Eesti Looduse fotov�istlus
3/2010



Artiklid
Metsaomanike histegevuse mudeleid Euroopast

levaade Soome, Rootsi ja Saksa metsaomanike ettevtete olemusest viks pakkuda huvi ka Eesti metsaomanikele.

Naabrite poole tasub kiigata Eesti arenguprotsesside kujundamisel kiikame ikka lhinaabrite poole Phjamaades. Kadestame nende head elu ja ritame sealseid malle le vtta. Arvestades, et paljud Skandinaavia suured metsaettevtted on metsaomanike organisatsioonide omandis, on Eesti erametsasektoris tihtilugu tuntud huvi, millised saaks olla meie metsahistute koostsuhted nendega. Olen viibinud kohtumistel, kus Eesti metsaomanikud on phjamaalastest suurfirmade esindajate kest otsesnu ksinud, kas Eesti metsaomanik saaks astuda mne vlismaise metsahistu liikmeks. Kohest liitumiskutset sellele jrgnenud pole, kuid ka otsest keeldumist ei ole vljendatud.

Et hinnata, kas ssteemi, millega koostst
mtleme, tasub ihaldada, annan
lhilevaate Soome ja Rootsi metsaomanikele
kuuluvate ettevtete olemusest,
sealhulgas oma liikmetele loodud soodustustest.
Kuna meie histute arengutase
jb aga Phjamaade organisatsioonidest
kaugelt maha, on pgusalt kne all ka
Kesk-Euroopa, kust leiab meie mudelitega
paremini vrreldavaid lahendusi. Teades,
kuidas naabrid toimivad, on meil rohkem
tarkust, et oma tee valida.
Soome metsaomanikel oma tstushiiglane
Metsliitto, rootslaste kroonijuveel on
Luna-Rootsi metsaomanikke koondav Sdra
Ligemale 130 000 Soome metsaomaniku
omandisse kuuluv kontsern Metsliitto on
30 riigis toimiv metsanduskontsern [1],
mille majandustegevuse valdkonnad ulatuvad
puidu varumisest paberi ja saematerjali
tootmiseni. Metsliitto aastakive on
viis miljardit eurot ja ta annab td 14 000
inimesele. Kontserni emaettevtte on
Metsliitto Osuuskunta, kelle metsaomanikest
liikmetele kuulub ligi pool Soome
erametsamaast. Metsliitto Osuuskunta
liikmeks vib saada fsiline vi juriidiline
isik, kellel on Soomes vhemalt kolm
hektarit metsamaad. Tegutsemine eri tootmisvaldkondades
on korraldatud ema- ja
sidusettevtete kaudu.
Rootsi 88 000 metsaomaniku teenindamisega
saavad hakkama kigest viis
regionaalset metsahistut, kes moodustavad
huvide kaitse keskorganisatsiooni
LRF Skogsgarna [2]. Tugevaim histu
on Luna-Rootsi metsaomanikke koondav
Sdra [2]. Tegemist on tulundushistuga;
liikmeid on 51 000 ja neile kuulub
ligi 2,3 miljonit hektarit metsamaad.
Liikmeks saab olla iga fsiline isik vi
rihing, kes omab vi rendib hingu
tegevuspiirkonnas vhemalt viit hektarit
metsamaad.
Tegevusvli ulatub metsa lesttamisest
tselluloosi ja siseviimistluses kasutatava
puitmaterjali tootmiseni. Seega



Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet