Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Metsasektori makrokonoomilised mudelid

Millised on meie metsanduse arengu vimalikud makromudelid jrgnevaks aastakmneks? Uurimus on valminud metsanduse arengukava koostamise raames.

Makromudeli metoodika ja algandmed
Tnavu seatakse jrgneva kmnendi sihid Eesti metsanduses: koostatakse uus metsanduse arengukava aastateks 20112020. Selle t raames tellis keskkonnaministeerium EM metsandus- ja maaehitusinstituudilt Eesti metsasektori makrokonoomilise analsi, mille ks osa oli metsasektori makromudeli phjal tehtud mudelid. Lhtelesandes sooviti seejuures vtta aluseks tulundusmetsa ja rangelt kaitstava metsa erisugune osakaal, raiemahtude muutused, impordi ja ekspordi mju maksulaekumisele. Modelleerimine pidi andma vastused sisemajanduse kogutoodangu muutumise, maksude laekumise ja tju kohta ning seelbi kergendama majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitiliste otsuste langetamist. Mudeli koostamisel lhtuti metoodikast, kus nii majandus, sotsiaalvaldkond kui ka looduskeskkond on omavahel seotud metsa(puidu)varu ja selle kasutamise kaudu. Muutes he valdkonna sisendeid, muutuvad mudelis mratud seoste kaudu teise valdkonna vljundid. Mudel koosneb viiest, le poole tuhande muutujaga allmudelist.

Allmudelid
Makromudelis on kasutatud metsamajanduse, metsavarumise, transpordi, bioenergeetika ja puidutstuse allmudelit. Metsavarumise allmudelis ksitletakse kiki metsavarumistdega seotud olulisi tegevusi: raie, kokkuvedu, tde korraldamine ja juhtimine. Transpordi allmudelis on vetud arvesse marpuidu vljaveo ja puidutstustoodangu autotranspordiga seotud tegevusi. Vaatluse alt on vlja jnud tegevus sadamates ja raudteel. Metsamajanduse allmudel hlmab kiki olulisemaid metsamajandustid (metsauuendustd, noorendike hooldamine, kasvavate puude laasimine, metsaparandus, -valve ja -kaitse, metsamajandustde juhtimine), vlja arvatud metsavarumine, mis on iseseisev allmudel. Mudelis on arvestatud, et rangelt kaitstavatel aladel metsamajandustid ei tehta.
Bioenergeetika allmudel peab silmas kiki puidust saadavaid bioenergeetikatooteid (soojus- ja elektrienergia, halud, graanulid, puussi) ja nende tootmiseks tarvilikke olulisemaid tegevusi. Puidutstuse allmudeli puhul on lhtutud olulisematest valdkondadest: saematerjali, puitkiudplaadi ja -laastplaadi, vineeri, tselluloosi, puitmassi ja paberi tootmine. Viksema tootmismahuga valdkonnad on hendatud muu tootmise alla. SKP (lisandvrtuse) allmudel on koostatud sissetuleku meetodil, s.t. ta sisaldab ttasusid ja sellega seotud makse, phivara kulumit ja tegevuse lejki (kasumit).
Mudeli abil arvutatakse tegevuse mahtude ja valdkondade alusel jrgmised maksud: maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks, ttuskindlustusmaks, ktuseaktsiis, elektriaktsiis, kibemaks ja raskeveokimaks. Arvestuse aluseks olid kehtivad maksumrad. Maamaksu puhul on eraldi vlja toodud maamaks majandatavalt ja majanduspiiranguga metsalt, kusjuures majanduspiiranguga metsa puhul on arvestatud keskmiseks maksuvabastuseks 50%. Rangelt kaitstavatelt metsadelt maamaksu ei arvestatud. Elektriaktsiisi arvutamisel lhtuti ainult puidust toodetud elektrienergia mgil laekuvast aktsiisist, mitte metsanduses kasutatud elektrienergia eest makstud aktsiisist, kuna selle arvutamist takistas usaldusvrsete andmete puudus.

Puidukasutuse mudelid
Puidu pakkumise stsenaariumid ehk vimalikku puidukasutust ksitlevad arvutused phinevad Eesti maalikooli metsateadlaste esitatud kolmel mudelil:
1) aktiivne puidukasutus, 2) mdukas puidukasutus ja 3) vhenev puidukasutus.
Igahe kohta loodi omakorda kolm vimalikku puidutarvituse skeemi:
1) maksimaalne puidukasutus eeldatakse, et kik praeguseks kpsusdiameetri/ kpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse kmne aasta jooksul;
2) optimaalne puidukasutus jtkusuutlik kasutusmr lhima 40 aasta jooksul (20102050). Tagab stabiilse, kuigi aastakmnete vltel mitte tiesti vrdse puidupakkumise; puidukasutuse leidmiseks kasutati metsakorraldamise juhendi lisas toodud arvestuslangi arvutamise valemeid;
3) pikaajaline puidukasutus keskmine aastane kasutusmr kogu raieringi jooksul. Arvutus phineb htlase kasutuse langi arvutamise valemil.
Arvutused on teinud metsakaitse- ja metsauuenduskeskus eesotsas Enn Prdiga. Tulemused on koondatud tabelisse 1 (vaata trkivljaanne!).

Maksutulu ja lisandvrtuse mudel
Stsenaariume iseloomustasid jrgmised sisendnitajad:
aktiivne stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 190 700 ha ehk 8,6% metsamaast, raiemaht 12,6 mln. tm, uuendusraiete pindala 480 00 ha;
mdukas stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 221 270 ha ehk 10% metsamaast, raiemaht 10,895 mln. tm, uuendusraiete pindala 32 400 ha;
vhenev stsenaarium, optimaalne puidukasutus: rangelt kaitstavad alad 265 524 ha ehk 12%, raiemaht 6,84 mln. tm, uuendusraiete pindala 20 100 ha.
Tabelis 2 (vaata trkivljaannet!) esitatud mudeli tulemused nitavad, et maamaksu osakaal oleneb puidukasutuse aktiivsusest suhteliselt vhe. Enamiku, le 4/5 maksutulust hlmavad tjumaksud, mis vhenevad mne protsendi vrra, kui puidutarvitus kahaneb. Mistagi vhenevad sel juhul ka teised maksud.

Kui mduka puidukasutuse korral hlmavad maksud veel ligi 88% aktiivse puidukasutuse tttu laekuvatest maksudest, siis vhese tarvituse korral kahaneb maksude kogumaht 62%-ni.
Maksu- ja tolliameti aruannete jrgi on nii metsamajanduses, metsavarumisel ja neid teenindavatel tegevusaladel kui ka puiduttlemisel sisendkibemaksu kogusumma suurem kui ettevtete kibelt arvestatud kibemaks. Kindlasti on ks phjusi see, et meie metsandus on ekspordi lipulaev, vga suure osa kibest annab puittoodete vljavedu.

Thive
Thive ja tjumaksude modelleerimisel veti samuti aluseks eelnimetatud kolm puidukasutuse stsenaariumi. Tulemused on esitatud joonisel 2. Mudelid annavad thive puhul mnevrra viksema tulemuse, kui on aastate 20002008 keskmised ja ka praegused thive nitajad. Statistikaameti andmetel oli 2008. aastal metsamajanduses ja metsatstuses hivatud 22 600 ttajat (raiemaht 7,4 mln. m ja puidu nivtarbimine 6,5 mln. m). Modelleerimisel saadud viksemad thivenitajad on tingitud asjaolust, et muutujatevaheliste seoste aluseks olevate nidisettevtete efektiivsus on ldjuhul suurem.
Aktiivse puidukasutuse korral saaks metsanduses td 29 400 inimest. Mduka kasutuse korral kahaneks see hulk 25 500-ni ja vhene puidutarvitus vhendaks seda veel enam kui 8500 inimese vrra. Kige suurem kaal thives on puidutstusel. Mrkimisvrset rolli mngib ka metsavarumine. Samas on tkohad metsamajanduses vhem tundlikud puidukasutuse vhenemise suhtes. Phjus peitub selles, et metsamajandustd ei ole nii otseselt seotud raiemahuga kui teiste valdkondade td. Kui ei raiuta, pole td ei metsavarujal, vedajal ega puidu kasutajal. Paljusid metsamajandustid tuleb aga teha raiemahust olenemata.

Vliskaubandus ja puidu importimise mju
Metsandusel on Eesti vliskaubanduses ning maksebilansi tasakaalustamisel olnud viimastel aastakmnetel oluline roll, kuna see on ks vheseid tegevusvaldkondi, mille netoeksport on positiivne. Puidu ja puittoodete osakaal koguekspordist on vhenenud vrreldes sajandialgusega, kui raiemaht oli suur ja lisaks tdeldud puidule oli suur ka marpuidu vljaveo maht.
Samal ajal on netoekspordi rahaline vrtus kasvanud seitsme miljardi kroonini, kusjuures Eesti vliskaubandusbilansi defitsiit oli 2008. aastal statistikaameti andmetel 37,6 miljardit krooni. 2005. aastal sai Eestist ttlemata marpuidu netoimportija, s.t. puitu veeti rohkem sisse kui vlja. 2006. aastal kndis netoimport 200 000 kuupmeetrini, prast seda on vljaveetavad kogused taas letanud imporditava puidu mahu. 2006. aastal imporditi ttlemata puitu 1,4 miljardi krooni eest. Osa sellest on puit, mida Eestis ei kasva, kuid ka imporditud kuuse ja mnni saepalkide vrtus oli 981 miljonit krooni. 2007. aastal oli okaspuu saepalkide sisseveo rahaline vrtus juba 1,14 miljardit krooni.
Et selgitada kodumaise puidu asemel importtooraine tarvitamise mju, koostati mitu mudelit. Siinkohal vtame aluseks he vhese raiemahu stsenaariumi (maht 6,84 mln. tm). Sel juhul on puidukasutust suurendatud he miljoni tihumeetri imporditud palgi vrra. Stsenaariumi phjal on hinnatud palkide kui viimaste aastate olulisima sisseveoartikli kasutamise mju. Kui vtta tarvitusele miljon tihumeetrit imporditud palki, lisandub maksutulu 63 miljonit krooni, s.t. 63 krooni he tihumeetri kohta. Kasutades ja tdeldes Eesti puitu, saadakse maksutulu 140 kr/tm kohta. Seega annab kodumaiste palkide tarvitus maksutulu he tihumeetri kohta 77 krooni rohkem kui importpalkide korral.
Eksporditava marpuidu keskmine hind on olnud madalam vrreldes imporditava marpuidu hinnaga, kuna vlja veetakse ennekike paberipuitu, sisse tuuakse aga esmajoones palke saetstuse jaoks ning pakke spooni ja vineeri valmistamiseks. ldjuhul on palkide keskmine hind vahelaos (transpordituna teede rde) olnud krgem kui imporditud puidu keskmine hind (erandiks on kuusepalkide hind 2007. aastal). Ettevtted vedasid puitu sisse tooraine saamiseks, kuid samas ei olnud keskmine hind krgem kui kodumaalt ostetaval toorainel.
Seega ei ole importtooraine kasutamine rimajanduslikult kulukam kui kodumaise tooraine puhul. Makromajanduses aga vljendub kodumaise, senise tootmisressursi asendamine vlismaisega vhenevas lisandvrtuses ja maksutulus ning suurenevas maksebilansi defitsiidis.

Range kaitse mju metsamajanduse tulule ja maksulaekumistele
Makromudeli abil arvutatud tulemused iga 10 000 hektari rangelt kaitstava metsa kohta on jrgmised:
maksutulu vheneb potentsiaalselt 56 miljonit krooni aastas;
lisandvrtus vheneb 20 miljonit krooni aastas;
thives kaob 90 tkohta (arvestatud metsamajanduse, -varumise, transpordi ja puiduttlemisega).
Kui vtta range kaitse alla ks protsent (22 000 ha) metsamaast, kajastub saamatajv potentsiaalne tulu jrgmistes nitajates: 12 miljonit krooni maksutulu, 44 miljonit krooni lisandvrtust ja umbes 200 tkohta.
Kokkuvttes tuleb rhutada, et rakendades mdukat puidukasutuse stsenaariumi, annab he tihumeetri puidu kasutus ja ttlemine metsanduse kogu vrtusahelas Eestis 140 krooni maksutulu ja 540 krooni lisandvrtust. Sellesama stsenaariumi korral on he miljoni tihumeetri Eesti puidu vrindamisega seotud 1493 tkohta. Kui imporditud palkide asemel kasutatakse kodumaiseid palke, saadakse potentsiaalselt lisamaksutulu 77 krooni he tihumeetri kohta.
Kirjandus
Prt, E. 2010. Puidu pakkumise stsenaariumid metsanduse arengukavale 20112020. http://www.envir.ee/orb.aw/ class=file/action=preview/id=1113626/Puidupakkumine. doc.



Heiki Hepner, Eesti metsaseltsi president; Paavo Kaimre, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi direk

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet