Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Metsandal
Metsandala phiritused olid Tartus

Metsandal pakkus huvitavat tegevust kigile: nii pilastele, tiskasvanuile kui ka metsanduse professionaalidele.

Metsatelk oli les seatud juba pev enne metsandalat Tnavu 23.30. aprillil peeti metsandalat juba 18. korda. Metsapealinnaks sai sel aastal Tartu. 2010. aasta metsapealinna valimisel arvestati seda, et Tartu on metsanduse akadeemilise hariduse keskuseks ning tnavu titub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest. Tartu on olulisim metsateaduse keskus ka praegu: Tartumaal asub Eesti ainus ppekatsemetskond, kommenteeris Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner.

Tartu linnapea Urmas Kruuse snul vrib Tartu tnu oma rohelusele kindlasti seda tiitlit. le kmne protsendi meie linna pindalast on kaetud parkide ja haljasaladega. Siin on linnapead vahel naljatamisi isegi metsavahiks nimetatud, lisas Kruuse. Metsandala metsatelk oli les seatud juba pev varem ehk 22. aprillil Tartu Nituste Maamessil, kus olid esindatud kik olulisemad metsandusorganisatsioonid. Metsasber sai telgis vaadata filme, vastata ankeedi ksimustele ja seelbi osaleda suures loosimises, meisterdada paberit, triistakasti ja puuskulptuuri.
Metsatelgis kis vga palju rahvast. Vaieldamatult populaarseim tegevus oli Eesti metsatstuse liidu pakutud triistakasti meisterdamine: sai ise saagida, puurida, kruvida ja naelutada omale keprase triistakasti. Klastajad olid nutikad mni naljatles, et kui parasjagu pole vaja seal kastis hoida triistu, sobivad sinna suurepraselt ka llepudelid. Korraga sai triistakasti teha ksnes paar inimest, seetttu tekkis isegi jrjekord. nneks ei vtnud he kasti tegemine enamasti le paarikmne minuti, seega ei pidanud kaua ootama. Kolme messipeva jooksul valmistati 75 triistakasti.

Poole minutiga oli vimalik istutada 99 puud
Teine tmbenumber oli Ahhaa teaduskeskuse metsaistutusmng, kus tuli istutada 99 puud 60 sekundiga. Puud olid tegelikult umbes 67 cm pikkused roheliste plasttuttidega puupulgad, mis tuli aukudesse toppida vimalikult ruttu. Ka allakirjutanu proovis puid istutada. Esimesel peval mngisin korra, siis ei linud kuigi hsti. Tulemuseks oli 68 istutatud puud 60 sekundi jooksul. Olles kuulnud hest leidlikust moodusest, otsustasin messi kolmandal peval uuesti proovida. Harjutamine teeb meistriks. Viiendal korral nnestuski saada kik 99 puud istutatud 60 sekundiga.
Aga ega ma polnud ainus, kes nautis mnguhasarti huvilisi jagus kogu aeg. Maamessi viimasel peval, 24. aprillil, kis messil ja metsatelgis ka president Toomas Hendrik Ilves. Seejrel suundus ta lbi pargi ja lodjaga mda jge Supilinna, et traditsiooniliselt istutada metsandala puu. President Ilves istutas ka eelmisel aastal metsandala puu. Visioonikonverents Vtame metsa kasutusse 23. aprillil peeti Eesti maalikooli peahoones kohalike ja rahvusvaheliste esinejate osavtul metsanduse visioonikonverents Vtame metsa kasutusse. htlasi mrgiti nii 90 aasta mdumist akadeemilise metsandushariduse algusest. Konverentsil tles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et endiselt uuritakse vimalust muuta maksustamine metsaomaniku jaoks iglasemaks, et suurendada puidukasutust. Praegu koostatakse uut metsanduse arengukava aastani 2020. Selle phieesmrk on tagada metsade tootlikkus ja elujulisus ning mitmekesine ja thus kasutus. Pllumajandusminister Helir-Valdor Seeder mrkis, et oluline on toetada investeeringuid metsandusse. Tema snul peaks metsanduspoliitika olema rohkem seotud pllumajanduspoliitikaga, kuna nad moodustavad terviku. Seeder tstis esile metsaomanike histegevust, mis aitab luua tkohti ning elavdab majandust. Eriti oluline on histegevus vikemetsaomanike puhul. Maaomanikele valmistavad suurt muret ja majanduslikku kahju ulukite tehtud kahjustused. Et neid vltida, tuleks anda maaomanikele suuremaid igusi.
Euroopa metsaomanike fderatsiooni peasekretri Morten Thore arvates ei saa otsustajad Eestis aru, millised on metsanduse vimalused ning kui suures osas on need jetud kasutamata. Metsandus on riigi ja selle elanike heaolu thtis alustala, aga vimaluste kasutamata jtmine teeb vaid kahju. Esmathtis oleks, et riik soodustaks puidu kui ehitusmaterjali ja energiaallika tarvitust, selgitas Thore ning lisas, et suurema puidukasutuse saavutamiseks on vaja vlja ttada hsti toimivad turud: et oleks nudlust puitehitiste ja rohelise energia jrele. Thore tdes, et Euroopa Liidul puudub kahjuks htne metsapoliitika, samas mned probleemid, nagu kliimamuutused ja kahjurite levik, ei tunnista riigipiire.

Maksud peavad soodustama, mitte koormama
Visioonikonverentsi diskussioonide aktuaalne teema oli puittoorme maksustamine. Sellele pras thelepanu Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Aruteludes osalenud suuremate erakondade esindajad olid hel meelel, et tuleb le vaadata erametsaomaniku maksustamise phimtted. Maksud ei tohiks olla leliia koormavad, vaid peaksid soodustama metsade majandamist. Karel Rtli Rahvaliidust arvas, et metsade maksustamine peaks olenema metsa vanusest: noorem mets oleks vhem maksustatud ja raiekps ning raiesmik peaks olema maksustatud krgemalt. See hoogustaks metsakasvatust ja raieid: raielangid uuendataks ning puid ei jetaks mdanema, vaid langetataks ja puidule antaks lisavrtus.
Klama ji idee, et tuleb tegelda ka brokraatiaga. Niteks, kuidas vimalikult paindlikult lahendada autotranspordi tismassi piirangu probleem, kuidas vltida thisite ja luua naabritega vrdsed konkurentsitingimused. Kik konverentsil osalejad olid nus, et metsavarud tuleb vtta kasutusele ja luua metsade majandamiseks soodsad olud.

Esimest korda osales raievistlustel naine
Visioonikonverentsiga samal ajal vtsid noored ja staaikad raiujad mtu raievistlustel Maamessi alal. Raievistlusi on seal peetud alates 1998. aastast ning alati on olnud hulganisti nii osavtjaid kui ka kaasaelajaid. Sel aastal oli vistlus erakordne: esimest korda osales naisvistleja 18-aastane Luua metsanduskooli haljastajate kursuse lipilane Kreedera Arula. Kuigi Kreedera osales sellises vimeteproovis esimest korda, suutis ta silitada klma nrvi ning anda endast parima. Enne vistlust tles ta, et loodab olla parem vhemalt paarist meesvistlejast. Rmustaval kombel see eesmrk titus: 29 vistleja seast tuli Kreedera 27. kohale. Pealtvaatajad said nha meie noori ja staaikaid saemehi, mitmetel maailmameistrivistlustel osalenud ja tiitleid vitnud kuulsusi Soomest ja Ltist ning eestlastest maailmameistreid.

Tnati tublimaid metsanduse arendajaid
Metsandala ajal on saanud tavaks tunnustada metsanduse edendajaid. Tnu avaldasid Eesti metsaselts, erametsaliit ja erametsakeskus. Reede htul Tartu konverentsikeskuses Dorpat peetud metsanduse vilistlaste kokkutulekul kuulutas Eesti metsaselts vlja metsanduse elutpreemia saaja metsateadlase Malev Marguse. Eesti metsaselts tunnustas Margust selle eest, et ta on etendanud suurt rolli metsateaduse arendamises, ta on ks metsainstituudi loojaid ning on vga edukalt hendanud metsateaduse ja praktilise metsanduse.
Erametsaliit ja erametsakeskus tnasid ka suurimat erametsaspra AS-i Toftan. rii on iseloomustanud Luna- Eestis asuvat Toftanit ettevttena, kes otsib koostvimalusi metsaomanike ja nende organisatsioonidega. Toftani varumispoliitika toetab vikemetsaomanike puidu hist turustamist metsahistute kaudu, pakkudes konkurentsivimelisi tarnetingimusi. Nii soosib firma poliitika seda, et puidu hinnast, mida maksab lppostja, juaks vimalikult suur osa metsaomanikuni.
Pev varem Eesti erametsaliidu korraldatud erametsapeval mrgiti ra oma valdkonna parimaid. Loodusesber, rndur ja ajakirjanik Hendrik Relve tunnistati parimaks ajakirjanikuks, kes on tepraselt kajastanud erametsanduse ja metsatstuse probleeme. Metsahistu juhtide hulgast hinnati enim Sakala metsahistu juhatuse esimehe Olavi Udami td, tugiisikutest on parim Plvamaa tugiisik Tarmo Lees. Konsulentidest hinnati parimaks Prnumaalt prit Kadri- Aija Viik. Tublim erametsakeskuse ksuse juht on EMK siseriiklike toetuste ksuse juht Arpo Kullerkupp, erametsakeskuse parima naisttaja tiitli plvis erametsakeskuse projektispetsialist Anne Martin ja parima meesttaja tiitli vttis vastu EL toetuste ksuse projektispetsialist Kaiko Kell. Tublimaks ametnikuks tunnistati keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee, kes on aktiivselt tegelnud jahinduse ja metsanduse histe teemadega.
Kuna metsandala hdlause oli Mets toidab ja katab, siis ei puudunud ka hea sk Eesti rahvuspubis Sprade Juures sai sa suureprase metsamen jrgi. Metsandala viimasel peval pidi seal einestamiseks aga kvasti aega varuma: sgikoht oli niivrd menukas.

Vistlused osutusid vga populaarseteks
Metsandala viimasel peval, 30. aprillil, kui htlasi anti Tartule le metsapealinna tiitel, visid kik leida endale pnevat tegevust Raekoja platsil. Kes ei soovinud ise osa vtta, sai vaadata, kuidas lheb teistel. Linnarahvas sai panna proovile oma kteosavust ning vahetada aja peale mootorsae ketti. Ketivahetusvistluse finaalid peeti htuse programmi ajal ning nii tdrukute kui ka poiste arvestuses said finaalis veel kord oma osavust testada kaks kiireimat saeketi vahetajat. Agarad inimesed visid kokku panna oma meeskonna, et saagida vistu palki, lhkuda puid ja seada neid riita. Tegemist oli rmiselt emotsionaalse ning pneva vistlusega, kus vitjateks osutusid need, kes suutsid rakendada parimaid meetodeid. ksnes pealt vaadatagi oli pnev, osalejatel endil aga kindlasti veel pnevam.
30. aprillil autasustati metsandala vistluste parimaid. Mtu sai vtta metsalaulu loomises, essee kirjutamises, pildistamises, joonistamises ning metsandusteadmisi nudvas orienteerumisvistluses. Vistlustid laekus vga palju: le 90 essee, le 30 foto, le 200 joonistuse. Kuigi ka mullu oli vistlustel pris palju osavtjaid, oli neid tnavu veelgi rohkem. Parimad vistlejad said Antoniuse ues endale vrilise tnukirja ning auhinna.
Metsandalaga seotud ritusi jagus ka metsandalale jrgnenud aega. Mais isutati igas maakonnas metsa. Tartu jb uhket metsapealinna tiitlit kandma veel terve aasta.



Pille Rivas, Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet