Eesti Looduse fotov�istlus
3/2010



Artiklid
Nulgude kultiveerimisest Jrvseljal

Nulud hlmavad mrkimisvrse osa Eestisse introdutseeritud okaspuuliikidest. Tiheda ja korraprase vra tttu on nad hinnatud
puud pargimajanduses. Jrvseljal hakati nulgusid kultiveerima 19. sajandi lpuaastail.

Esimesed nulud istutati misa ajal Jrvseljal istutati metsalema maja juurde parki koos teiste puudega ka mned siberi nulud (Abies sibirica), palsaminulud (A. balsamea) ning Fraseri nulud (A. Fraseri). Ndseks on vanemad nulud sealt vlja langenud, pargis kasvavad mned nooremad puud. Metskonna keskuse dendropargis leiduvad mned sellest ajajrgust prinevad Fraseri nulud, neist suurima krgus on 19 m ja rinnasdiameeter 61 cm.

Andres Mathieseni andmeil kasvas
Jrvseljal parkmetsas ligikaudu 30-aastasi
nelja meetri krgusi euroopa nulgusid
(A. alba), mis olid esimese rinde kaskede
varjus sna klmakindlad. Kvartalis 308
sirgus paarikmneaastasi ligikaudu he
meetri krgusi kaukaasia nulgusid (A.
nordmanniana). Bernhard Halleri andmeil
oli palsaminulgu istutatud metsas
peamiselt teede rde, euroopa nulgu
ksikult kuuse- ja mnnikultuuridesse
ning vikeste rhmadena ka kvartalisse
309. Sel ajajrgul kultiveeritud euroopa
ja kaukaasia nulud klmusid kik
1939/40. aasta karmil talvel.
Sel ajal metsa istutatud siberi nulgudest
on ndseks silinud vhesed puud
peamiselt teede res. Nii kasvab kvartalis
163 siberi nulg, mille krgus on 27 m
ja rinnasdiameeter 33 cm. Kvartalis 230
rajati 1899. aastal endisele pllumaale
vike siberi nulu puhaskultuur seaduga
1,3 x 1,3 m. Bernhard Halleri andmeil oli
selle kultuuri keskmine krgus 31-aastaselt
11,7 m, keskmine rinnasdiameeter
9,0 cm ja tagavara 233 tm hektaril.
1998. aastal oli kultuuri keskmine krgus
23,5 m, keskmine rinnasdiameeter
21,2 cm ja tagavara 376 tm hektaril.
Vikese tagavara phjuseks oli puistu
madal tius, palju puid oli juurepessukahjustuse
tttu vlja langenud. Ndseks
on puistu veelgi hrenenud. Suurima
nulu krguseks mdeti tnavu 27 m
ja rinnasdiameetriks 32 cm. Tundub, et
kruusaseljak on siberi nulu jaoks liiga
kuiv kasvukoht.
ppemetskonna aegadel enne Teist maailmasda
tienes nululiikide arv judsalt
1921. aasta kevadel anti Kastre-Peravalla
metsandik Tartu likooli alluvusse ja
sinna asutati metsaosakonna praktikabaas.
ppemetskonna juhataja Andres
Mathiesen oli ise vga huvitatud vrpuuliikide
kasvatamisest ja teiste liikide
hulgas kultiveeriti siis rohkesti nulgusid.
Palsaminulu ja Fraseri nuluga rajati ka
mned metsakultuurid. Aastail 1926
1934 kultiveeriti nulgu kokku ligikaudu
ks hektar, enamik oli palsaminulg.
Kbikandvuse alguses selgus, et palsaminulgude
hulgas oli ka Fraseri nulgusid.
Kvartalis 286 oli 1933. aastal rajatud
kultuur seitsmeaastaste istikutega. 1998.
aastal oli puistu keskmine krgus 21 m,
keskmine rinnasdiameeter 22,8 cm ja tagavara
552 tm hektaril. Ulatusliku juurepessukahjustuse
tttu on ndseks sellest
kultuurist saanud harvik. Suurima silinud
nulu krgus on 26 m ja rinnasdiameeter
42 cm. Sja-eelsel perioodil oli metskitsede
arvukus Jrvseljal vga suur ja hulganisti
nulukultuure hukkus nende kahjustuste
tagajrjel.
Lisaks metsas kultiveeritud liikidele
prooviti nulgusid kasvatada ka metskonna
keskuse juures asuvas dendropargis.
Vana hrendatud kasepuistu alla ja hiludesse
istutati mitut liiki nulge, vanade



Heino Kasesalu, dendroloog

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet