Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Metsatstuse arenguperspektiive

Metsatstuse langusaastad raputasid meid sna kvasti, kuid metsatstuse mne haru mahud hakkasid sna kiires tempos taastuma.

Kas kikuv vi stabiilne turg?
Mida thendab ldse stabiilsus turumajanduses?
Turumajandust reguleerib teatavasti
turg. Turg aga ei ole kunagi stabiilne,
vaid pigem pidevas dnaamilises
tasakaalus: kui tarbimine suureneb, kasvab
ka tootmine ja vastupidi. Erinevused
tekivad aga ajaliste nihete tttu.

Metsatstus on tpiline suurte mahtude ja standardtoodetega tegevusharu, mis kindlasti allub turu kikumistele. Tarbimise kiire kasvu ajal ei jua tootmine jrele, mistttu nudlus letab pakkumise, ostjad teevad jupingutusi, et kaupa saada ning seetttu tusevad hinnad. Mjad seevastu vivad sel perioodil toimida sna rahulikult ning aktiivse mgi asemel tegelda nn. kauba vljastamisega. Sel ajal on tegemist tpilise mja turuga, kus ostja peab olema aktiivne, ent mjal pole vaja eriti aktiivne olla.
On sna selge, et selline olukord ei saa kesta kaua. Olulisi phjusi, miks tootmine ja tarbimine pidevalt muutuvad, on kaks. Esimene phjus on see, et turu liikumised ei ole regiooniti hesugused. Tarbimise kasv ja kahanemine ei ole alati sugugi htlased kogu maakeral. See thendab, et mingis regioonis tarbimine suureneb, mingis regioonis psib stabiilsena ja mnel pool hoopis kahaneb. Seeprast muutub ka kaubavoogude liikumine.
Niteid ei ole vaja kaugelt otsida. USA kinnisvaraturg kasvas judsalt 20012005. Aastal 2006 seal alanud kinnisvaraturu langus phjustas tootmise lejgi nii USA-s kui ka Kanadas (vt. joonist 1 - joonise leiad trkivljaandest). Euroopas olid tollal saeja hvelmaterjali hinnad veel tipus. Eeltoodu tttu hakkasid vhenema kaubavood Euroopast USA-sse ning lisandusid kaubavood niteks Kanada tstustest Euroopasse. Loogilise jtkuna said Euroopa turud sna kiiresti tis ning hinnad hakkasid langema. Samataolisi niteid vib tuua ka Skandinaavia tselluloositstuse kohta, mis kannatas viimasel paaril aastal tugevalt hinnasjas Luna-Ameerika toodanguga.
Vaatleme teist phjust, miks tootmine ja tarbimine on pidevas dnaamilises muutuses. Heas turuolukorras investeeritakse ja suurendatakse tootmismahtusid, seetttu suureneb pakkumine, mis tasakaalustab nudluse. Laomahud hakkavad suurenema ning varsti saabub olukord, kus on vaja asuda aktiivselt kaupa mma. Selleks tehakse hinnaalandusi ning tekib taas olukord, kus hinnad hakkavad langema ja tootmist hakatakse uuesti piirama. Kui samal ajal vheneb ka tarbimine, vimendub protsess veelgi.
Hea nide ongi 2008.2009. aasta majanduskriis, kus tarbimine vhenes ning selle jrel kahanesid ka Eesti tootmismahud. Tuues niteks saetstuse, mis on Eestis mahukaim metsatstuse haru, tuleb elda, et meil ei vhenenud tootmismahud mitte ainult seetttu, et nudlus vhenes. Meil oli juba enne probleemiks olnud toormenappus, mille phjustas vhene raie ning Vene impordi kadumine. (Eri tstuste varasem statistika ja lhiajaprognoosid on toodud joonistel 2 kuni 5.)
Kokkuvttes vib elda, et mja turule jrgneb alati ostja turg, kus mja peab samuti olema aktiivne ning tegema jupingutusi, et oma taset hoida.

Metsaressurss ja tooraine
Olulise tahuna tuleks ksitleda suhteid metsaressursi mjate ja tootjate vahel. Kindlasti on tarvilik, et nii ostjad kui ka mjad mistaksid, et turg on kigi jaoks sama ja kehtivad samasugused seosed. Seega tuleks keskenduda pigem stabiilsema mahu saavutamisele ja hoidmisele. Mingi ajajrgu ebastabiilsus tekitab hiljem taas ebastabiilsust. Niteks kui metsaomanik vi ressursi haldaja paremate aegade ootuses tooret mingil ajal ei m, siis vib-olla peab mni tehas seeprast tegevuse lpetama ja hiljem ei saagi tooret talle enam ma. Vastupidises olukorras tehas seiskab mingiks ajaks ostu , vib metsaomaniku tegusus vheneda ning hiljem on keeruline aktiivsust taastada.
Seetttu vtabki tstusettevte ldjuhul riski hoida toorme laoseis selline, mis tagaks stabiilsema tootmismahu, kui tarned on ebastabiilsed. Meie kliimas ei psi mk htlane ka sesoonsuse tttu. Kies kunagi Prantsusmaa saetstusettevtetes, olin llatunud vikese laoseisu le ja uurisin, kui kauaks jtkub nende laos olevatest palkidest. Vastati, et palke piisab kauaks, tervelt ndalaks ajaks. Lisati, et hea oleks, kui nii suurt varu ei peaks laos hoidma, vahel olevatki laos materjali vaid mne peva jagu.
Meil hoitakse varakevaditi laos mitme kuu varu, et tooret oleks stabiilselt vtta. Sellise laoseisu korral vib muidugi karta kvaliteediriske (riknemine) ja hinnamuutusi, mida vahel vib nimetada ka vimalusteks. Seda juhul, kui mgihinnad peaksid muutuma soodsamaks. Seega etendab metsatstuse toodete turu stabiliseerimisel thtsat rolli metsaressursi haldaja kitumine, aga ka ressurssi haldaja ja metsatstuse sujuv koost.

Mgitraditsioonid ja kompromissi otsimine
Metsatstuse toodete valmistamine on maailmas jukohane vga paljudele. Siin ei ole valdavalt tegemist eksklusiivsete toodetega, vaid suuremas mahus ja paljudel turgudel mdavate standardtoodetega. Konkurente on palju ja kik nad teevad samalaadseid tooteid. Mis viks olla Eesti moodus oma kaubavoogusid vimalikult hsti hoida? Kindlasti pole see alati vimalik ning hte ja ainsat nippi ei olegi.
ldjoontes tuleb olla paindlik mgihindade ja kliendi nudmiste suhtes, siis silivad mahud paremini, ning vastupidi: kui mgihinnad on jigemad ega jrgita kliendi erinudeid, siis kiguvad mahud rohkem, nii tusva kui ka langeva turu puhul. Seega peaks kigile soodne stabiilsus olema paremini saavutatav kliendile orienteerituse ja oskusliku hinnakujundusega. Kuid langeval turul pole lihtne hindu alandada, sest oleme harjunud parematega ning tuleb arvestada kuludega. Jrelikult on kuluefektiivsus sellises olukorras vga oluline. Thtis on, et kliendisuhted ja ostuharjumused siliksid. Tusval turul on kindlasti kergem hinnatusuga kaasa minna ning siis saab jlle vid leiva peale lisaks.
Seega vib elda, et tegevusmahtude tielikku stabiilsust ei saavuta me kunagi, kuid saame kikumisi vhendada ja tasandada. Eesti tootmismahud on kogu maailma turgudega vrreldes vikesed (alla he protsendi). Nnda peaks oskusliku tegutsemise korral olema meil lihtsam tervikuna hoiduda tootmismahtude liiga jrsust vhenemisest, kui turu olukord halveneb. Suurematel tootjamaadel, nagu peaaegu kik meie naabrid (Soome, Rootsi, Venemaa, Lti; vt. joonist 6) on ilmselt keerukam mahtusid hoida, kuna nad hlmavad sihtturul olulisema osa ja htlasi mjutab turu liikumine neid rohkem (kui rkida mahtudest absoluuthikutes, mitte suhthikutes).
Teiselt poolt tuleb muidugi vtta arvesse, et nende vimsus on suurem. Ostjad peavad ilmselgelt nendega rohkem arvestama, kui tahavad ka heas turuolukorras, kus nudmine letab pakkumist, saada vajalikke koguseid. Arvestamine thendab siin seda, et ka halvas turuolukorras ei vhendata olulistelt tarnijatelt ostetava mahu osakaalu kogu ostus. Samuti tuleb silmas pidada seda, et niteks Soomel ja Rootsil on turgudel tegutsemiseks pikaajalisem traditsioon, kogemus ja suhted.
Eestis on oluline, et turunudluse vhenedes suudaksime oma vikesed mahud ikkagi ra ma suurte konkurentmaade arvelt. Et seda teha, on vaja oskuslikke ja paindlikke kliendisuhteid, hinnakujundust ning kuluefektiivsust. igemini peaks tlema, et tstus otsib langeval turul pidevalt kompromissi kahaneva mgimahu ja vheneva mgihinna vahel. Tusval turul aga tegeldakse vga aktiivselt ressursi hankega, kuna siis on tooret saada tenoliselt vga keeruline. Jrelikult: meie teine vimalus metsatstuse toodete turgu stabiliseerida on aktiivne tegutsemine eksporditurul.

Tootmise potentsiaalist
Sae- ja hvelmaterjali vib nimetada Eesti metsatstuse toodangu mahukaimaks tooteartikliks. Saematerjali tootmine on statistika jrgi viimastel aastatel vhenenud. Kui vaadata ettevtete prognoose tnavuseks aastaks, siis need on mullusega vrreldes aga suuremad. Kasv ilmneb juba niteks eelmise ja selle aasta mahtudes kuude kaupa (vt. joonist 7).
Saematerjali tootmine hakkas suurenema juba 2009. aasta esimeses kvartalis, kuigi siis oli tase aastatagusega vrreldes veel 6070%. Seda tingis asjaolu, et enne oli tarbimine vhenenud ning seega vhendati ka tootmist ning laod mdi thjaks. htkki avastasid ostjad sihtturgudel, et laod on thjad, kuid hoolimata majanduskriisist on siiski nudlus, mida tuleb tita, ning asusid taas ostulepinguid slmima. Kuidas aga edasi? Praeguste vimsuste jrgi vib prognoosida, et heas turuolukorra ja piisava toorme olemasolu korral viks saematerjali tootmismaht suureneda kuni 1,41,5 miljoni kuupmeetrini aastas.
Vaatame niteks kogu metsatstuse toodangu (kaubarhmad 44, 47, 48, millest 47 ja 48 sisaldavad kll osaliselt tdeldud paberit jms., aga see ei muuda suundumust) eksporti (joonis 9) kolme kuud: detsember, jaanuar ja veebruar, vastavalt alates detsembrist 2004 kuni veebruarini 2010. Ilmneb, kui jrsku vhenesid meie ekspordimahud majanduskriisi ajal ning samuti seda, kui hsti me suutsime 2009. aasta teisel poolel hakata eksporti taastama. Erinevus 2009/2010. aasta ja 2008/2009. aasta vahel on 25%. Seejuures tuleb silmas pidada, et toodud andmed on rahalised, seega on taastumine toimunud nii mahtudes kui ka hindades. Samu tendentse neme ka niteks meie phjanaabritel Soomes, kus 2009. aasta teisel poolel hakkasid raiemahud taastuma nii paberipuu kui saepalgi puhul.

Igale langusele jrgneb tus
Kui uurida Eesti tstusettevtete ja eksportijate prognoose 2010. aastaks, selgub, et vrreldes mullusega on kik tegevusharud ennustanud mahu kasvu. Sae- ja jtkutstusel on see 18%, vineeri- ja spoonitstusel 49%, puitlaast- ja puitkiudplaadi tstusel 16%, puidugraanuli- ja puitbriketitstusel 10%, puitmassi- ja paberitstusel 6%. Suureneb ka paberipuu eksport.
Siin tuleb mistagi arvesse vtta ka seda, et mnedes tegevusharudes oli langus 2009. aastal vga suur ning seetttu on ka ennustatav tus kiirem. Samas niteks puitmassi tootmine mullu ei vhenenud eelneva aastaga vrreldes ja ka kesoleva aasta kasv on prognoositud viksemana. Vaadates uuesti USA uute majade ehitusprognoosi, neme, et alates tnavusest aastast on ka selles valdkonnas arvestatud kasvuga.

Eri sortimentide tarbimine
Pdkem analsida, milline on meie metsadest saadavate sortimentide ning tstuse potentsiaali vahekord. Teiste snadega: vaadakem, mida on puudu ja mida le. Siin viks vlja tuua niteks uue metsanduse arengukava tversiooni mduka optimaalse raiestsenaariumi 12 miljonit kuupmeetrit (likviidne puit 9,8 miljonit kuupmeetrit; vt. joonist 8). Niteks okaspuu saepalki saaks sellise stsenaariumi jrgi aastas 3,3 miljonit kuupmeetrit. Praegused saetstusettevtete vimsused vimaldaksid saagida ligi kolm miljonit kuupmeetrit.
Seda arvestades oleks ehk isegi investeerimispotentsiaali, aga sel juhul tuleks aastas raiuda 12 miljonit kuupmeetrit. Muudest sortimentidest tarbib puitmassitstus haava paberipuud umbes 400 000 m3, paberitstus okaspaberipuud ligikaudu 200 000 m3, plaaditstus paberipuud ja ktet 440 000 m3, vineeri- ja spoonitstus ning liimkilbitstus lehtpuupalki umbkaudu 250 000 m3. Paberipuu tarvitus oleneb sellest, kuidas edeneb paberipuidu eksport ning kui palju tarbitakse energiapuitu. Energiapuidu tarbeks prognoosis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2020. aastani kuni viis miljonit kuupmeetrit aastas. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et energiapuidu hulka arvestatakse ka hakmed, saepuru ja muu tstuse krvaltoodang ehk teisisnu ei tule kogu energiapuit otse metsast.
Jrelikult on igal sortimendil n.-. kindel kodu, kuid osast sortimentidest vib tulla puudus ning osa vib jda le. Tegemist on pelgalt ldhinnangutega, mida ei saa igapevats otseselt kasutada.

Tootmise ja toodete areng
Raske on teha prognoose pikemaks ajaks. Niteks ennustada, milliseid tooteid me toodame kmne aasta prast. Kuid vrdlemisi tenoliselt kasvab suurema lisandvrtusega toodete hulk mehaanilises tstuses. Ilmselt edeneb inseneripuidu (teadmisphiselt arendatud puidu) ning teise plvkonna bioktuste tootmine. Perspektiivne vib olla ka nanotselluloosi tootmine.
On sna tenoline, et ka senised tooted jvad veel vga kauaks kasutusse. Seega on konkurentsis psimise nimel oluline ka nende tootmist ja tehnoloogiat pidevalt arendada. Oodatavasti puidu kui taastuva loodusvara tarbimine tulevikus suureneb. Samas tuleb ikka ja jlle enesele meelde tuletada, et seda kasvu jahivad kik tstusriigid. Seega, et mitte reelt maha kukkuda, tuleb meil kogu sektorit alatasa arendada ning thusamaks muuta. Igal juhul prognoositakse, et 2010.2011. aastal taastub osaliselt ka USA majaehitusturg. Kui see nii lheb, siis vib seda pidada heaks endeks kogu puidutstusele.

Kirjandus
http://translate.google.com/translate?hl=et&langpair=en%7C et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Engineered_wood



Ott Otsmann, Eesti metsatstuse liidu tegevdirektor

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet