Eesti Looduse fotov�istlus
2/2010



Artiklid
Sajand metsandusteaduskonna esimese dekaani snnist

Valdek Ritslaid oli ks Tartu likooli metsandusteaduskonna asutajaid ning esimene dekaan aastail 19471950. Tnavu juunis
mdub tema snnist 100 aastat.

Nooruses Kaitseliidu liikmena Vabadussja ausamba pstitajate hulgas Valdek Ritslaid (kuni 1936. a. veebruarini Valther Ritsland) sndis 20. juunil 1910 Rpina vallas Tooste klas taluniku peres. Tema isa Daniel oli Ritska suurtalu omanik. Peale Valdeku oli peres veel kolm poega ja kolm ttart. Alghariduse sai tulevane metsateadlane Raadama ja Kstrime algkoolis, keskhariduse omandas Rpina hisgmnaasiumis ja Tartu tehnikagmnaasiumis, mille lpetas 1929. aasta kevadel. Viimase kooli lputunnistusel on tal peamiselt rahuldavad hinded. Prast gmnaasiumi lpetamist tegi Valdek lbi kohustusliku sjaveteenistuse pioneeripataljonis. 16. septembril 1930 astus ta Tartu likooli pllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonda, jrgmise aasta 13. jaanuaril aga palus end le viia sama teaduskonna metsaosakonda. ppeedukuselt oli Valdek Ritslaid keskprane lipilane, tema eksamihinnete hulgas oli nii rahuldavaid, hid kui ka vga hid hindeid. Akadeemiliselt kuulus Ritslaid lipilasseltsi Phjala, ta ppis ka Tartu krgema muusikakooli lauluklassis.

1932. ja 1933. aasta suvisel ppevaheajal ttas Valdek Ritslaid ajutise abijuna likooli ppe- ja katsemetskonnas. 1934. aasta lpuks oli tal metsaosakonna teoreetiline kursus lpetatud ja jrgmise aasta 1. maist asus ta tle Torma metskonna metsnikuna. Oma phit krval li Valdek Ritslaid aktiivselt kaasa kohalikus seltsielus. Kaitseliidu liikmena vttis ta muu hulgas osa Vabadussja ausamba pstitamisest Knnus ja pargi rajamisest selle mber.
Lahkunud 1937. aasta 1. maist Tormast, ttas Valdek Ritslaid lhikest aega Eesti metsahingute liidu konsulendina, alates sama aasta 1. oktoobrist instruktorina riiklikus aktsiaseltsis Eesti Metsatstus. Tema phitegevus oli tollal metsasaagide tootlikkuse uurimine ja nende korrastamine. 1938. aasta lpul komandeeriti Valdek Ritslaid kuuks ajaks Soome, Rootsi ja Saksamaale tutvuma metsa lesttamise seadmetega. 25. novembril 1939. aastal kaitses ta edukalt oma diplomit Metsasaed ja nende sobivus tks, mille jrel ta tunnistati metsaosakonna lpetanuks.

Prast sda krgetel ametikohtadel metsanduses
1941. aasta jaanuaris mrati Valdek Ritslaid ENSV metsamajanduse ja metsatstuse peavalitsuse metsatstuse sektori juhatajaks. 27. juulil 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja saadeti tpa taljoni koosseisus metsatdele Udmurdi ANSV-sse. Oskus metsavarumise triistu korrastada vimaldas tal sealseid vga suuri tnorme tita ja ettenhtud leivanormi ktte saada. Oma varem omandatud oskusi ja kogemusi metsatriistade ksitsemisel jagas Valdek ka saatusekaaslastele ja see aitas paljudel tollastes rnkrasketes oludes ellu jda.
1942. aasta augustis suunati Valdek Ritslaid 1. eesti tagavarapolku ja arvati peatselt ENSV rahvakomissaride nukogu (RKN) reservi. Sama aasta novembris veti ta tle Tsheljabinski oblasti metsavalitsusse vaneminsenerina. Selle metsavalitsuse juhataja oli siis Juhan Voolin. 1943. aasta detsembris mrati Valdek Ritslaid ENSV metsanduse operatiivrhma tselluloosi- ja paberitstuse peavalitsuse lema kohusetitjaks. 30. septembril 1944 nimetati ta ENSV metsamajanduse ja puidutstuse rahvakomissariaadi metsade valitsuse metsatstuse osakonna juhataja kohusetitjaks. Sellel ametikohal jtkas Valdek Ritslaid td ka prast tagasiprdumist Eestisse. Omaprane ja lakooniline on tolleaegse metsade valitsuse juhataja Albert Milki iseloomustus 22. detsembrist 1944 Valdek Ritslaiu kohta: Energiline ja vsimatu tline. Ttab hsti ning iglane enesekriitik.

Metsandusteaduskonna loomise eestvedaja
23. aprillist 1945 vabastati Valdek Ritslaid rahvakomissariaadi teenistusest ning mrati TR metsakasutuse ja metsandusliku inseneriteaduse kateedri juhataja kohusetitjaks. Ta petas lipilastele metsakasutust, puiduteadust, metsatstuse mehhaniseerimist ja ohutushoidu. Sama aasta suvel komandeeriti ta Leningradi ja Moskva metsanduskrgkoolidesse ja uurimisinstituutidesse tutvuma sealsete ppekavadega ning uurimist korraldusega. Eesmrk oli hankida kogemusi iseseisva metsandusteaduskonna loomiseks TR-s. Taotlus metsandusteaduskonna avamise kohta TR-s esitati NSV Liidu krgema hariduse ministrile 1946. aasta juunis, jaatav otsus saadi ministri kskkirjaga 3. juulist 1946.
Uut teaduskonda asus looma TR rektori mratud toimkond, kuhu kuulusid V. Ritslaid (esimees), A. Karu, T. Krigul, E. Saar ja N. Oll. Kahe osakonnaga teaduskonna koosseisu kuulus kaheksa kateedrit. Valdek Ritslaid mrati metsatstuse mehhaniseerimise ja maistranspordi kateedri juhatajaks. 1946. aasta septembris algas uues teaduskonnas ppet. Esialgu titis dekaani kohuseid toimkonna esimees Valdek Ritslaid, 15. aprillil 1947 kinnitati ta ametlikult dekaaniks. Sama aasta 1. novembril andis krgem atestatsioonikomisjon (VAK) likooli taotlusel talle dotsendi kutse.
Tolleaegsetele lipilastele oli metsandusteaduskonna asutamine kahtlemata meelilendav sndmus: iseseisev teaduskond oli midagi enamat kui senine pllumajandusteaduskonna osakond. See meeleolu kajastus ka tollase populaarse tudengilaulu salmis:
Suust suhu lendas sna, mis erutas me meelt,
ei vtnud kaua aega, uus loodi fakulteet.
Meil Krigul nuab korda ja Ritslaid eksameid,
on metsas palju mulda, nii rgib Piho meil.

Viljakas kirjamees
Juba sja eel oli Valdek Ritslaid avaldanud ajakirjas Eesti Mets rohkesti artikleid, neist suur osa ksitleb metsavarumise triistu ja nende korrastamist. Mnedes kirjutistes antakse levaade Eestis toimunud metsapraakerite ppepevadest, kuusekoore kogumisest parkaineks, kndude mehaanilisest lhkumisest ja kodumbruse kaunistamisest. Ajakirjas Pllumajandus ilmus tema sulest mitu artiklit metsaraiest ja -kultiveerimisest, tarbepuude kasvatamisest ning metsaplengute vltimisest. 1941. aasta veebruaris ngi trkivalgust Valdek Ritslaiu raamat Metsalesttamise triistad ja nende korrashoid.
Sjajrgsetel aastatel publitseeris ta rohkesti lhiartikleid ajalehtedes Postimees, Rahva Hl, Noorte Hl, Edasi, Tartu Riiklik likool jt. Neis kirjatdes olid kne all metsanduse ppimise vimalused TR-s, metsanduslik uurimist Eesti NSV-s ja teised metsandusega seotud probleemid. 1946. aastal oli metsaosakonna uurimistde plaanis toodud Valdek Ritslaiu kandidaadit Metsasaagide korrashoid, mis pidi valmima 1. septembriks 1946. Tol ajal planeeriti kandidaaditde valmimist liiga optimistlikult, see polnud tegelike vimalustega koosklas. 1947. aastal ilmus temalt bror Metsalesttamise organiseerimine raielangil.
Aastail 19471949 oli Valdek Ritslaid kohakaasluse alusel TA bioloogia instituudi metsasektori juhataja. 1948. aasta mrtsis peeti Tartus metsandusliku uurimist nupidamine, sama aasta juunis I Eesti NSV metsandusteaduse konverents. Seal osalesid nii bioloogia instituudi metsasektori ttajad kui ka TR metsandusteaduskonna ppejud. Valdek Ritslaid esines ettekandega Metsanduslik uurimist Eesti NSV-s. 1949. aasta juunis korraldati Tartus II Eesti NSV metsandusteaduse konverents.

Tagakiusamise aastad
Vahepeal olid Valdek Ritslaiu pea kohale kogunenud ikesepilved. Knnus asuva Vabadussja ausamba purustamisel tuli selle alusmrist vlja metallsilinder, kus teiste dokumentide hulgas leidus ka V. Ritslaiu patriootlikke kirjutisi Vabadussjast ja Eesti Vabariigist. Algas tollasele ajajrgule iseloomulik niajaht. Muu hulgas selgus, et tema kodutalu oli mrgatavalt suurem, kui nukogude vim seda igeks pidas, seega oli Valdek Ritslaid kulakliku pritoluga. Teda sunniti ajalehes avaldama enesekriitilist nn. patukahetsust, milles ta pidi tunnistama vigu oma senises elus.
Kuigi niisugune artikkel ilmus 1949. aasta veebruaris ajalehes Edasi, ei jetud teda ikkagi rahule. 1950. aasta maikuus heideti ta kommunistlikust parteist vlja ning taandati dekaani ja kateedrijuhataja ametist. Esialgu vimaldati tal edasi ttada metsandusteaduskonna ppejuna, 1. septembrist 1954 aga vabastati Valdek Ritslaid tielikult tolleaegse Eesti pllumajanduse akadeemia teenistusest koosseisude koondamise ettekndel. Valdek Ritslaid seisis visalt oma iguste eest, ta prdus protestiga Moskvasse NSV Liidu kultuuriministeeriumi, kultuuriala ttajate ametihingu Eesti vabariikliku komitee presiidiumi poole ja Tartu linna kohtusse. Kuigi leiti, et sdistused Valdek Ritslaiu vastu on ebaobjektiivsed ja kandsid isikliku vaenu motiive, ei suudetud tolleaegsetes oludes teda siiski tle ennistada. Hbivrset osa rnnakutes Valdek Ritslaiu vastu etendas tolleaegne kateedrijuhataja Nikolai Kalter. Lugedes neil aastail Ritslaiu kohta tehtud iseloomustusi, selgub, et need on valdavalt ebaobjektiivsed: philiselt on vlja toodud ainult isiku negatiivsed omadused.

Elu lpujrgus taas teaduskirjutised ning publikatsioonid tkaitse teemal
1954. aasta lpul ttas Valdek Ritslaid lhemat aega Tartu metsatstuskeskuses, 1955. aastal sai ta tkoha TR arstiteaduskonna farmaatsiakateedris, kus hakkas lipilastele petama tkaitset. Edaspidi ilmusid temalt veel mned metsanduskirjutised. 1956. aastal anti vlja Valdek Ritslaiu koostatud Metsatehniline vene-eesti ja eesti-vene snastik. Ta uuris kikkapuude levikut Eestis ja nende gutapertshisisaldust, samuti aeroionisatsiooni mju okaspuuseemnete idanemisele ja taimede arengule. Informatsiooniseerias Mets. Puit. Paber (1980) ja kogumikus Tartu likooli ajaloo ksimusi (1981) on ta ksitlenud metsandusliku krghariduse ajalugu Eestis.
Valdek Ritslaiu peamiseks uurimisobjektiks TR-s said aga tkaitseprobleemid, mille kohta ilmus hulk publikatsioone. Viimastel eluaastatel avaldas ta ka mitu kodu-uurimuslikku kirjutist. Valdek Ritslaid tegutses aktiivselt teaduslik- tehnilise hingu Teadus liinis, ta oli hingu Tartu linna tehnikanukogu esimees. Tema sulest prineb kokku ligi 200 trkist, enamjaolt lhiartiklid ajalehtedes.
Valdek Ritslaid ttas TR-s tkaitse dotsendina krge vanuseni. Tervise halvenedes ji ta teenitud vanaduspuhkusele. Valdek Ritslaid suri 27. septembril 1990, tema prm puhkab Tartus Maarja kalmistul.

Vastuoksusest hoolimata meie metsandusloo silmapaistev persoon
Metsameeste vanema plvkonna mlestusse on Valdek Ritslaid jnud teaduskonna asutajana, dekaanina ning ppejuna. Ta oli ldiselt sbralik ja heatahtlik ppejud, kitumiselt mnikord leliia bravuurne. Teda on peetud mneti vastuoluliseks isiksuseks. helt poolt oli ta oma eriala suur entusiast, kes tegi sjajrgsetel aastatel palju ra metsandusliku krghariduse edendamiseks Eestis. Vaieldamatult suured on tema teened metsandusteaduskonna asutamisel TR-s.
Peale oma eriala tundis ta elavat huvi niteks kodukaunistamise vastu, uuris kikkapuude levikut Eestis, htlasi kirjutas mned isamaalised luuletused. Teiselt poolt lks ta prast 1940. aasta juunipret kiiresti kaasa uue ideoloogiaga ning seetttu kasvas tema maine tolleaegsete vimumeeste silmis. Teaduskonna dekaanina laskis ta vrdlemisi kergesti vallandada vhegi kahtlaste elulooandmetega ttajaid, lootes nii kindlustada oma seljatagust. Mnede tema sugulaste snul olevat Valdek Ritslaid juba 1939. aastal olnud mnevrra vasakpoolse maailmavaatega. Tundub siiski lekohtusena, et suure osa elust pidi ta tegelema probleemidega, mis ei olnud seotud tema erialaga. Kigest hoolimata jb Valdek Ritslaiu nimi kindlalt Eesti metsanduse ajalukku.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet