vanuseklasse. Uuendusraiete tagavara aluseks on kpsete puistute keskmised hektaritagavarad enamuspuuliigiti boniteediklasside kaupa. Sortimendid on saadud kpsete puistute arvutusliku sortimise jrgi, kasutades A. Padari koostatud algoritme. Arvutused tehti eraldi majandusmetsade ja kaitstavate metsade kohta. Peale rangelt kaitstavate metsade jeti puidupakkumisest vlja Va boniteediklassi puistud ja vhelevinud puuliikide metsad (niteks tammikud ja saarikud). Puidupakkumise eri stsenaariumide korral on vimalikud erisugused kasutusmrad. Et anda vimalikust puidukasutusest paremat pilti, leiti iga stsenaariumi korral kolm vimalikku puidukasutuse skeemi: Maksimaalne puidukasutus: eeldatakse, et kik praeguseks kpsusdiameetri/ kpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse kmne aasta jooksul (kpsuslank). Optimaalne puidukasutus: jtkusuutlik kasutusmr lhima 40 aasta jooksul (20102050). Tagab stabiilse, kuigi aastakmnete jooksul mitte tiesti vrdse puidupakkumise. Et seda leida, kasutati metsa korraldamise juhendi lisas toodud arvestuslangi arvutamise valemeid. Pikaajaline puidukasutus: keskmine aastane kasutusmr kogu raieringi jooksul. Arvutus phineb htlase kasutuse langi arvutamise valemil. Kuigi enamik puidust varutakse uuendusraietega, ei saa pris mda vaadata ka harvendusraietest. Seeprast leiti ka vimalik puidukogus, mis saadaks harvendusraietest. Arvutusse kaasati puistud jrgmiste kriteeriumide alusel: boniteediklass IaIII, mnnikutel ka IV; tius okaspuupuistutel vhemalt 80%, lehtpuupuistutel vhemalt 85%; raie tulemusena saadakse likviidset puitu; aeg harvendusraiest uuendusraieni on vhemalt 10 aastat. Harvendusaste valiti selline, et keskmine puistute tius prast raiet ei langeks alla 70%. Tagavarade arvutus phineb valimisse hlmatud puistute keskmisel hektaritagavaral. Kpsusvanused on puidupakkumise eri stsenaariumide korral erisugused, seetttu arvutati vimalik harvendusraie eraldi aktiivse ning mduka- ja vheneva puidukasutuse korral. levaade puidupakkuMistest Arvutuste tulemuseks oli hulk tabeleid ja jooniseid, mida ajakirja piiratud ruum ei vimalda ties mahus avaldada. htlasi nuaks nendes orienteerumine palju aega ja keskendumist. Seetttu toome kokkuvtliku levaate, mis vimaldab hinnata puidupakkumise eri stsenaariume. Tabelis 5 on toodud vimalik uuendusraie majandus- ja kaitstavates metsades eri puidupakkumiste korral. Erinevus stsenaariumide vahel on enam kui kahekordne. Kuigi osalt on lahknevus phjustatud rangelt kaitstava metsa osakaalu ja maareformi seisu arvelt, on lviosa tingitud uuendusraiet lubavate vanuste erinevusest. Seega on raievanustega mngides vimalik puidupakkumist tunduvalt suurendada vi vhendada ka sama metsavaru olemi korral. Eriti suuresti erineb mnnikute vimalik raie: vrreldes aktiivse kasutusega on mdukas tarvitus peaaegu kaks korda, vhenev kasutus aga lausa neli ja pool korda viksem. Kuid ka kpsusvanused erinevad suuresti. Niteks on teise boniteediklassi mnnikute kpsusvanus aktiivsel kasutusel 72, mdukal kasutusel 86 ja vheneval kasutusel 109 aastat. Tabel 6 annab levaate harvendusraiete mahtudest. Harvendusraie kui metsakasvatusvte oleneb eelkige metsa vanusest ja seisundist; uuendusraie normatiivid ei mjuta kuigivrd. Niteks on harvendusraie potentsiaal viksem aktiivse puidukasutuse korral, eriti okaspuupuistutes. Aktiivse puidukasutuse korral on mnnikute, vhem kuusikute uuendusraie vanus nii vike, et mduka, eriti aga vheneva kasutuse korral tehtaks neis metsades veel harvendust. Tabel 7 nitab raiutava puidu jaotust puuliigiti kigi heksa kasutusmra korral. Vahed eri stsenaariumide sama kasutusmra korral on suured. Kui aktiivse pakkumise maksimaalne tarvitus on vheneva pakkumise samast kasutusest 2,4 korda suurem, siis pikaajalise kasutuse vahe on ainult 1,3 korda. See nitab, et jrgides viksemat raievanust, on metsade praeguse vanuselise jaotuse korral vimalik puidupakkumist lhi aegadel tunduvalt suurendada, kuid pikas perspektiivis taandub see vahe suhteliselt vikeseks. Suurem on erinevus okaspuude korral, kuid nagu juba mrgitud, uuendusraiete vrdluses: okaspuu raienormatiivide vahe on suurem kui lehtpuul. Vime tdeda, et riigil on suur roll puidupakkumise mahu kujundajana, kasutades hoobadena raienormatiive, mitmesuguseid majandamispiiranguid, kuid ka mjutades maareformi kulgu. Joonistel 79 on nidatud raiutava puidu jaotus sortimenditi eri puidupakkumiste optimaalse kasutuse korral. Vaadeldes puidupakkumisi aktiivselt vhenevas suunas, on iseloomulik okaspuupalgi osakaalu vhenemine ja kttepuidu osa suurenemine. Peaphjus on jrjest suuremad kpsusvanused, seda eriti mnnikutel ja kuusikutel, mis vhendavad eelkige okaspuu vimalikku raiet. Kuid raiudes metsa vanemas eas, vheneb ka vrtuslike sortimentide saagis ja suureneb kttepuu osakaal; eriti kehtib see lehtpuude kohta. Thelepanu vib juhtida ka okaspuupalgi pakkumise mahtudele. Aktiivse puidupakkumise korral vib seda sortimenti raiuda 4,5 miljonit tihumeetrit aastas, vheneval puidupakkumisel vaid 2,0 miljonit tihumeetrit. htlane puidukasutus aastakmnete jooksul on ideaal, kuid seda ei toeta mei e metsade vanuseline koosseis Viimasel ajal on vga palju rgitud metsa majandamise jtkusuutlikkusest, eriti RMK kui enamiku riigimetsade majandaja kontekstis. Tegelikult puudutab see aga kiki metsi. Tabelis 8 on esitatud uuendusraiekpsete metsade olem praegu ja vimalik kpsemine kmne, kahekmne ja kolmekmne aasta jooksul. Nide on koostatud majandusmetsade alusel mduka puidupakkumise korral. Kpsuskriteeriumidele vastavaid puistuid on 370 000 hektarit ehk 28% nende pindalast. Puuliigiti on see suhe erisugune, niteks mnnikutest on kpsed 22%, haavikutest aga 65%. Miks see nii on? Eespool oli sellest juttu, kuid kordame: phjused on ajaloolised (eri aegadel on kasvama hakanud eri hulgal metsi), metsanduspoliitilised (kpsuskriteeriumide muutmine) ja majanduslikud (kpseid metsi, eelkige lehtpuupuistuid on raiutud optimaalsest vhem). Kui kaasikud vlja arvata, on ldpilt selline, et kpseid puistuid on tunduvalt rohkem, kui neid igal jrgmisel kmnendil juurde tuleb. Raiudes kik kpsed metsad lhima aastakmne jooksul, saaksime jrgmisel kmnendil teha uuendusraieid ligikaudu kaks korda viksemas mahus. Selline raiemahu kikumine ei ole soovitatav ja mistlik on jtta osa kpsete puistute raie natuke kaugemasse tulevikku. Kuid vga pikalt ei ole vimalik raiet edasi lkata, sest sellega kaasneb oluline majanduslik kahju. Eriti kehtib see viljakates kasvukohtades kasvavate metsade kohta. htlane puidukasutus aastakmnete jooksul on ideaal, ent seda ei toeta meie metsade vanuseline koosseis. Joonisel 10 on toodud RMK metsade nitel mustikamnnikute, sinilillekuusikute ja naadikaasikute uuendusraiel (lageraiel) saadav puidu keskmine hind puistu kasvamiseks (kasvatamiseks) kulunud aasta kohta eri raievanuste korral. Jtkusuutlik raiemaht on kompromi ss optimaalses eas raie Ja vimalikult htlase puidukasutuse vahel Kui raiuda 100-aastane naadikaasik, saame iga puistu kasvatamiseks kulunud aasta kohta kaks korda vhem tulu, kui raiuksime sama metsa 70 aasta vanuses. Palju parem ei ole olukord ka sinilillekuusikutes. Kasvatades kuusikut 100 aastat, on tulu aasta kohta 1,5 korda viksem, kui raiuda mets 60 aasta vanuselt. Vhem kahaneb mustikamnnikute tulukus, kuid neidki ei ole mttekas igavesti kasvatada. Kokkuvtlikult vib tdeda, et jtkusuutlik raiemaht on kompromiss optimaalses eas raie ja vimalikult htlase puidukasutuse vahel. Joonisel 11 on esitatud selle illustreerimiseks ks nide. Optimaalset raiet saab vtta kui keskteed praeguse maksimaalse tarvituse ja pikaajalise htlase kasutuse vahel. Joonis phineb mdukal puidupakkumisel. Tabelis 9 on vrreldud arengukava 20012010 optimaalset raiemahtu, tegelikku raiet aastail 20012007 ja puidupakkumise eri stsenaariume uue arengukava (20112020) jrgi opti maalse puidukasutuse korral. Vlja arvatud kuusikud, on tegelikult raiutud tunduvalt vhem, kui ngi ette arengukava. Mahajmus on svenev, sest 2008. aasta raiemaht oli 5,8 miljonit tihumeetrit ja ka 2009. aastal ei raiutud oletatavasti palju le 6 miljoni tihumeetri. Eriti vhe on kasutatud halli lepa varusid, kuid loodetavasti olukord paraneb puiduenergeetika kiire arengu tttu. Uue arengukava stsenaariumidest on eelmise arengukava sihtarvudele lhim mdukas puidupakkumine, ehkki puuliigiti on erinevused pris olulised. Kuid milliseks kujuneb tegelik raie? Seniste kogemuste phjal ei tasu seda ennustada. Ainult aeg annab arutust.



Enn Prt, keskkonnateabe keskuse metsakorralduse osakonna juhataja

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet