Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Kalevipoja puud Neerutis

Neeruti med on sna laialt tuntud meie eeposekangelase Kalevipoja knnivagudena. Kui lasta fantaasial lennata, siis mrkad
siin ka arvukalt plispuid, mida Kalevipoja maailmaga siduda.

Kalevipoja triistad, relvad ja puhkepaigad
Neeruti jrsunlvalised piklikud med on eepose Kalevipoeg jrgi tema knnivaod. Vimsad, sepikukujulised ja kuni viie kilomeetri pikkused oosideks nimetatud seljandikud kinnitavad, et Kalevipoeg on seal kandis kvasti tegutsenud. Neeruti mgedes rnnates olen saanud oma kujutlusvimele toitu ka selle kandi pealt. Kalevipoja maailmaga saab siin seostada mitmeid plispuid. Nende puude kaudu olen avastanud Kalevipoja maailma tavaprasemast laiemalt, isegi eepost ennast loen nd hoopis suurema huviga ja leian ootamatuid, vahel naljakaidki seoseid.

Neeruti plispuid silmitsedes vib Kalevipoega leida lausa llatavate tegevuste kallal: Kkitav Kalevipoeg vi Suusahppel Kalevipoeg. Et me sangar ka spordimees vis olla, see oli mulle lausa avastus! ksjagu puid kujutavad tema triistu ja abivahendeid: Kalevipoja harkader, Kalevipoja slm. Mitu toredat puud kujutavad Kalevipoja hobust ja selle varssa. Nii on Kalevipoja hobune minu jaoks mberkukkunud kuusk, mille juured on kaasa haaranud hiigelmdus suurekasvulist hobust meenutava mullakamara. Kalevipoja hobuse varss on aga kuusk, mis on kasvama linud knnu otsas ja mille juured on knnu klgi mda sirutunud maakamarasse. Knd on alt ra mdanenud ja paljastuvad puujuured meenutavad hobuvarsa nelja jalga.
Pris suur on kangelase relvade valik, need moodustavad seeria Kalevipoja relvad: Kalevipoja mk, Kalevipoja vibu, Kalevipoja isiklik relv, Kalevipoja pss. hel pildil on ehtne Kalevipoja mrklaud ja selle kaudu vime veenduda, et lisaks vibule laskis Kalevipoeg mrki puhkpssiga. Seda tendab mrklaua keskel ilutsev puhkpssi nel.
ks slmfoto on minu jaoks olnud Haljendav Kalevipoja mk salaprane, piksest pikuti pooleks ldud prnapuu, millest on alles jnud vaid tikkterav knt ja tera mber haljendavad puu alumised oksad. Teame ju, et Kalevipoja mk likas kangelasel Kpa jes jalad alt ja surmas ta. Haljendama lnud mk justkui palub meilt andestust sooritatu prast.
Kalevipojal oli, nagu hel korralikul valitsejal ikka, ka salarelv skorpion, nii kujutab vhemalt ks kuuse juurtekogumist vlja kasvav ornament. See foto kannabki nime Kalevipoja salarelv.
Kva tmehe mainet kinnitavad Neerutis Kalevipoja arvukad puhkepaigad. Mujal Eestis on nendeks Kalevipoja sngid magamisasemed , Neerutis seevastu istmekujuliseks painutatud hiigelpuud. Selliseid olen fotosilma ette saanud hulganisti ja need kuuluvad seeriasse Kalevipoja istmed.

Kujutluspilte ei tasu tlgendada realistlikult
Mnedki fantaasialennust sndinud fotode nimed on vahel esile kutsunud heatahtlikke proteste. Kommenteerisin kord nituse avamisel enesestmistetavusega fotot Kalevipoja pss. Umbes nii, et vgimees on kndmise ajaks oma pssi psasse visanud ja siin see nd ongi. ks klastaja tegi vahemrkuse: Fotode autor on vist eksinud, sest Kalevipoja ajal polnud pssi veel leiutatud. Samalaadse mrkuse olen leidnud nitusega kaasas kivast klalisraamatust.
Vi siis foto Serviti! Serviti!, mis kujutab siili: pooleksmurdunud kuuse harali oksad nagu siili okaskera. Teame, et siil andis vitluses sortsidega Kalevipojale nu, et l ikka laudadega serviti. Kalevipoeg tegigi nii ja oli pstetud. Tnutheks nuande eest viskas ta siilile tki karvasest kasukahlmast ja nnda sai seni paljas siil endale okkalise kasuka. ks nituseline tegi mulle mrkuse: Teie pildil on siilil okkad seljas juba enne seda sndmust! Palusin vabandust, et olen ajaloo ees eksinud paari minutiga.
Enamik Kalevipoja puid on plistammed, aga leidub ka ks kuivanud metsik unapuu, mille oksad ahastuses taeva poole sirutuvad. Puu seostub Kalevipoja isa ja emaga Kalevit leinav Linda.

Galerii muinasaja tegelastest
Otseselt Kalevipojaga on haakunud puud, mis kujutavad minu meelest tinglikult kikvimalikke muinasaja tegelasi. Neist saab terve omaette galerii. Siin on Homeros (eriline kaseksn), kssarv, ent (tegelane filmist Srmuste isand), hiidkalmaar, rgmadu, rglinnud, hiidkaelkirjak, haavatud rgloom jt. Omaprane lugu on puuga, mis kannab nime rg-Veenus. See on kuusk, mille najal kivad oma selgi sgamas metssead. Vib-olla on seetttu puu tvele kuidagi tekkinud suured muhud. Mulle meenutab see marate vormidega puu aga rgaja Veenust.
Kolm aastat tagasi, kui hakkasin Neeruti puid pildistama, hlmasid Kalevipoja puud he osa nitusest Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg. Ndseks on see osa hakanud elama oma elu nimetuse all Kalevipoja puud Neerutis ja seda on eraldi eksponeeritud paljudes Eestimaa paikades, niteks Kalevipoja muuseumis Jgevamaal, Saarel vi Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumis Vrus, just selles paigas, kus kangelaseepos on kirja pandud.



Alo Pldme, helilooja, harrastusfotograaf

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet